Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs praktikum (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

  • TTÜ keemiainstituut


    Analüütilise keemia õppetool
    YKA3411 Instrumentaalanalüüs – praktikum
    Laboratoorne
    töö nr. 3

    Töö pealkiri: Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs

    Õpperühm:

    Töö teostaja :

    Õppejõud:
    Töö teostatud:
    Protokoll esitatud:
    Protokoll arvestatud:
  • Teoreetilised alused


    Tänapäeval on aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs üheks põhiliseks metallide mikrokonsentratsioonide määramise meetodiks , vastavad seadmed omavad suurt täpsust ning neid on lihtne kasutada.
    Aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs põhineb vabade aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirgusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on tavaliselt gaasipõleti leek või grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasideks on tavaliselt õhk ja atsetüleen. Leegis on kõrge temperatuur (2000 – 3000 °C) ning pihustunud analüüsitav lahus aurustub ja automiseerub, kusjuures aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele. Õõneskatoodlampi on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood . Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar või Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi pool väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi
  • Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs praktikum #1 Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs praktikum #2 Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs praktikum #3 Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs praktikum #4 Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs praktikum #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mumm Õppematerjali autor
    Laboratoorse töö protokoll Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs aines instrumentaali analüüs

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Aatomabsorptsioonspektraa lanalüüs.

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs AAS Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Kati Helmja Teooria: AAS- meetod põhineb vabada aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirigusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel.

    Instrumentaalanalüüs
    thumbnail
    5
    docx

    Aatomabsoptsioonspektraal analüüs

    Standardite vahel lasta leegist läbi dest. vett. Sisestada esimene standard ja vajutada CALIB. Oodata instrumendi reaktsiooni Sisestada teine standard ja vajutada CALIB. Oodata instrumendi reaktsiooni. Sisestada kolmas standard ja vajutada CALIB. Oodata instrumendi reaktsiooni. Sisestada proov ja vajutada READ. Oodata instrumendi reaktsiooni. Tulemused Kontsentratsioon, Keskmine Standardhälve Suhteline standardhälve mg/l absorptsioon 0,5 0,054 0,0088 16,25% 1 0,117 0,0097 8,32% 2 0,217 0,0084 3,86% 4 0,422 0,008 1,89% 6 0,598 0,008 1,34%

    Instrumentaalanalüüs
    thumbnail
    51
    doc

    RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

    16 4.3 Segajad 4.3.1 Grafiit-AAS määramisel Füüsikalised segajad. Põhilised füüsikalistest segajatest põhjustatud probleemid on seotud pindpinevuse, viskoossuse ja fooni absorptsiooniga. Probleemiks võib olla proovi viskoossus. Liigselt viskoosse proovi puhul võib automaatne proovisisestaja jätta väikeseid koguseid kapillaari välisküljele. See kogus varieerub hiljem mitmete sisestuste jooksul ja annab halva korduvuse. /24/25/ Fooni absorptsioon on kõige enam esinev ja kõige rohkem kirjeldatud füüsikaline segaja. Süsiniku osakesed võivad vabaneda torust atomiseerimise faasis, nõrgendades koheselt valguskiirt. Peale tuhastamist alles jääv orgaaniline aine võib süttida, tekkiv suits aga viib valgusvoo nõrgenemisele. Samuti põhjustab enamik sooli märkimisväärset fooni absorptsiooni, kui neid leidub veel atomiseerumise ajal. /25/ Keemilised segajad

    Bioloogia
    thumbnail
    22
    docx

    Instrumentaalanalüüsi eksam

    Fotomeeter: Skaala laiendamine- 1)tavalises absorptsioon-fotomeetrias: T=0%- kiir blokeeritud, T=100%- solvendi neeldumine 2)“kõrge absorptsioon“- T=0%- kiir blokeeritud, T=100% Cref lahus, Cref < Cproov. 3)“jälgede analüüs“: T=0%- Cref > Cproov, T=100%- solvent. 4)“maksimaalse täpsuse meetod“- T=0% C ref >Cproov, T=100% Cref < Cproov UV-vis spektroskoopia 22. Lambert-Beeri seaduse tuletuskäik, läbipaistvus ja absorptsioon. Kirjeldage fotomeetrilise tiitrimise meetodit ja tooge näide vähemalt kolmest eri tüüpi tiitrimiskõverast. Lambert-Beer- soodsad võimalused Neeldumise tõenäosus : kõik võimalused dP ( x ) dS -  P( x ) S P n

    Keemia
    thumbnail
    46
    pdf

    Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

    I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

    Keemia
    thumbnail
    36
    pdf

    Keskkonna analüüsi konspekt

    Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse Keskkonna analüüs" " materjalid Aine maht 3 EAP Siiri Velling Tartu Ülikool 2011 1 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik..................................................................................... 8 2 Proovid ja proovide võtmine .................................................................

    Keskkonnaanalüüs
    thumbnail
    97
    pdf

    Biokeemia praktikumi juhend

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

    Biokeemia
    thumbnail
    12
    pdf

    Analüütiline keemia

    Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle ti

    Analüütiline keemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun