AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidagi seotud ka riigipoolne majanduspoliitika ?
  • Kui rikkus ja tulud (vt joonis 1.2.) ?
  • Mida toob maailmamajandusele 21. sajand ?
  • Kui palju vara on Eestis ?
  • Kui palju on tarbija vara ?
  • Kui palju tuleb avalikke kaupu toota ?
  • Miks poliitiliste parteid nihkuvad tsentri suunas ?
  • Kuidas toimub demokraatlikes ühiskondades otsuste tegemine ?
  • Miks peetakse vajalikuks valitsuse sekkumist konkurentsiturgude toimimisse ?
  • Midagi korrast ära. Kas ja kui, siis mida peab valitsus ette võtma ?
  • Kui kaugel asub bürokraat ideaal tüübist ?
 
Säutsu twitteris
2



AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA
JUHTIMINE



LOENGUKONSPEKT








Tartu
2003

SISUKORD


SISUKORD 2
1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS 5
1.1. Ühiskond ja jõukus 5
1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest 7
1.2.1. Merkantilistid 7
1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia 9
1.2.3. Füsiokraadid 9
1.2.4. Liberalism 10
1.2.5. Marksism , sotsialism 11
1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine 11
2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE 16
2.1. Avaliku sektori mõiste ja koosseis 16
2.2. Avaliku sektori uurimine 18
2.2.1. Uurimismudel 18
2.2.2. Avaliku sektori printsiibid 19
2.2.3. Uued rõhuasetused haldusjuhtimises 21
2.3. Tarbimine, säästmine, vara ja sissetulekud riigis 22
2.3.1. Avaliku sektori tulud ja kulud 22
2.3.3. Ühiskonnas ümberjaotatavad varad 23
2.4. Avalik kaup 25
2.4.1. Puhas avalik kaup 25
2.4.2. Osaliselt üldkasutatavad hüvised 26
2.5. Valitsuse valikud 27
2.5.1. Politoloogia ja majandusteadus 27
2.5.2. Enamuse otsustus 28
2.6.1. Heaoluökonoomika teoreemid 29
2.6.2. Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina 30
2.6.3. Bürokraatia käitumine 33

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

Ainega seotud õppejõud
Kohustuslikud loengumater-jalid
Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus, 1998, 237 lk.
Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus 2003, 206 lk.
Silberg, U.loengumaterjal / 2003. http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku sektori ökonoomika ja juhtimine.
Soovituslikud loengumater-jalid
Stiglitz ,J.E.– Ühiskondliku sektori ökonoomika. Tallinn: EHI, 1995.
Marlow.M.L. – Public Finance . Theory and Practice // The Dryden Press, Harcourt Brace College Publishers © 1995.
Hyman, D.N. – Public Finance. A Contemporary application of theory to polisy. Sixth edition // The Dryden Press, Harcourt Brace College Publishers © 1999.
Plott, C.R. – Public Economics, Political Processes and Policy Applications. Edward Elger Publishing Limited, UK. 2001, 566 p.
Buchanan, J.M. – Public Finance in Democratic Process . Fiscal Institutions and Individual Choice . Vol. 4. The University of Nortth Carolina Press, 1999, 310 p.
Jones , R.; Pendelebury, M. – Public Sector Accounting . Fifth Edition. Person Education Limited, 2000, 278 p.
Rahandusministeeriumi kodulehekülg http://www.fin.ee + riikide rahandusministeeriumide koduleheküljed.
Eesti ja Euroopa Liidu vastavad lingid :
http://www.euobserver.co m
Euroopa Liidu infoserver: http://europa.eu.int
Euroopa Parlament: http://www.europarl.eu.int
Euroopa Liidu Nõukogu: http://ue.eu.int
Euroopa Komisjon : http://europa.eu.int/co mm
http://europa.eu.int/comm/dgs/budget/index_en.ht m
Eurointegratsioonibüroo: http://www.eib.ee
Euroopa Liidu Infosekretariaat: http://www.elis.ee
Eesti Õigustõlkekeskus: http://www.legaltext.ee
Euroinfo telefon: http://www.eurotelefon.ee
Euroopa Liidu Infokeskus: http://www.euroopaliit.ee
Euroopa Liidu Infokeskus Rahvusraamatukogu juures: http://elik.nlib.ee/
Euroinfo Keskus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juures: http://www.koda.ee/est/euroinfokeskus.html
Euroopa Liidu seaduste andmebaas: http://www.euroli.net/
Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni Keskus: http://www.utlib.ee/ee/EURO
Eesti euroskepsise pesa: http://www.euroskepsis.ee ; http://www.leiel.ee
Eurouuringute Instituut: http://www.ies.ee
Link raamatukogu ainepaketile
Link aine koduleheküljele
http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku sektori ökonoomika ja juhtimine.

SISSEJUHATUS
Läbi aegade on majandusteadlasi huvitanud, kuidas mõjutab valitsuse tegevus või tegevusetus majandust ja ettevõtlust? Kas majandustegevust teostavad ainult eraettevõtted või on sellega kuidagi seotud ka riigipoolne majanduspoliitika ?
Käesolev loengukonspekti eesmärk on anda ülevaade avaliku sektori ökonoomika teooriast ja praktikast. Selle sees püütakse selgitada avaliku sektori erinevaid seoseid majanduspoliitika, riigirahanduse ja ettevõtluskeskkonna vahel ning mil viisil valitsus mõjutab oma tegevusega või tegevusetusega eraturge.
Käsitletakse avaliku sektori mõju eelarvepoliitikale teoorias ja praktikas, analüüsitakse eelarvelise planeerimise ja riigi kulude efektiivsuse hindamise meetodeid ning nende rakendamise võimalusi erinevates sfäärides riigivalitsemine , -kaitse, - haridus , -tervishoid, kohalikes omavalitsustes ning võimalikku liitumist Euroopa Liiduga

1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS

1.1. Ühiskond ja jõukus


Enamiku aja vältel inimkonna ajaloos on majanduskasv olnud nii aeglane, et see on jäänud inimestele praktiliselt märkamatuks. Suuremas osas enne 18. sajandit oli rikkuse kasvu allikaks põllumajanduslik tootmine. Alles 18. sajandi keskpaigas tõi industrialiseerimine endaga kaasa tohutu hüppe tootlikkuses, mis omakorda aitas kaasa inimeste jõukuse olulisele kasvule ja elukvaliteedi parandamisele (vt. joonis 1.1.).
Läbi sajandite on olnud probleemiks kas, kui palju ja kuidas peaks riik sekkuma majandusse, et riik (ühiskond ja selle liikmed) rikastuksid. Ehk teiste sõnadega, kuidas saaksid ühiskonnas toodetud hüvedest osa suurem hulk ühiskonna liikmetest.
Industriaalajastul ja eriti tehnoloogiaajastul on toimunud ühiskonnas otsustajate ja ühiskonnas loodud rikkuse koondumine väheste kätte. Kas ja kuidas toimub areng edaspidi ka teadmiste ajastul on ja jääb tuleviku teadlaste analüüsida.

Joonis 1.1. Muutuste ajastud .
Allikas: (Boulton et al 2001: 73).

Ühe võimaliku vastuse sellisele otsustuste ja rikkuse koondumisele on andnud Itaalia majandusteadlane Vilfreda Pareto (1848-1923) juba rohkem kui sada aastat tagasi. Tema avastust on siiani nimetatud mitmeti — Pareto printsiibiks, Pareto seaduseks, 80:20 – reegliks, vähima pingutuse põhimõtteks ja tasakaalutuse põhimõtteks.
Pareto avastas kaks seika:
Esiteks, teatava inimkogumi (% rahvastikust) ja tulude ning ümberjaotatava rikkuse määra vahel valitseb kindlasuunaline matemaatiline suhe. Ehk lihtsamalt öeldes: kui 20 protsendile rahvastikust kuulus 80 protsenti rikkusest, siis võis usaldusväärselt prognoosida, et näiteks 10 protsendile kuulub 65 protsenti ja 5 protsendile 50 protsenti sellest rikkusest. Asja tuum ei ole protsentides, vaid tõigas, et rikkuse jaotumus rahvastikus oli prognoositavalt tasakaalust väljas.
Teiseks, tasakaalutuse mudel kordus järjekindlalt, olenemata sellest, milliste perioodide või riikide andmeid ta ka ei uurinud.
Tänapäeval on see meetod üsna tavaline ja põhjustanud pöördelisi avastusi äris ja majanduses. Pareto taipas oma avastuse tähtsust ja ulatuslikkust, kuid ta ei suutnud seda seletada. Kas see oli veider kokkusattumus või midagi sellist, mis on majandusele ja ühiskonnale oluliselt tähtis? Või midagi sellist, mis puudutab ka muid nähtusi kui rikkus ja tulud (vt joonis 1.2.)?

Joonis 1.2. Suhte 80:20 printsiip.
Allikas: (Koch 2000: 13).
Statistika ükskõik milliselt elualalt näitab, et 80 % inimeste ajast, vahenditest, ressurssidest kulutatakse asjadele, millega saavutatakse oodatust ainult 20 %. Ja vastupidi — 20 % aja-, jõu- ja ressursikuluga saadakse 80 % tulemustest. Idee on imelihtne tuleb välja selgitada see oluline 20 %, mis määrab meie edukuse isiklikult või laiemalt ühiskonna heaolu — ning suunata kõik ressursid sinna. 80:20 printsiibi mõistmine ning kasutamine õiges suunas võimaldab muuta oma elu, firmat või ka ühiskonda.

1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest

1.2.1. Merkantilistid


Tänapäeva majandusteaduse areng sai alguse vastuse otsimisest küsimusele, mis on rahvusliku rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust ja kolmandad inimtööd üldse. Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks suunaks peale feodaalset tootmisviisi oli merkantilism (pr. mercantilisme, it. mercante ’kaupmees’).
Merkantilism — majanduspoliitika teoreetiline suund valitses 15—18. sajandil (W. Stafford , Th. Mun, A. Serra jt.). Pidasid rikkuseks raha (kulda, hõbedat). Pooldasid riigi aktiivset sekkumist majandusellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Merkantilismi kõrgperiood langes kokku absoluutse monarhiaga, näiteks Louis XIV väljendas seda nii: “Riik — see olen mina”.
Merkantelistid ei esitanud oma vaateid ühtse tervikuna , aga nende vaated moodustasid ühtse terviku, millest võiks välja tuua järgmised seisukohad:
1. rikkuseks võib olla see, mida on võimalik realiseerida (rahas mõõdetav);
2. tootmine on rikkuse loomise eeldus;
3. otsese rikkuse allikaks on ringlus ;
4. ringlus on kasumi allikas;
5. rikkuse allikas on eriti riikidevaheline ringlus (koloniaalkaubandus).
Varased merkantilistidW. Stafford, J. Hales jt. olid seisukohal, et toimiks positiivne maksebilanss s.t. raha sissevool peab ületama väljavoolu. Hilismerkantelistid Th. Mun (1571-1641), A. Montchretien – termini “poliitiline ökonoomia” kasutuselevõtja ( 1575 -1622), A. Serra ( 1580 -teadmata), J. Colbert ( 1616 - 1683 ).
Üldiselt oldi seisukohal, et aktiivne kaubabilanss, kõrged sisseveo tollid aitavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #1 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #2 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #3 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #4 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #5 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #6 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #7 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #8 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #9 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #10 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #11 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #12 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #13 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #14 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #15 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #16 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #17 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #18 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #19 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #20 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #21 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #22 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #23 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #24 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #25 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #26 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #27 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #28 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #29 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #30 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #31 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #32 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #33 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #34 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 173 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silja500 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA
  • JUHTIMINE
  • LOENGUKONSPEKT
  • Tartu
  • Ainega seotud õppejõud
  • Kohustuslikud
  • Ulst, E
  • Ulst, E
  • Silberg, U
  • Soovituslikud
  • Stiglitz,J.E
  • Marlow.M.L
  • Press, Harcourt Brace College Publishers © 1995
  • Hyman, D.N
  • Publishers © 1999
  • Plott, C.R
  • Applications. Edward Elger Publishing Limited, UK. 2001, 566 p
  • Buchanan, J.M
  • Institutions and Individual Choice. Vol. 4. The University of Nortth
  • Carolina Press, 1999, 310 p
  • Jones, R.; Pendelebury, M
