Taolist suunda pooldas eriti rahvuslaste vanem põlvkond, kes koondus Jüri Uluotsa ümber. Paljud nooremad inimesed innustusid valida kolmas tee, seostades tulevikku Saksamaa lüüasaamisega ning lootes tugineda iseseisvuse taastamisel Atlandi hartale ja demokraatlikele lääneriikidele. Just noorem põlvkond lõi illegaalseid gruppe, mis levitasid saksa-vastaseid üleskutseid ja seadsid sihiks omariikluse taastamise. Enamik taolistest rühmadest tegutses iseseisvalt, allaes 1944 aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1944 aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda, kui Rahvuskomitee uueks esimeheks vailiti Uluotsa lähemaid kaastöölisi advokaat Otto Tief, koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitte ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. Jäi ainult üle oodata sobivat momenti taasiseseisvumise väljakuulutamiseks. 18 sept,
Samas hoiduti aga röövmajanduslikest sammudest, Eestist pidi saama ju Suur-Saksamaa osa. Saksamaa aitas isegi kaasa majanduskahjude hüvitamisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Talunikud pidasid norme kurnavaks, kuid need polnud mõeldud talude väljasuretamiseks. Vaatamata jätkuvale sõjale suutis põllumajandus mingil määral toibuda. Külvipind ja saagikus jäid küll 1944. aastal sõjaeelsele tasemele veel veidi alla. Kariloomade arv aga juba ületas selle. Pettumuseks eestlastele kujunes sakslaste otsus mitte tagastada natsionaliseeritud varasid. Nõukogulik maareform tühistati, kuid enamik talunikke jäi maakasutajateks. Alles 1943. aastal sa alguse maade tagastamine, mis arenes väga aeglaselt. Loodi hulk riiklikke aktsiaseltse, mis monopoliseerisid sageli terveid majandusharusid. Üldine elatustase sõja-aastail langes.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
*Agraarreform loodi riiklik maafond *Sovhoosid sotsialistlikud suurmajandid Kultuurielu nõukogustamine: *Nõukogulik kultuurirevolutsioon *Kooliprogrammidesse marksism leninism, NSVL ajalugu, konstitutsioon *Keelati EV aegne kirjandus ja ajakirjandus *Kunsti ülesandeks sai nõukogude võimu ülistamine *Nõukogulik repertuaar Repressioonid vägivald: *Siseasjade Rahvakomissariaat *EV aegne kõrgem juhtkond arreteeriti Saksa okupatsioon Saksa sõjaväe võim Eestis okt 1941 sept 1944 Eesti liideti Saksa Ida-alade komissariaadi koosseisu. Moodustati Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe)- saksapärane. Miks kaotasid Eesti okupeerinud sakslased oma esialgse populaarsuse? Ei tunnistatud Eesti Iseseisvust, Eesti riigijuhid kõrvaldati, Eesti majandus rakendati Saksa sõjamasina tarbeks, järgnesid repressioonid ja koonduslaagrid Kalevi-Liival ja Kloogal. Holokaust juutide massiline hävitamine. Koonduslaagrid, tööjõuna kasutati eestlasi Võitlemine:
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis
1943 a algas maade tagastamine. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Üldine elatustase langes sõja-aastail. Eesti Rahva ühisabi eesmärgiks oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Repressioonid, vangistused. Juutide täielik hävitamine. 1 juuli 1942 Eesti juutide vaba. Eesti omavalitsus kuulutas märtsis 1943 välja noormeeste värbamise- Sundmobilisatsioon. Põgeneti soome selle eest. 6) Aasta 1944 Eestis 1. jaanuar mai idaringe põhjalõigus Punaarmee, üldpealetund, saksa väed taandusid, võitlus Narva pärast u 7 kuud. 30 jaan kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio vahendusel rahvast üles astuma. Kokku tuli 40 00 meest iseseisva riigi nimel võitlema. Veebr. keskel läks Punaarmee narva alla pealetungile. Narvat kaitsvad üksuseid ähvardas sissepiiramisoht. Suutsid tagasi tõrjuda.
eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid. Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, endise Liphartide mõisahoone peahoonesse (endisaegne Raadi mõis). 1923. aastal avati seal muuseumi esimene püsinäitus. 1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Eesti iseseisvuse taastamiseni Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse. Noor-Eesti 1905 avaldas Noor-Eesti värskendavat mõju ühiskonna mõtlemisele. Nad olid radikaalid. Nad ütlesid lahti etnotsentrismist, ja kultuurirahvusest, hülgasid ka rahvusliku nihilismi, kritiseerisid marksiste klassivõitluse tähtsustamises Poliitiline ja sotsiaalne uuestisünd pole võimalik ilma kultuurilise taassünnita
.......................................................................................................................................................69 ÜHISKONDLIKU ELU SOVJETISEERIMINE............................................................................................................. 69 1941.AASTAL SÕJASUVI...................................................................................................................................... 71 EESTI 1941 1944................................................................................................................................................73 SAKSA OKUPATSIOON......................................................................................................................................... 73 EESTLASED ERI POOLTEL.................................................................................................................................... 73 SÕJATEGEVUS 1944.......
Kõik kommentaarid