Asutava Kogu koostatud konstitutsioon kajastas pahempoolsete seisukohti. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees. Kuna de Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu, siis lahkus ta valitsusjuhi kohalt ning rajas uue parempoolse liikumise - Prantsuse Rahva Ühenduse. 1946. a. põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nimetatakse Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsust. Üks valitsuskriiside põhjusi oli selles, et Rahvuskogus oli palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema. Teine põhjus oli see, et neil aastail hääletas üle veerandi valijatest kommunistide poolt. Ükski teine erakond ei kogunud nii palju hääli. Kuid 1947. a. alates kommuniste enam valitsusse ei kaasatud nende seotuse pärast Moskvaga. Nüüd kritiseerisid kommunistid pidevalt võimulolevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahulolematuid ja
II maailmasõda kujunes välja: Lääne- ja Idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja- Aafrika piirkonda. Kaug- Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu- Aasias ja Okeaanias. 2. Külma sõja väljendusvormid. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil (Lõpp 1980-90 aastate vahetus Idaboki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühendamine) Avaldusvormid: vastastik propaganda vastastik ideoloogia vastastik luure vastandlikud sõjalised liidud (NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused: Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · USA majanduse aregule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti ka Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. · Kuni 1970-ndate aast
a. Asutava Kogu koostatud konstitutsioon kajastas pahempoolsete seisukohti. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees. Kuna de Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu, siis lahkus ta valitsusjuhi kohalt ning rajas uue parempoolse liikumise - Prantsuse Rahva Ühenduse. 1946. a. põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nimetatakse Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsust. Üks valitsuskriiside põhjusi oli selles, et Rahvuskogus oli palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema. Teine põhjus oli see, et neil aastail hääletas üle veerandi valijatest kommunistide poolt. Ükski teine erakond ei kogunud nii palju hääli. Kuid 1947. a. alates kommuniste enam valitsusse ei kaasatud nende seotuse pärast Moskvaga. Nüüd kritiseerisid
Otsused: ● NSVL astub sõtta Jaapaniga ● Saksamaa jagatakse neljaks tsooniks ● Määratakse Poola uues piirid 16.Juuli 1945 USA esimene tuumakatsetus. Hiroshima 6.08.1945 2.09.1945 Jaapan alistub EESTI II MAAILMASÕJAS 9.1.18 MOLOTOVI_- RIPPENTROPI PAKT Maailmasõja algus ● Eesti kuulutas end erapooletuks riigiks “Orzel” 28.09.1939-baasideleping Baltisakslaste lahkumine 1939.aasta sügisel vahetus Eesti valitsus Jüri Uluots - viimane seaduslik peaminister 1940 ● 16.Juuni NSV Liidu ultimaatum Eestile ● 21.Juuni Tööliste meeleavaldus J.Varese valitsus “Valimised” 1940.a juulis. Kandideerida ei saa. Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bloševike) Parteri Juht Karl Säre Rahvakomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares. ● Maareform- 30ha ● Rahareform
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
Kõik kommentaarid