Mis
on abort ?
Mis
on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad
aborti ei tea
tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust
lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem
lahendatud .
Enamus
aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende
ihus on täiesti
elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist.
Ta on väike inimene, kes peab veel arenema.
On
hämmastav, kuidas inimesi on hoitud
teadmatuses sellest, mis toimub.
Selle lehekülje eesmärk on anda edasi infot abordi kohta ilma fakte
varjamata ja ilustamata.
Alates
1956. aastast, kui meil seadustati vaba abort, on Eesti
Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel VABA ABORDI * TEEL
HÄVITATUD VÄHEMALT 1,4 MILJONIT (!) INIMELU - see on kaugelt enam,
kui mistahes muude katastroofide - sõdade, küüditamiste, katkude
või näljahädade tõttu on
hukkunud ! Fakt, et igal tööpäeval
katkeb vägivaldselt umbes 100 lapse elu tema ema ihus, peaks iga
terve mõistusega inimese panema järele mõtlema ja tegutsema.
*Vaba
abort - siin on mõeldud meditsiiniliselt põhjendamatut aborti.
Abordi
tegemise viisid:
- Menstruatsiooni esilekutsumine
Väga varane väljaimemise teel tehtav abort, mida tehakse sageli enne, kui rasedustest on positiivne.
- Väljaimemine
Esmalt halvab abordiarst emakakaela. Siis paigutab ta emakasse noataolise otsaga õõnsa plastiktoru. Toru ühendatakse võimsa pumbaga , mille imamisvõimsus on 29 korda suurem kui tolmuimejal. See protseduur rebib beebi keha tükkideks ning voolik hakkab jõnksuma, kui beebi tükid sellest läbi imetakse. Siis lõigatakse platsenta emaka siseseinalt lahti ning selle jäänused imetakse pudelisse.
- Laiendamine ja väljakraapimine
See pole tänapäeval enam tavaline ning seda kasutatakse raseduse esimese 10 nädala jooksul. See sarnaneb väljaimemisprotsessile, välja arvatud see, et abordiarst sisestab emakasse kaapenoa - silmusekujulise terasnoa. Seejärel lõikab ta platsenta ja beebi tükkideks ja kraabib need kausi sisse välja. Tavaliselt tuleb ohtralt verd.
- Laiendamine ja tühjendamine
Seda tehakse raseduse 4.-6. kuul. See meetod on enamasti asendanud füsioloogiliste lahuste abil tehtavad ning keemilised abordid, mille tulemus oli liiga sageli see, et laps sündis elusalt, mis muidugi oli abordiarsti seisukohast komplikatsioon! Kasutatakse tangitaolisi instrumente, sest beebi luud ning kolju on juba kaltsiumiga küllastatud. Beebile ei tehta mingit tuimestust. Abordiarst paneb instrumendi emakasse, haarab kinni jalast või mõnest teisest kehaosast ning väänab selle beebil otsast. Seda korratakse veel ja veel. Selgroog tuleb pooleks murda ning kolju lömastada, et neid eemaldada. Haiglaõe ülesanne on kehaosad kokku koguda ning vaadata, kas kõik on eemaldatud .
- Osaline sünnitus
Sedagi kasutatakse raseduse hilisemates järkudes. Emakakaela laiendatakse, et võimaldada rõngakujulistel sünnitustangidel emakasse mahtuda. Tehakse kindlaks labajala või sääre asukoht ning tõmmatakse see vagiinasse. Beebi tõmmatakse jalad ees välja, kuni pea on emakakaelas. Beebi jalad ulatuvad ema kehast välja. Beebi keeratakse nägu allapoole ning beebi kuklaosas torgatakse tema kaela sisse käärid ning tõmmatakse need laiali, et haava suurendada. Imamisvooliku ots sisestatakse beebi pähe ning eemaldatakse aju. Kolju vajub kokku ning beebi tuleb välja. Vaata fotot. Lõikumine ning väljaimemine jätkub, kuni emaka seinad on puhtad.
- Emakaeemaldus
Seda meetodit kasutatakse tavaliselt raseduse hilisemas staadiumis ning see sarnaneb “varase” keisrilõikega. Ema kõht ning emakas
Kõik kommentaarid