50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kerstin0612
Õppematerjali autor
Ajaloo referaat Abraham Lincoln Sisukord · sissejuhatus · Varased eluaastad · Poliitilise tegevuse algus · Töö Kongressis · Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega · Ameerika Ühendriikide president · Surm · Perekond · Poliitiline karjäär · Kasutatud allikad · Välislingid · kokkuvõte Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin Abraham Lincoln´i, kes on ameerika president, sest see isik tundus põnev olevat. Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardin County, Kentucky 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865).
Ameerika Ühendriikide Presidendid George Washington ja Abraham Lincoln 8b.klass Semmo Hõrn 2010.a George Washington George Washington on sündinud 22. Veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731.Oli ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks
· 6. novembril 1860 presidendiks Ameerika Ühendriikide president · Vannutati presidendiks 4. märtsil 1861 · 4. veebruar 1861 Ameerika Riikide Konföderatsioon · 12. aprillil 1861 algas Fort Sumteri tulistamisega Konföderatsiooni vägede poolt Ameerika kodusõda · Bull Runi lahingu kaotamine Virginia osariigis juulis 1861 - orjanduse küsimus sõjategevuse mõjutamisel Ühendriikide kasuks kuulutas vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad · Lincoln võttis 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte · talundiseadus (Homestead Act) - kokku sai selle alusel maad ligi 2 miljonit ameeriklast · 1. jaanuaril 1863 kuulutas ta kõik orjad Ameerika Ühendriikides vabaks · 25. veebruar 1863 alus riigipankade süsteemile, tulumaks · 3. märts 1863 kohustuslik ajateenistus · Gettysburgi lahing purustati Konföderatsiooni armee · 8. detsember 1863 amnestia Ühendriikide vastases "mässus" osalenud isikutele, kui
Abraham Lincoln Ja Teised Ameerika Presidendid 19. Sajandil Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Koostas: Genet Schneider 06.04.2010 8D SISUKORD 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 48.Ameerika presidendid 19. sajandil 9.Kokkuvõte 10.Allikad SISSEJUHATUS Referaat jutustab kõigist Ameerika presidentidest 19. Sajandil. Igast presidendist on toodud välja põhilised asjad, kuid Abraham Lincolnist on toodud rohkem olulisemat kui teistest. Juttu tuleb nendest presidentidest: John Adams Thomas Jefferson James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield Chester Arthur Stephen Grover Cleveland Benjamin Harrison Stephen Grover Cleveland William McKinley
5 seadusandlusorganite vastuvõetud seadused tunnistada põhiseadusevastaseks, siis kaotavad need kehtivuse. Igal osariigil on oma põhiseadus ja kahekojaline (Nebraskal ühkojaline) kongress; osariike juhib 2 või 4 aastat valitav kubener. (ENE 1, 1985, lk. 177-178) 1.3 Ajalugu 1.3.1 Ameerika Riikide Konföderatsioon Ameerika Riikide Konföderatsioon oli Põhja-Ameerikas 18611865 eksisteerinud riik. Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas Konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse
Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Sõja põhjused ja eellugu 1860. aasta USA presidendivalimistel oli võitnud Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks orjuse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik.Esimesena lahkus 20. detsembril 1860 USA koosseisust Lõuna-Carolina, millel oli sageli keskvõimuga lahkarvamusi olnud, hiljem järgnesid mitmed teised. Veebruariks 1861 oli setsesseerunud riike juba seitse: Lõuna-Carolina, Georgia,
orjanduslikud istandused. Põhjaosariigis peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunaosariigid aga pooldasid vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käies, reisides ja lõbutsedes. Lõuna lahkulöömine 1860. aastal sa presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. 20. detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, millele järgnes veel 10 osariiki. Veebruaris 1861 lõid lõunaosariigid oma eraldi riigi- konföderatsiooni. Presidendiks valiti Jefferson Davis, kes oli George Washingtoni tütrepoeg. USA valitsus kõhkles, mida teha. Kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi lepitada. Kodusõda 12
tööstus vähe arenenud ja põllumajanduses olid põhiliselt orjanduslikud istandused. Põhjaosariigis peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunaosariigid aga pooldasid vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käies, reisides ja lõbutsedes. Lõuna lahkulöömine: 1860. aastal sai presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. 20. detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna - Carolina, millele järgnes veel 10 osariiki. Veebruaris 1861 lõid lõunaosariigid oma eraldi riigi konföderatsiooni. Presidendiks valiti Jefferson Davis, kes oli George Washingtoni tütrepoeg. USA valitsus kõhkles, mida teha. Kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi lepitada. Kodusõda: 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid