100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Triinu323
Õppematerjali autor
Enamgi kui Vana-Rooma aegadel, on tänapäeval võimatu normaalset elu-olu ette kujutada ilma puhta joogi- ja tarbevee olemasoluta. On ju täiesti iseenesestmõistetav, et vajadusel avate kraani ja saate mugavalt kätte oma joogi- või pesuvee. Akvedukt Aatrium Aatrium oli vanarooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katuses. Aatrium Ø Nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium) Ø Atriumi mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium) Ø Väiksemates majades oli ka täielikult katusega kaetud, ilma compluvium'ita aatriume, mida nimetati atrium testudinatum. Atrium corinthicum Atrium displuviatum
Palmett on enamasti asetatud sümmeetriliselt, sageli on ka väänseoses. Antiigis esindas palmett looduslikku vormi, muutudes hiljem puhtalt ehismotiiviks. Pildil erinevad kreeka ornamendid, millest esimene on meander ja keskmine palmett: 11 Aatrium (lad. k. atrium koldesuitsust mustunud ruum) laes asuva valgusavaga nelinurkne pearuum vanarooma elamu keskel. Aatrium oli majas nö elutuba, kust pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatriumi kohal oli katuses ava, kust pääses sisse päikesevalgus. Põranda keskel oli väike bassein katuseavast sisse sadava vihmavee kogumiseks. Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium). Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium). Väiksemates majades oli ka täielikult katusega
higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võdu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. (raudteejaamad, 18.saj mõisakompleksid). 6. VILLAD- Elamu ehitus: väga lihtne, elu avanes õue, ruumid jäävad vastu välisseina, keskel aiake ja bassein. Lahtise laeavaga (compluvium) aatrium, põrandas bassein (impluvium) vihmavee kogumiseks. Seinad kaeti maalidega. Maja taga asus sammasõu, kus võis olla mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi, purskaev ja aed. Aias juurviljad, bassein, põõsad, palmid. Lükanduksed. Tetrastüül aatrium, seda toetas 4 sammast. Tablinium- söögisaal. Exedra, triklinium- söögisaal 3 istmega. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja
Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus LõunaPrantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Aatriumiga elumaja põhiplaan Aatrium "Traagilise Poeedi" majas Palee varemed Palatinuse künkal Pompejis Roomas Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber
kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele. Erinevalt kreeklastest oskasid roomlased kasutada ehitusel ka mörti, millega seoti omavahel kive. Mörti kutsuti hellitavalt ka ''Rooma betooniks''. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm 06.04.2010) Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on tähendus veidi teine- klaaskatusega kaetud õu.( http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium - 06.04.2010) Tähenduste muutumine on paratamatu, kuna aeg läheb edasi ja midagi ei säili päris nii, nagu see oli kaua aega tagasi, kuid jäänud on siiski kindlad elemendid, millest kinni peetakse. Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral. Neid on leitud
Rooma ja etruski mõisted aatrium (kr. k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, basseinil vm raj
Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Aatriumiga elumaja Aatrium "Traagilise Palee varemed põhiplaan Poeedi" majas Palatinuse künkal Pompejis Roomas Elamud, villad, lossid Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede
kükloopilist ehitusviisi tahumata kivimürakatest kui ka äärmiselt hoolikalt ja korrapäraselt teostatud kantkiviehitisi. Kõige järjekindlamalt esineb selles küllaltki eklektilises arhitektuuripärandis võlv, mis varem arvati suisa olevat leiutatud etruskide poolt, kuid hiljem on siiski leitud, et juba Babüloonia arhitektuuris on võlv esindatud. Kreeka ehitistel esineb võlvi äärmiselt harva. (Vaga 1999: 103) Nii etruskide kui ka kõigi teiste Itaalia rahvaste elamu keskmeks oli aatrium, milles oli tulekolle ja mis sai ka oma nime sõnast must atae. (Alpatov 1973: 164)Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi. Tagumises osas aatrium laienes ja moodustas nö tiivad. Nii valgus kui ka õhk pääsesid elamusse maja ukse ja selle kohal asetseva avause kaudu. Ilmselt olid aknad siiski ka hoone tiibadel. Põhiliseks valgusallikaks oli aatriumi laes asuv nelinurkne ava, mille tõttu pidi põrandas olema ka spetsiaalne auk vihmavee vastuvõtmiseks. (Vaga 1999: 104) 4. ETRUSKI HAUAD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid