Absolutism Prantsusmaal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

odt

Thomas Hobbesi põhjalik eluloo ja loomingu referaat

katkestusi, jäi Thomas selle perekonna juurde ametisse aastakümneteks. Mõnda aega töötas ta Francis Baconi erasekretärina. Aastal 1628 avaldas Hobbes Ateena ajaloolase Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloo tõlke. Pikkadel reisidel ajavahemikus 1629-1634 sõlmis ta tutvusi väljapaistvate teadlastega, kellel oli tema loodusteadlase- ja filosoofikarjääri seisukohast oluline tähtus. Ta kohtus Itaalias Galileo Galileiga ja tutvus Prantsusmaal Rene Descartes'iga, matemaatik Marin Mersenne'iga ning filosoofi ja loodusteadlase Pierre Gassendiga. Suunda näitas talle sel ajal Aleksandria Eukleidese Elementide lugemine. Aastal 1640 põgenes Hobbes, kes oli kuninga suveräänsuse pooldajana tõmmanud enda peale parlamendi meelepaha, poliitilise konfliktide eest Pariisi, kus ta veetis järgnevad 11 aastat. Kaks aastat õpetas ta seal tulevasele kuningale Charles II'le matemaatikat. Aastal 1642 avaldas ta

Filosoofia

8

doc

Absolutism

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet  Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2  Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20.

Ajalugu

7

doc

Thomas hobbes

Kui mitte arvestada lühikesi katkestusi, jäi ta selle perekonna juurde aastakümneteks. Mõnda aega töötas ta Francis Baconi erasekretärina. Aastal 1628. avaldas Hobbes Ateena ajaloolase Thukydidese Peleponnesose sõja tõlke. Pikkadel reisidel vahemikus 1629-1634. a sõlmis ta tutvusi väljapaistvate teadlastega, kellel oli tema loodusteadlase-ja filosoofi karjääri seisukohast oluline tähtsus. Ta kohtus Itaalias Galileo Galileiga ja tutvus Prantsusmaal Rene Descartes'iga, matemaatik Marin Mersenne'iga ning filosoof ja loodusteadlase Pierre Gassendiga. Suunda näitas talle sel ajal Aleksandria Eukleidese ,,Elementide" lugemine. Aastal 1640 põgenes Hobbes, kes oli kuninga suveräänsuse pooldajana tõmmanud endale peale parlamendi meelepaha, poliitiliste konfliktide eest Pariisi, kus ta veetis järgmised 11 aastat. Kaks aastat õpetas ta seal tulevasele kuningale Charles II-le matemaatikat

Kirjandus

17

docx

Euroopa ideede ajaloo tähtsamad isikud

Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: o Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel o Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Rakendamine Inglismaal: o Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee o Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises o Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. John Locke Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). 2. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas.

Ajalugu

60

docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab?  Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) ->  Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid  Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas.  Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia,  Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks.  Ludwig W

Filosoofia

72

docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu

30

doc

Euroopa ideede ajaloo konspekt

suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: keisririigi ja vürstiriigi tasandite vahel. Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel - Pufendorf: "Saksamaa on monstrum". Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in Parliament" idee. Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises. Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649 - 1660 Inglise Vabariik. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist "Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, 1  mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina

Ühiskond

10

doc

Euroopa ideede ajalugu (vastused kordamisküsimustele)

5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuid jõudsalt liiguti sinna suunda, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes eutoopa riikides võimatu, eriti Saksamaal: võim oli jagunenud keisririigi ja vürstirikide tasandite vahel. Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel. Inglismaal ka võimatu: parlament süüdistas kuningat absolutism sisseseadmises. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Riik on kunstlikult loodud `'kunstlik inimene'', mis on kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud. Suveräänsus on kui kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja ametnikud kui liigesed. Hüvitus ja karistus kui närvid, millega pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga. Kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus

Semiootika

Kommentaarid (0)