10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
outsider
Õppematerjali autor
Eriti karmid on Hiina võimud olnud nende vastu, keda peetakse kehtiva riigikorra poliitilisteks vastasteks.Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Mis on Kolmas maailm? "kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis ei kuulunud eiarenenud lääneriikide (esimene maailm) ega NSVL ja tema liitlaste (teinemaailm) hulka. Reeglina kuulusid siia koloniaalvõimu alt vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid Millised on kolmanda maailma probleemid? ) Raske majanduslik olukord - emamaadest lahtiütlemine tõi uutele riikidele raskusi üksi hakkama saamisega ja tänu sellele pakkusid arenenud riigid majandusabi, nõudes aga juurdepääsu arengumaade maavaradele ning majanduslikku ja poliitilist kuulekust; suur võlakohustus - tänu sellele ei saanud oma majandust arendada; raske majanduslik olukord on toonud endaga kaasa pideva
Hiinas puudus ka poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Kõigele vaatamata jätkusid majandusreformid ka järgnevatel aastatel. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga ikkagi lahendamata. 2. KOLMAS MAAILM: · mis on Kolmas maailm (lk 80) Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina Ameerika riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA:
Hiinas puudus ka poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Kõigele vaatamata jätkusid majandusreformid ka järgnevatel aastatel. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga ikkagi lahendamata. 2. KOLMAS MAAILM: · mis on Kolmas maailm (lk 80) Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina Ameerika riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA:
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises.
Äritegevusega sidusid ennast ka kommunistliku partei ja riigiasutuste ametnikud ning nende sugulased. See kindlustas majandusreforme. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga lahendamata. KOLMAS MAAILM: 1)Mis on Kolmas maailm? (lk 80) Kolmas maailm tähistab riike, mis ei kuulunud arenenud lääneriikide (esimese maailma) ega NSV Liidu ja tema Kesk- ja Ida-Euroopa liitlaste (teise maailma) hulka. Kolmas maailm ehk arengumaad(Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid). 2)Millised on nende probleemid? Millest on need tingitud? (lk 81-82) 1.Majanduslik olukord. Selle tingis tõsiasi, et kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga. Tihti oli asumaa peaülesanne emamaa varustamine tooraine või põllumajandussaadustega. Pärast iseseisvumist katkesid varasemad sidemed ning noored riigid pidid ennast ise ära majandama. Arenenud riigid pakkusid majandusabi, aga vastutasuks tahtsid nad juurdepääsu maavaradele ning
- Enne 70ndaid ajas Hiina võrdlemisi sõjakat välispoliitikat - ta kuulutas oma välispoliitika aluseks võitluse nii USA kui ka NSV Liidu vastu. Loodi ka tuumapommi. Enne 70ndaid ei otsitud teiste riikidega sõprussidemeid. - Pärast 1970a hakkas Hiina otsima sõprussuhteid - suhted paranesid nii USA kui ka NSV Liiduga. (hiljem Venemaaga ja teiste iseseisvuse saavutanud riikidega), 10. Millal iseseisvusid India ja Pakistan? Kelle võimu all need maad olid? 1947. a. Need riigid olid Suurbritannia võimu all. 11. Millised olid India põhilised sise- ja välispoliitilised probleemid? · Siseriiklikud probleemid: - riigisisene/väline eri rahvuste ja uskude vaheline vastasseis - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. · Välispoliitika: - kehvad välispoliitilised suhted India ja Pakistani vahel eri uskude tõttu. - piiriküsimused Pakistaniga - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. 12. Miks tekitas ÜRO 1947
allkasti. Probleemi lahendamine lükkus tulevikku. Nehru valitsuse siseprobleemid Jawaharlal Nehru oli India tunnustatud juht, nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises suhtlemises. India parempoolsed poliitikud ja majanduslik eliit, samuti paljud Lääneriikide demokraatlikud liidrid suhtusid tema poliitilistesse vaadetesse ettevaatliku umbusuga ja kritiseerisid tema lähenemist pahempoolsetele reziimidele (NSV Liit, Hiina RV, Euroopa nn. rahvademokraatia maad, Vietnami DV jt.) kui ohtu globaalsele rahule ja julgeolekule. India kasutas korduvalt jõudu oma naabrite ja kunagi (ajalooliselt) temaga ühendatud olnud territooriumide suhtes. Tema jaoks oli nn. kolmas maailm (arengumaad) tähtsaim. Selles nägi ta maailma arengu tulevikku. Oma ideede elluviimisel põrkus J. Nehru tõsistele siseprobleemidele. Majanduse edusammud olid loodetust aeglasemad. J. Nehru formuleeris eesmärgiks majanduse
evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid