Aafrika pärismaalaste kultuur, kombed, traditsioonid, igapäevaelu (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

pptx

Baruto

Kaido Höövelson aka BARUTO Introduction Väike-Maarja Raised up in Rohu village Rahkla primary school Laekvere Audentes Basketball Judo Sumo Character Country boy Friendly Kind Warm hearted Sporting career First tournament won kantõsho Yokozuna 19 attempts Kadoban Results/achievement in sport championships Makuuchi Jry Makushita Jonidan Jonokuchi Special Prizes: Fighting Spirit Outstanding Performance Technique Interesting facts Straightforward yotsu-sumou style Order of the White Star Estonian Judo junior championships Meat and fish Eats two times a day Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase References http://en.wikipedia.org/wiki/Baruto_Kaito http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_H%C3%B6%C3%B6velson http://sport.postimees.ee/1828724/baruto-loobumisest-taiega-ei-saa-poolega-ei-oska http://sport.delfi.ee/news/sumo/uudised/online-intervjuu-188-kilone-

Inglise keel

34

odp

Muinasaja matmiskombed

MUINASAJA MATMISKOMBED Angela Kiil DS-13  Matmiskombed muutusid u 9000eKr. - u 1200 pKr. Levis kahesugune matmisviis - matmine põletamata ehk laibamatus ja matmine põletatult ehk põletusmatus.  Muinasaja perioodid Paleoliitikum Mesoliitikum Neopiitikum Pronksiaeg Rauaaeg Iga perioodiga muutusid matmiskombed  Algul maeti elukohtade lähedale. Maeti ka elamu põranda alla. Hiljem maeti asulatest eemale. Veekogu lähedale, kõrge künka otsa, maasse kaevatud hauda. Lahkunu asetati külili.  KIVIKIRSTKALME Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Pandi kaasa mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalme komponendid: kalme keskel asuv kivist kirst või ka kirstud ning ümber olev ringmüüri. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega.  KIVIKIRSTKALMED EESTIS

Ajalugu

44

ppt

Tai Kuningriik

 Kautsuk - 1.3 miljonit tonni aastas  Kalapüük - 2.7 miljonit tonni aastas  Kliima  Iseloomulik troopiline kliima ja 3 aastaaega. Vihmahooaeg maist-oktoobrini.  Talv on kuiv ja novembrist-veebruarini on ilm pehme ja soe.  Kõige palavam on märtsist-maini ning kliima on kuum ja niiske.  Kõige sobivam on puhkuseks Tais talveperiood, siis ei esine vihmahoogusid.  Kultuur  Tais on kõik Aasia eksootikaga seonduv: muinasjutulised lossid, kaunid templid, Buddha kujud, kunstiteosed.  Riik on tuntud oma käsitöö poolest. Tihti on need seotud templitega.  Templite seintele on maalitud lood Buddhast ja tema ilmumistest. Buddha kujud  Tai köök  Tai köök on üks parimaid kööke maailmas.  Tom Jam supp on Tai sümbol, mis on saavutanud tuntust kogu maailmas. 

Geograafia

14

pptx

Eesti rahvaarv ja selle muutumine

Eesti rahvaarv ja selle muutumine Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 ◦ Rahvaarvu ja rahvastikuprotsesse on Eestis nagu igal pool mujalgi mõjutanud nii looduslikud, majanduslikud, poliitilised kui ka sotsiaalsed tegurid. https://www.google.ee/search?q=k%C3%BC %C3%BCditamine&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=AQHtVKuDPePfywPXiIDQCA&ved= 0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=7qX2Fg019Fvg3M%253A %3BklGWitSDpCt1cM%3Bhttp%253A%252F%252Ff.pmo.ee%252Ff %252F2011%252F09%252F04%252F734864t81he3d0.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fkultuur.postimees.ee%252F553398%252Fpiltuudis-kabala-raudteejaamas-lavastati- kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad  Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi.  Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest.  17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rä

Rahvastik ja majandus

12

pdf

Suur-teeleht

Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroon

Loodus õpetus

13

docx

POPKUNST

Järva-Jaani Gümnaasium POPKUNST uurimstöö Kristina Kasemägi Maris vanna Järva-Jaani 2014 POPKUNST AJALUGU Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst kõigepealt Inglise maalikunstis ja Inglismaalt on pärit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama sõna ,,popkunst", esialgu küll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga tähistas termin ,,popkunst" selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist või laiemalt võttes ­ kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust ,,Independent Groupile", mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist

Kunstiajalugu

16

pptx

Jazz

JAZZ Kertu Tedremäe  ERINEVAD NIMETUSE D  1890. – 1910. Ragtime  1910. – 1920. Bluus  1920. – 1930. Dixieland  1930. – 1940. Sving / Big Band  1940. Bebop  1960. Free Jazz  AJALUGU  USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel  Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid  1920.a Euroopas  Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika  ARENG  Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz  Ei saa täpselt noodistada  Toetub bluusi heliridadele  Suur osa improvisatsioonil  IRVING BERLIN  Täisnimi: Israel Isidore Baline  Sündis: 11. Mai 1888  Venemaa

Jazzmuusika

10

docx

Klarnet referaat

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Klarnet Koostas: Ekke Kõu Leitham Klass: 4,b Juhendaja: Ly Tammerik Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Klarneti ajalugu.................................................................................................. 4 2. Klarneti Välimus................................................................................................. 5 3. Bassklarnet......................................................................................................... 6 4. Kuidas klarnetit mängitakse?............................................................................. 7 5. Eesti kuulsamad klarneti mängijad.....................................................................8 Kokkuvõte...................................

Pillid

Meedia

Kommentaarid (0)