Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aafrika tsivilisatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Aafrika tsivilisatsioon
Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika 
mandril  (ja samanimelisel  maailmajaol ) ning
hõlmab sel est Saharast lõunasse jääva mandriosa.

Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja 
ida poole India ookean.

Loodustingimused Aafrikas varieeruvad ni sketest 
troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni.

Aafrikas on üsna  mitmekesine   taimestik  -
võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, 
vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik.

Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 
14% maailma rahvaarvust

Aafrikale on iseloomulik kultuuriline  mitmekesisus ,  
kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku 
äärmine  vaesus .
 

Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, 
ashantid, bakongod, bembad, bobod, bušmanid (sanid), 
fond, fulanid, ibod, kikuyud,  malagassid , masaid, 
mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, 
yorubad,  suulud .

Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mil e suurus ulatub 
mitmest miljonist mõnekümneni.

Aafrika on  keeleliselt  väga kirev. Keelte arvuks nimetatakse 
800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja 
murdeid on raske eristada.

Vasakule Paremale
Aafrika tsivilisatsioon #1 Aafrika tsivilisatsioon #2 Aafrika tsivilisatsioon #3 Aafrika tsivilisatsioon #4 Aafrika tsivilisatsioon #5 Aafrika tsivilisatsioon #6 Aafrika tsivilisatsioon #7 Aafrika tsivilisatsioon #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marie Tulik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
pptx

Aafrika tsivilisatsioon

Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
22
docx

Aafrika kultuur ja rahvad

............................................................................................... 8 Lisad....................................................................................................................... 9 Mursid........................................................................................................... 11 Mursi küla...................................................................................................... 11 Sissejuhatus Aafrika on üks maailma vanimaid tsivilisatsioonikoldeid. Vana-Egiptus kuulub nende keskuste hulka, mida tänane ajalugu tunneb kui riigi, teaduse, arhitektuuri ja palju muu sünnikohta. Ajal, mil Egiptuses õitses vanem riik ehk neljandal aastatuhandel enne Kristust, elasid eurooplased sarnaselt lõunapoolsele Aafrikale. Aafrika suuruselt teine terviklik maatükk maailmas ja rahva arvult ületab teda vaid Aasia. Aafrika on koduks arvukatele hõimudele ning erinevatele etnilistele ja sotsiaalsetele

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Musta e. Sahara taguse Aafrika rahvastik

Musta Aafrika rahvastik Musta ehk Sahara-tagused ehk Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid on ühed madalama arengutasemega riigid maailmas. Seda iseloomustab väga hästi inimarengu indeks. Inimarengu indeksi põhjal koostatud tabelis on pingerida järgmine: 1,2. koht Island ja Norra - 0,968; 164. koht Sambia - 0,453. Inimarengu indeks vaatleb mitut aspekti. See kinnitab, et Sambias on väga madal rahva haridustase, kesine SKT ühe inimese kohta, madal keskmine eluiga, rahva väike kirjaoskavus ja positiivne iive.

Geograafia
thumbnail
10
doc

Must aafrika

Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik.

Geograafia
thumbnail
3
doc

Aafrika kultuur .

Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni

Ajalugu
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun