50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LiisaMariaT
Õppematerjali autor
varem, kui mujal, juba 1846. aastal, üle teorendilt raharendile. Raharent tõi endaga kaasa talude ostmise ja müümise. Arvatakse, et Halliste kihelkonna Mulgi talust Tartumaale ja mujale siirunud taluostjatega levis kaasa mulgi nimi, mis hiljem tähistas ka jõukamaid elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr
01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von Stackelbergile üle läks. Nähtavasti ei toimunud üleminek ausal teel, mistõttu üks vendadest Gustav von Posse andis asja 1799. aastal kohtusse
alaliste põliselanikega. (Kirja pandud 1934. aastal Tallinnas asutatud Mulkide Seltsi poolt ning esimeseks Mulgimaa ja mulkide määratluseks) (http://www.turismihariduskonverents.eu/uploads/5/6/1/9/5619023/4.piret_leskova.pdf). Mõlemad tõlgendused on õiged, kultuurilooline Mulgimaa on talude päriseksostmisega välja kasvanud Suur-Mulgimaaks. Praegusel Mulgimaal asub 11 omavalitsust: Abja, Halliste, Paistu, Pärsti, Tarvastu, Karksi, Helme, Põdrala ja Hummuli vald ning Tõrva ja Mõisaküla linn. Omavalitsustest asub 4 Valga maakonnas ja 7 Viljandi maakonnas (http://www.mulgimaa.eu/?sisu=tekst&mid=5&lang=est) (Pilt 2). Pilt 2. Mulgimaa asukoht 2. KES ON MULK? Mulgi Kultuuri Instituut piiritlenud oma tegevusala just vanema kultuuriloolise Mulgimaa
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3
Praeguseks on enamus neist likvideeritud või muutnud oma tootmissuundi. Talumaade tagastamisega õigusjärglastele algas Karksi vallas talude taastamine. Tänane Karksi vald asub põhiliselt endise Karksi kihelkonna aladel. Kuni 1939. aastani kuulus piirkond Pärnu maakonda ja hõlmas kolme valda: Karksi, Polli ja Pöögle. 1939. aastal ühendati need Karksi vallaks ja kuulutati Viljandi maakonna osaks. Aastail 1950-1962 kuulus ala Abja, hiljem Viljandi rajooni koosseisu. 1973. aastal liideti väikesed külanõukogud. Polli külanõukogu baasil loodi 13. veebruaril 1992. aastal Polli vald, mis 28. oktoobril 1997. aastal nimetati vabariigi valitsuse määrusega Karksi vallaks. Karksi valla piiridesse kuulus ka Nuia küla, mis asustuse tihenemisega sai 1945. aastal alevi õigused. 1952. aastal Nuia asutatud masinatraktorijaamast kasvas aastatega Nuia EPT, mis tõi piirkonda arengueeliseid. 1987
EESTI RAHVARIIDED Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivaste valmistamiseks kooti telgedel kangas, kasutati naturaalseid materjale- linane, villane. Värvide saamiseks korjati ja kuivatati erinevaid taimi ja keedeti nendes lõnga või kangast. Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad I ja II aastatuhandest. Tooleaegsetel rahvariietel oli rohkest ühiseid jooni teiste Balti riikide riietusega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte, siis aga kasutati juba ehteid ja sõlgesid. 17 sajandil aga muutus naiste seelik, see e
hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve madalikul ning Soomaal on valdavad järvesetetel kujunenud soo- ning glei- ja leet- gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad. Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga-Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjad ning gleistunud ja gleimullad on enamjaolt põllustatud.
Ühine riigipiir on lõunas oleva Lätiga.Suur osa maakonnast asub Sakala kõrgustikul. Maakonnas on 15. omavalitsust, kes teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa pindala on ca 3500 km² ja maakonnas elab ca 52 000 elanikku, kellest umbes pooled elavad linnades. Suurem osa rahvastikust on eestlased, teistest rahvustest on soomlased ja venelased. Maakonna keskus on Viljandi, kus elab ca 19 000 elanikku ja teised linnad on Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Mõisaküla, Võhma ja Karksi-Nuia. 3 ASUKOHT JA PINNAMOOD Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Viljandimaa piirneb põhjas Järva, läänes Pärnu, kagus Valga, idas Tartu maakonnaga ning lõunas naaberriigi Lätiga. Suur osa Viljandimaast paikneb Sakala kõrgustikul, kus on sügavad ürgorud, neist tuntumad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid