Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem (7)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Tartu Ülikool Haridusteaduskond (loodusteadus) Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 2 Aatomiehitus ................................................................................. 3 Perioodilisussüsteem................................................................................. 5 Kokkuvõte ...................................................

Keemia

16

doc

Keemia - aatomi ehitus

Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011  Aatomi ehitus * Aatom ­ aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks ­ aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv.

Keemia

2

docx

Aatom

Aatom ­ üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Elektron ­ negatiivse laenguga elementaarosake, mis moodustab koos neuklonidega tuuma. Prooton ­ positiivse elektrilaenguga elementaarosake, millede arv määrab ära keemilise elemendi. Neutron ­ elektriliselt neutraalne elementaarosake, mis määrab ära keemilise elemendi isotoobi. Isotoop ­ sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Elektronskeem ­ aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. Elektronvalem ­ elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide paigutust alakihtidel. Aatomiraadius ­ aatomi tuuma ja välimise täidetud elektronkihi vaheline kaugus. Aatomorbitaal ­ aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Keemiline element ­ ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik.

Keemia

4

docx

Aine ehitus - Keemia 10.klass

A-rühmade elementide maksimaalne (kõrgeim) oksüdatsiooniaste on võrdne rühma numbriga. Maksimaalne oksüdatsioniaste tekib aatomist kõigi väliskihi elektronide loovutamisel. Mittemetalliliste elementide minimaalne (madalaim) oksüdatsiooniaste võrdub –(8 – x), milles x on rühma number (ehk väliskihi elektronide arv). Minimaalne oksüdatsiooniaste on määratud sellega, mitu elektroni saab aatom väliskihti juurde võtta (s.t tühjade kohtade arvuga aatomi väliskihis). Metallide aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone. Metallilistel elementide on ühendites positiivse oksüdatsiooniaste. Mittemetallilide aatomid saavad keemlistes reaktsioonides üldreeglina elektrone nii loovutada kui ka liita. Mittemetallilistel elementidel võib ühendites olla nii negatiivne kui ka positiivne oksüdatsiooniaste.

Keemia

4

doc

Aine ehitus

Ruutskeem näitab elektronide paiknemist nii alakihiti kui ka orbitaalide kaupa. Ühte orbitaali märgib üks kastike, millel võib asuda kas üks elektron või kaks elektroni, vastavalt paardumata elektron või elektronpaar. Hundi reegel ­ alles siis, kui kõigil sama alakihi orbitaalidel on olemas üks elektron, algab nende täitumine teise elektroniga. Fosfor: Elementide metalliliste omaduste suurenemine: - rühmas ülevalt alla, sest elektronkihtide arvu kasvamise tõttu suureneb aatomi raadius ehk välinen elektronkiht kaugeneb tuumast; - perioodis paremalt vasakule, sest väheneb tuumalaeng (ja ühtlasi kasvab ka aatomi raadius) Mittemetallidel täpselt vastupidi. elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Keemilised sidemed jne: Eksotermiline-eraldub energia H <0 nt ühinemisreaktsioonid. C + O2 -> CO2 H = -393,6 kJ

Keemia

9

doc

Üldine keemia

Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ­ ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga

Keemia

13

ppt

Keemia- perioodilisustabeli töö

Kordamine kontrolltööks II  Mõisted nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a  Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega

Keemia

17

pdf

Kokkuvõte keemiast

K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2 karbonaat H2CO3 (süsihape) metallCO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2 silikaat H2SiO3 (ränihape) metallSiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 nitraat HNO3 (lämmastikhape) metallNO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 nitrit HNO2 (lämmastikushape) metallNO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit)  AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER)  AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f.

rekursiooni- ja keerukusteooria

Kommentaarid (7)