Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus (0)

1 Hindamata
Punktid
Aatomi ehitus-perioodilisustabel-Ainete ehitus #1 Aatomi ehitus-perioodilisustabel-Ainete ehitus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merkhh Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Tartu Ülikool Haridusteaduskond (loodusteadus) Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 2 Aatomiehitus ................................................................................. 3 Perioodilisussüsteem................................................................................. 5 Kokkuvõte .................................................................................. 6 Harjutused .................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus.............................................................

Keemia
thumbnail
2
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisustabel

Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 10. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? 2) Mis on aatommass? Mille poolest erineb aatommass massiarvust? 3) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem. 4) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? 5) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? 6) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.)

Keemia
thumbnail
1
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1. Aatom on aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomi mudelid: 1) Dalton; 2) Thomson; 3)Rutherford; 4) Bohr; 5)kvantteooria. Aatomi koostisosad: tuum, elektronkate, prooton, neutron. 2. Keemiline element on teatud kindel aatomite liik. Selle massiarv A=p+n 3. Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. 3 vesiniku isotoopi: 1) tavaline vesinik H; 2)raske vesinik H; 3) üliraske vesinik H. 4. Bohri järgi on elektronkatte ehitus kihiti

Keemia
thumbnail
3
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? aatom koosneb aatomi tuumast, elektronidest, mis asuvad elektron kihtidel ja neutronitest ja prootonitest, mis asuvad aatomituumas. 2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem

Keemia
thumbnail
13
ppt

Keemia- perioodilisustabeli töö

elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte iseloomustavad valemid? 3. Miks on siirdemetallide oksüdatsiooniaste enamasti kaks? 4. Miks väärisgaasid ei reageeri hästi teiste ainetega? 5. Kuidas saab arvutada elemendi positiivset ja negatiivset oksüdatsiooniastet? Näide! 6

Keemia
thumbnail
5
doc

Keemia - aatomid, molekulid

Referaat Keemia Sisukord 1.Aine olekud 2.Aatomid ja Molekulid 3.Aatomi ehitus Aine olekud Aine võib olla tahke, vedel või gaasiline. Need on füüsikalised olekud ehk aine olekud(tavaliselt lühendatult: olekud). Aine olekud võivad muutuda tavaliselt kuumutamisel või jahtumisel, mille käigus muutub osakeste energia. *Tahke olek. Ainel on kindel ruumala ja kuju. Vedel olek. Ainel on kindel ruumala, kuid ta kuju võib muutuda. Tahke olek- ruumala ja kuju ei muutu. Vedel olek-ruumala püsib, kuid kuju muutub. Vedelikul on anuma kuju Gaasiline olek. Ainel kindlat ruumala ega kuju. Ta on kas aur või gaas. Auru võib muuta vedelikuks, rakendades ainuüksi rõhku gaas tuleb eelnevalt muuta auruks, alandades tema temperatuuri allapoole

Keemia
thumbnail
1
doc

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side, mis tekib enamasti mittemetalliliste elementide molekulides aatomite vahel. AATOMMASS JA MOLEKULIMASS Aatommass Ar ­ aatomi mass aatommassi ühikutes Molekulimass Mr ­ molekuli mass aatommassi ühikutes. Isotoop ­ sama keemiline element, erineva neutroni arvuga. IOON JA IOONILINE SIDE Ioon ­ laetud aatom Katioon ­ positiivselt laetud ioon. Aatom on loovutanud väliskihilt elektrone et saavutada püsiv väliselektronkiht. Katioonis on elektronide arv väiksem kui tuumalaeng. Anioon ­ negatiivselt laetud ioon. Aatom on liitnud väliskihti elektrone et saavutada püsiv elektronkiht. Anioonis on elektronide arv suurem kui tuumalaeng. Kuidas ioonid tekivad? ­ ioonid tekivad aatomite elektronide liitmisel või loovutamisel. Aatomid liites või loovutades elektrone lähevad üle püsivamasse seisundisse. Ioonid moodustavad nn kristallvõre.

Keemia
thumbnail
16
doc

Keemia - aatomi ehitus

Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom ­ aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks ­ aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes)

Keemia



Lisainfo

1. Keemiline elemen on kindla tuumalaenguga aatomite liik
Aatom on üli väike aine osake, mis koosneb tuumas ja elektronidest
Prooton on aatomi tuuma osa , millel on positiivne laend
Neutron on aatomi tuuma osa ja sellel puudub laeng see tähendab, et ta on neutraalne
Elektroonid on üliväikesed negatiivsete laengudega osakesed, mis moodustavad aatom tuuma ümber elektroonkatte
ja veel muud


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun