XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Mihkel Kampmann (1867-1943) pedagoog, koolikirjanik ja kirjandusloolane. Püüdis kooliõpetusse tuua kodulugu, lähema ümbruse uurimist. Kirjandusloolasena on tal suured ideed. Eesti vanem ilukirjandus, ilmus 1908. Eesti kirjandusloo peajooned I-II, ilmus 1912-1913, III-IV ilmusid 1923-1936 ja Eesti ajaloo õpik 1919. Johan Kõpp (1974-1970) kiriku- ja haridustegelane. Villem Reimani noorem ameti- ja mõttekaaslane. Eesti Kirjanduse Selts (asut 1907), ajaloo toimkonnas juhtimine Kõppule. Eesti haritlaskonna ja hariduse ajaloo uurijaid. Kuni 1930. aastate lõpuni seotud Tartu Ülikooliga, oli usuteaduste professor, dekaan ja 1930. aastatel rektor. Seni kuni sai luterliku kiriku peapiiskopiks lõpuks Rootsis eksiilis. Aktiivne Akadeemilises Ajaloo Seltsis. Tegelenud eriti rõhuasetusega Laiuse kihelkonnale. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I 1870-1905 kirjutatud. Kust üheskoos hakati koos
○ teisel päeval oli ilmalike laulude kontsert; ○ kolmandal päeval oli võistulaulmine ja -puhumine; ■ osales ka viis pillikoori. ● Jakob Hurt pidas kõne; ● Pidu oli pühendatud pärisorjusest vabastamise 50. aastapäevaks. Esimesed asjaarmastajad heliloojad said hariduse Valga Seminarist – juhataja lätlane Janis Cimze. Eduard Thomson Friedrich Saebelmann - MK Kaunimad laulud Karl August Hermann – MK Oh laula ja hõiska ja Kungla rahvas Karl August Hermann: ● Keeleteadlane; ● Tartu Ülikooli lektor; ● Ajakirjanik; ● Andis välja Eesti esimest muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht”; ● Kirjastaja; ● Helilooja; ● Koorijuht; ● Kirjanik; ● Luuletaja; ● Rahvaviiside koguja; ● Tahtis kirjutada Eesti esimest ooperit, aga kuna see ei andnud ooperi mõõtu välja, siis nimetas selle laulelduseks; ○ Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad.
rahvusliku liikumise langus, kooliõpetajate ja vallaametnike lahkumine tähendas ühtlasi ka rahvusliku liikumise langust eriti maapiirkondades tsensuuri tugevdamine eesti ajakirjanduse üle mitmete juhtivate tegelaste lahkumine (J.Hurt, Jakobson, Kreutzwald) 19 saj lõpukümnendid põllumeestele väga rasked ajad (lina- ja viljahinnad langesid) rahvusliku liikumise jaoks aega endisel määral enam ei jätkunud rahvusliku liikumise väsimus algas kõigepealt tippudes Eesti Kirjameeste Selts mandus üsna kiiresti pärast suurte juhtide areenilt kadumist, suleti Jakob Kõrv, ajakirjanik, ajalehe Valgus väljaandja Tallinnas, tegi, nagu ka paljud teised, kannapöörde ja hakkas vene seisukohti propageerima Samuti venestajaks peetud, vb veidi ülekohtuselt, Ado Grenzstein, pigem rahvuslik nihilist, hakkas jutustama eesti rahva väiksusest ja tühisusest Jaak Järve Virulane jäi viimaseks "võitlevaks" ajaleheks
1869, 18.–20. I üldlaulupidu (Tartus). juuni 1870 Kunda tsemenditehase asutamine. Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (Lydia Koidula „Saaremaa Onupoeg” 24. juuni Vanemuises). 24. oktoober Avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski-Tallinna-Narva ja edasi Peterburi suunas). 1870–71 Asutati esimesed põllumeeste seltsid – Tartus, Pärnus ja Viljandis. 1872–93 Eesti Kirjameeste Selts. 1875 Laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus. 1880 Eduard Bornhöhe „Tasuja”, sai paljudele esimeseks rahvuslikuks innustajaks. 11.–13. III üldlaulupidu (Tallinnas esimene). juuni Venestusaeg (1881–1904) 1881, 15. Tsaar Aleksander II tapeti pommiatentaadiga; troonile tõusis Aleksander III, tagurlik märts ja šovinistlik valitseja. 17 Eesti seltsi märgukiri Aleksander III-le; saadikutele keisri korraldatud vastuvõtt
põllumeeste seltside rajamist kergemaks. Tartu Eesti põllumeeste seltsi esimeheks valiti Jaan Tõnissoni, lükkas uue hoo sisse. Kutsuti kokku esimene üle eestiline põllukongress. 1900. aastal korraldati Tartus esimene põllutööde suurnäitlus. Laulu- ja mänguseltsid olid juba varem olemas. Lisandusid käsitöö seltsid ja spordiseltsid. Spordi liikumine sai alguse tänu jalgratta sõidu seltsile. Tartu Jalgrattate selts Taara, Eesti jalgrataste selts Kalev. Piimaselts, ostis liikmedelt piima ning panid müügile ühe hinnaga ja tulu jagati liikmete vahel. Lisandusid Tarbijaühistud, ühiste liikmed panid raha kokku ning otsid soodsalt talurahvale vajaliku kaupa ning müüsid omahinnaga liikmetele (odavamalt) aga teistele kallimalt. Tekkisid esimesed masinateühistud/veeühistud ühiselt parandasid maad ja soid kuivendasid. Karjaühistud, kes tegelesid karja kasvatamisega ja tõu aretamisega.
Jaanuaristreik Tallinnas. Vastukajana 9. jaanuari Peterburi Verisele Pühapäevale 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, mille töölistega liitusid seejärel Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teised suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad (tänapäeva Vabriku tänav, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas) Lausmanni heinamaal. sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. 26. jaanuaril Tartu Ülikooli üliõpilased keeldusid solidaarsusest õppetööst Liikumise laienemine; Veebruaris puhkes uus streigilaine, Tallinna ja Tartu tööliste üldstreigid sundisid vabrikante mingil määral järeleandmisi tegema. 22. märtsil toimus streikivate rätsepate demonstratsioon, demonstrantide arest Tartus. 30
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Kõik kommentaarid