  • Person Education Limited, 2000, 278 p
  • Rahandusministeeriumi kodulehekülg
  • riikide
  • Eesti ja Euroopa Liidu vastavad lingid
  • Euroopa Liidu infoserver
  • Euroopa Parlament
  • Euroopa Liidu Nõukogu
  • Euroopa Komisjon
  • Eurointegratsioonibüroo
  • Euroopa Liidu Infosekretariaat
  • Eesti Õigustõlkekeskus
  • Euroinfo telefon
  • Euroopa Liidu Infokeskus
  • Euroopa Liidu Infokeskus Rahvusraamatukogu juures
  • Euroinfo Keskus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juures
  • Euroopa Liidu seaduste andmebaas
  • Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni Keskus
  • Eesti euroskepsise pesa
  • Eurouuringute Instituut
  • Link raamatukogu
  • Link aine
  • SISSEJUHATUS
  • Joonis 1.1
  • Allikas
  • Esiteks
  • Teiseks
  • Väärtuste
  • Teadmiste ajastu
  • Tehnoloogiaajastu
  • Industriaalajastu
  • Agraarajastu
  • Rauaaeg
  • Kiviaeg
  • Joonis 1.2
  • Merkantilistid
  • Merkantilism
  • SISENDID
  • VÄLJUNDID PÕJUSED
  • TAGAJÄRJED
  • TÖÖ
  • TULEMUSED
  • Varased merkantilistid
  • Hilismerkantelistid
  • Utopistlik sotsialism
  • Klassikaline poliitiline ökonoomia
  • TULUD
  • KULUD
  • Füsiokraadid
  • Liberalism
  • Marksism, sotsialism
  • 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine
  • Keinsism
  • Sotsiaalne turumajandus
  • Ludwig Erhard
  • Mida toob maailmamajandusele 21. sajand?
  • Kokkuvõttes
  • Joonis 2.1
  • Joonis 2.2
  • RIIGIRAHANDUS I
  • eelarve kulud)
  • RIIGIRAHANDUS II
  • MAKSUNDUS
  • eelarve tulud)
  • FILOSOOFIA
  • KUNST
  • TEADUS
  • Kajastab ühiskonna
  • *arusaama õiglusest
  • *võrdsusest ja
  • *vabadusest ja selle
  • *riigi ja selle
  • Poliitika
  • Avaliku sektori ökonoomika
  • Uurimisobjektiks on
  • *ühiskonna ühised ressursid
  • *nende jaotus valitsuse
  • *avaliku sektori suuruse
  • *ajendid, mis sunnivad valitsust
  • bürokraatiat) tegutsema nii
  • *keskendub riigi
  • Uurimismudel
  • ANALÜÜS - MUDELID
  • KOMPROMISS
  • AVALIK SEKTOR
  • ERASEKTOR
  • Avaliku sektori printsiibid
  • Uued rõhuasetused haldusjuhtimises
  • Avaliku sektori tulud ja kulud
  • Joonis 2.3
  • Rahvamajanduse arvepidamine
  • Kodumaja
  • Avalik
  • Ettevõtlus
  • Tulud ja kulud, sissetulekud ja väljaminekud
  • TEGURITULUD
  • INTRESS
  • JAOTAMATA KASUM
  • TOOTMISTEGURID
  • KAPITAL
  • SISSETULEK
  • VÄLJAMINEK
  • MAKSUD
  • SÄÄST
  • TULUD=MAKSUD
  • EELARVE KULUD
  • INVESTEERING
  • TOODANGU MÜÜK
  • TOOTMIS SISENDID
  • SÄÄST
  • NELJAS
  • SEKTOR
  • TEISED RIIGID
  • TASAKAAL
  • Ühiskonnas ümberjaotatavad varad
  • Joonis 2.4
  • Puhas avalik kaup
  • Kaup ja teenused
  • Kaup ja
  • Sissetulekutoetus ja
  • Subsiidiumid
  • Maksud, lõivud
  • .tasud
  • Valitsuse teenused
  • Ressurss
  • VALITSUS
  • FIRMAD
  • PIDAMISED
  • Sisendturud
  • Väljundturud
  • Osaliselt üldkasutatavad hüvised
  • Avalikult toodetud erakaubad
  • Hüvised, mille pakkumisel välistamine on võimalik, kuid kulukas
  • Üldkasutatavatena pakutavad tasulised hüvised
  • Üldkasutatavatena ja tasulistena pakutavate hüviste vahelise tasakaalu
  • Avaliku kauba efektiivse pakkumise tingimused
  • Politoloogia ja majandusteadus
  • Erasektori mehhanismid ressursside jaotamiseks
  • Riigi ja omavalitsuste mehhanismid ressursside jaotamiseks
  • Enamuse otsustus
  • Valija
  • Valik
  • Esimene
  • Teine
  • Kolmas
  • Reegel
  • Heaoluökonoomika teoreemid
  • Joonis 2.6
  • Heaoluökonoomika
  • Heaoluökonoomika teine põhiteoreem
  • Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina
  • Võimaliku kasulikkuse kõver
  • AADAMA
  • Joonis 2.7
  • Bürokraatia käitumine
  • ECONOMY
  • EFFICIENCY
  • EFFECTIVENESS
  • SOTSIAAL
  • MAJANDUS
  • POLIITIKA
  • Isiklik vabadus – allub
  • Kindel palk (sõltub staažist, positsioonist)
  • Looma
  • Tagama
  • Sekkuma
  • Korraldama
  • Tootma
  • Reguleerima
  • tööpuudus
  • Stabiilne
  • Majandustehingute
  • Konkurentsi
  • Riigi ülesandeks on majanduse ja ettevõtluskeskkonna arenguks võimalikult
  • Kindel ameti hierarhia
  • Amet on põhiline elukutse
  • Kindel ameti
  • Karjääri süsteem
  • Töö lepingu põhjal
  • Töövahendite lahusus isiklikust varast
  • Kvalifikatsioon
  • Alluvad ühtsele distsipliinile ja kontrollile
  • Ametniku huvid

Teemad

  • SISUKORD
  • AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE
  • loengumater
  • jalid
  • ainepaketile
  • koduleheküljele
  • RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS
  • Ühiskond ja jõukus
  • kuidas
  • et al
  • Vilfreda Pareto
  • Pareto avastas kaks seika
  • prognoositavalt tasakaalust väljas
  • Pareto
  • Allikas
  • Klassikud riigi ja majanduse suhetest
  • Merkantilistid
  • mercantilisme
  • mercante
  • Stafford, Th. Mun, A. Serra
  • XIV
  • W. Stafford, J. Hales
  • A. Montchretien
  • J. Colbert
  • Th. Morus
  • T. Campanella
  • Klassikaline poliitiline ökonoomia
  • W. Petty
  • P. Boisguillebert
  • Füsiokraadid
  • F. Quesnay
  • A.R.J. Turgot
  • V. Gournay
  • Laissez faire, laissez passer
  • Voltaire
  • F. Galiani
  • Liberalism
  • Adam
  • Smith
  • Daivid Ricardo
  • Thomas Malthus
  • John Stuart Mill
  • Marksism, sotsialism
  • Karl Marx
  • F. Engels
  • V. Lenin
  • 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine
  • Keynes
  • Milton Friedman
  • R. Reich
  • G. Soros
  • Ekslikkus
  • Refleksiivsuse mõiste
  • laissez faire
  • Kapitalismis
  • Demokraatias
  • Üldine eesmärk
  • D.C. Korten
  • Rahvusvahelise Valuutafondi
  • Maailmapanga
  • Kokkuvõttes
  • AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE
  • Avaliku sektori mõiste ja koosseis
  • Avalik sektor on institutsioonide võrk
  • Uurimisobjektiks on
  • Avaliku sektori uurimine
  • Uurimismudel
  • Liberaalsetes demokraatiates ehk niinimetatud kapitalistlikes demokraatlikes
  • ühiskondades on oluline vahetegemine kahe majanduse või ühiskonna sektori vahel
  • Avaliku sektori printsiibid
  • Uued rõhuasetused haldusjuhtimises
  • erinevate rõhuasetusteni
  • Tarbimine, säästmine, vara ja sissetulekud riigis
  • Avaliku sektori tulud ja kulud
  • Kodumaja
  • pidamis
  • sektor
  • Ettevõtlus
  • PALK
  • RENT
  • SEKTOR
  • Ühiskonnas ümberjaotatavad varad
  • Avalik kaup
  • Puhas avalik kaup
  • nende kasutamist ei saa normeerida
  • Hüvise tootmise piirkulu = piirkuluga
  • Raha
  • Raha
  • tasud
  • KODU
  • MAJA
  • Osaliselt üldkasutatavad hüvised
  • Otsustamaks, kas kaupa tuleks pakkuda üldkasutatavana
  • muutumine
  • Albert Hirschman, Princeton
  • Valitsuse valikud
  • Politoloogia ja majandusteadus
  • Erasektori mehhanismid ressursside jaotamiseks
  • Riigi ja omavalitsuste mehhanismid ressursside jaotamiseks
  • Enamuse otsustus
  • III
  • Reegel
  • Heaoluökonoomika
  • Heaoluökonoomika teoreemid
  • Heaoluökonoomika esimese teoreemi
  • Heaoluökonoomika teine teoreem
  • Vilfredo Pareto
  • esimene
  • põhiteoreem
  • näiteks punkti E´)
  • Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina
  • EEVA
  • Tingimuste loomine vabaks konkurentsiks
  • Avalike kaupade tootmine või nendega varustamine
  • Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud
  • Puudulikud turud
  • Infotõrked
  • Majanduse tasakaalutus
  • Bürokraatia käitumine
  • 1922) - 10 ideaalsele ametnikule iseloomulikku tunnust
  • tingimused
  • vabaks
  • konkurentsiks
  • avalike
  • kaupade
  • tootmise või
  • nendega
  • varustamise
  • tegevusega
  • välis- või
  • kõrval
  • mõjudesse
  • puudulikud
  • turud
  • informatsiooni
  • ja nõudma selle
  • avalikustamist
  • majanduse
  • tasakaalu
  • tööpuudus
  • inflatsioon)
  • õigus
  • süsteem
  • Vaba
  • konkurents
  • maksusüsteem
  • korrektsus
  • makromajanduslik
  • stabiilsus
  • Konkurentsi
  • võimeline
  • hariduslik ja
  • sotsiaalne
  • keskkond
  • soodsa keskkonna loomine
  • Niskanen
  • maksimeerib eelarvet
  • Wagneri seadus
  • Keynesi
  • Friedman

Kommentaarid (1)

t2ring profiilipilt
t2ring: väga mahukas ja hea konspekt
15:39 06-02-2011


Sarnased materjalid

26
pdf
Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine
161
pdf
Juhtimise alused
66
pdf
Avaliku sektori ökonoomika
130
doc
Avaliku sektori ökonoomika
29
doc
Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt
1072
pdf
Logistika õpik
72
docx
Majanduse alused
64
doc
Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !