Aaloe (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

66

pdf

Aaloe vera

Aaloe vera II kursus  Mis on aaloe? Aaloe (Aloe) on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete (kõrbetaimed, milles säilitatakse vett) puude, põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste(Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). 1. Aloe Vera’l ehk harilikul aaloel, mida nimetatakse imerohuks, looduslikuks ravivahendiks ja elutaimeks, on veel palju teisi nimetusi, mis on säilinud peaaegu 4000 aasta jooksul, nii kaua on see ravimtaim teeninud inimese heaolu. 2. 1862. aastal avastas George Ebersvanal aaloe esimese kirjeldus Egiptuse papüürusel koos mitmete ravimtaimede kirjeldustega, mis pärines aastast 3500 e.m.a. 3. Looduses leiduvast rohkem kui 200 aaloeliigist on ainult neljal raviomadused. Aloe Barbadensis Miller

Bioloogia

10

ppt

Kõrberebane ja Aaloe

Kõrbereban e  Elupaigad ja Eluiga Kõrberebased elavad PõhjaAafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Kõrberebane on kasina kõrbeelu tüüpiline esindaja. Ta eelistab liivast mulda, mida on kerge kaevata. Eluiga on vangistuses 10­14 aastat. Eluiga looduses, pole teada.  Kehaehitus Kõrberebase hambad on keha suuruse ja eriti koerlaste kohta väga väikesed, sest nad ei küti suuri saakloomi. Kõrvad on neil 15 cm pikkused või pikemadki. Saba on kohev, peaaegu keha pikkune ja sabaots on must. Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane , kõhupool on valge. Neil puuduvad teistele rebastele omased lõhnanäärmed. Sellepärast peetakse neid ka koduloomadena.  Toitumine Nagu kõik rebased, peab kõrberebane jahti üksinda, küttides kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt putukaid, kahepaikseid, rooma

Geograafia

10

doc

Namibi kõrb

Taim on vaid umbes meetri kõrgune ja tal on lamedatipuline tüvi ja kaks lintjat lehte, mis kasvades lõhenevad ja koolduvad. Need lehed on sama tugevad kui puit ning vananedes need luituvad ja muutuvad pahklikuks. Velvitsiad kasvavad äärmiselt aeglaselt ja võivad elada rohkem kui tuhande aasta vanuseks. Taimel ei ole õisi, sest ta paljuneb käbide abil. Ta kasvab vaid ühes paigas ­ Namibi kõrbe südames kruusastel väljadel. (4.) (11.) 6.2.2 Aaloe Namibi kõrbes esineb peamiselt puukujulisi liike. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe-

Geograafia

7

odt

Namibi kõrb

Terve taim koosneb ühest madalast tüvest, millest kasvab välja 2 lehte ­ need näevad välja nagu kaks suurt lainelist lokki, millel on katkised tühjad otsad. Velvitsia näeb vahel välja nagu hunnik prügi. Taim on kohatunud kuiva kliimaga nii, et on oma juured sügavale maapinda surunud ning lehed on katud spetsiaalse vahaga, et vähendada auramist. Joonis 4. Velvitsia Namibi kõrbes esineb peamiselt aaloe puukujulisi liike. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe-ekstrakti

Geograafia

22

docx

Kümne toalille kasvatamise juhend

vihmavett. Lehtede õhenemine on märk kuivusest. Sobib liivane muld. 8.3 Valgusnõuded Kasvatada valges kohas, kuid mitte otsese päikesevalguse käes. Liigse päikesevalguse käes tõmbuvad lehed punaseks. Vähese valguse tõttu võivad lehed jällegi kollakaks muutuda. 16 8.4 Ümberistutamine Ümber tuleks taim istutada iga paari aasta tagant veidi suuremasse potti. Ümberistutamisel kasutada liivasegust mulda, sest aaloe on kõrbetaim. Poti põhja panna paari sentimeetri paksune drenaaz. Mullasegusse võib lisada jämedamat liiva või graniidisõelmeid. 8.5 Paljundamine Jagunemise teel. Puis-aaloed saab paljundada maist juunini ka varte ära lõikamise teel (nt 10 cm) pannes need kaktusemulda juurduma. 8.6 Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, kedriklest, villtäi. 17 18 9. GUSMAANIA 9.1 Üldiseloomustus

Põllumajandus

9

doc

Toalille kasvatuse referaat

SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS...................................................................................

Bioloogia

73

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (2)