10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Morda
Õppematerjali autor
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik.
Ekvatoriaalne kliima Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan, Malaisia) Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Ekvatoriaalse kliima levikuala on Lõuna-Ameerika põhjaosa Amazonase madaliku piirkonnas, Aafrika keskosa Kongo jõgikonnas ja Kagu-Aasia (Malaka poolsaar ja Malai saarestik) koos Austraaliakirderannikuga. Ekvaatori piirkonnas on Päike seniidis või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu on päikesekiirguse hulk väga suur. Maapind soojeneb kiiresti, sellest soojeneb ka õhk, ning vesi aurustub. Soe õhk tõuseb ja jahtub ning veeauru kondenseerumisel tekivad pilved. Pärastlõunati sajab paduvihma. Õhutemperatuuri kõikumine aasta ja päeva jooksul on väga
troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased,
Sapir-Whorf’i hüpotees — emakeele leksikaalne ja grammatiline ehitus määravad inimeste maailmavaadet, mõtlemist ja sotsiaalset käitumist. Hüpoteesi üle on palju vaieldud. On nii poolt- kui vastuargumente, aga (IMHO) need on tegelikult rohkem näidete tasemel. Ei väite õigsust ega ekslikkust ei ole keegi ära tõestanud. Vastuväite näide: keel väljendab kultuurilist reaalsust, mitte ei määra seda. Kultuur määrab keele arengu. Näit Aafrika karjakasvatajad nverid omavad 400 sõna, millega oma karja iselomustada. Tänapäeval aktsepteeritakse nn mõõdukat Whorfismi — keel mõjutab kultuuri, kuid ei pea seda määrama. Sotsio-lingvistid — kuidas kõneleja staatus mõjutab tema kõnet, kuidas mõjutab erinev keskkond. Keele ja dialekti vaheline piir — võib tõmmata sinna, kus ühe keele kõneleja ei suuda teisega suhelda. Pidgin keel — ülilihtsa grammatika ja struktuuriga, segatud sõnavaraga nn kauple-
................................................................................................... 8 Kokkuvõte ........................................................................................................................... ...........................9 Kasutatud allikad ............................ ........................................................................................................10 2 Sissejuhatus Aafrika idarannikul India ookeanis asub saar Madagaskar, mis on Eestist kümme korda suurem. Madagaskar on tuntud oma võimsate vihmametsade ja ainulaadse looduse poolest. Oma looduse lopsakuse, viljakuse ja metsikusega pakub ta peavarju ka malagassidele, kes on Madagaskari põlisrahvas. Tuntud on Madgaskari ja malagasside pealinn Antananarivo, mis meenutab oma olemuselt tavalist Aafrika suurlinna, mis on täis kära, müra ja omajagu mustust. [1]
Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika MAAILMAMERI veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered. OOKEANID Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri Mandrid Maailmajaod Ookeanid
Daste Kaviri kõrb Iraani mägismaal) · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Nt.Liibüa kõrb Lõuna-Aafrikas (kohati) Sahara kõrb Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast.Sahara kõrbe ulatus idast läände on 5700 km ning põhjast lõunasse 2000 km. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². Sahara hiiglaslikul alal leidub igasugust kõrbemaastikku, lisaks liivakõrbele esineb ka kivi- ja klibukõrbe jms. Kohati katavad maapinda kiviklibu, kruus ja kummalised geoloogilised moodustised. Paljudes paikades, kus kõrb on peale tunginud, esineb kõrbenud rohtlaala. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas.
evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid