Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

AVALIK HALDUS 2016 kevad - sarnased materjalid

ministeerium, omavalitsus, haldusleping, rele, ikes, lesande, kantsler, valitsemisala, ksus, koost, sektor, ruse, itmise, halduslepingu, volikogu, maavanem, aktid, ides, valitsusasutus, maavalitsus, inspektsiooni, ksuse, lesannegisekret, rase, tluse, haldusorgan, igust, organisatsioon, igusaktid, teostab, ametnik, erasektor, steem, lesandeid, etten
thumbnail
19
doc

Avaliku halduse konspekt

Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll ­ tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved ­ tarbitav kõigile (haridus), teenused ­ tarbitav maksjatele (ühistransport) III. Kontroll ­ politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2

Avalik haldus
108 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Avalik haldus konspekt

sõltumatu nii Riigikogust kui Valitsusest • Õiguskantsleri ülesandeks on õigusnormide kontroll – õiguskantsler ei tee ettekirjutusi, vaid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks • Õiguskantsleri põhiliseks funktsiooniks on õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsler teostab “kontrolli riigiasutuste tegevuse üle, sealhulgas põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise üle” Külalisloeng: Valitsus, ministeerium ja minister. Anne-Ly Reimann kultuuriministeeriumi asekantsler. Minister ja kantsler: Kantsler kui järjepidavuse hoidj  Kantsler kui haldusjuht  Minister kui poliitik  Minister kui uute ideede tooja  Minister kui ekspert Eelnõude ja määruste elluviimine:  Kooskõlastusringid  Lobbytöö – suhtlemine  Huvigrupid  Populism vs. Vajadus Minister ja valitsus:  Erakondlikud koosolekud

Avalik haldus
29 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Avalik haldus, eksami kordamiseks

Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga:  poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine.  Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine)  Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse  Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga:  Töökohtade loomine  Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused  Kontroll ja kaitse: politsei

Avalik haldus
73 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse ­ valla või linna ­ demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Avalik haldus

põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine (vt ülal p 1: avaliku võimu volitus). Siseministeeriumil on oma põhimäärus (selles sätestatakse muuhulgas asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded, asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused, asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded), eelarve ja väikese riigivapiga pitsat (vt ülal p 2: organisatsiooniliselt iseseisev). Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ, teisalt on tema kõrgemalseisvaks organiks Vabariigi Valitsus (vt ülal p 3: koht haldusorganite süsteemis). Siseministeeriumi pädevus on määratletud Vabariigi Valitsuse seaduses, Siseministeeriumi põhimääruses, aga ka muudes õigusaktides - näiteks kohanimeseaduse §-s 26 (vt ülal p 3: pädevuse õiguslik määratletus). Samas vt ka HALDUSMENETLUSE SEADUSE § 8: “Haldusorgan

Avalik õigus
12 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

jõustumisest, üle ühingute (liitude) põhikirjade registreerimise otsuste ärakirjad ja põhikirjad nende ümberregistreerimiseks jne. Kuid selline seotus võib olla ka n.ö. lõdvem, jättes teatud võimaluse vabaks tegevuseks. Nii kohustab tervishoiukorralduse seaduse § 14 punkt 7 Sotsiaalministeeriumi kehtestama Eesti Vabariigi territooriumi sanitaarseks kaitseks ja nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajaliku korra riigipiiril. Milline see kord on, milliseid toiminguid peab ministeerium sooritama, seda seadus ette ei kirjuta. Nimetatud ülesande täitmiseks on seadusandja jätnud vaba ruumi. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn. diskretsionaarsest ehk suvahaldusest. Kirjanduses kasutatakse selle tähistamiseks samuti mõistet seadusvaba haldus (die gesetzfreie Verwaltung). Põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust (teede ja sildade ehitamine ja remont, parkide rajamine jne.) Seadusvabast haldusest saab siiski

Haldusõigus
198 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

(majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Valitsuse struktuur: Peaminister juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministreeriumi valimisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Määrusi ega käskkirju ei anna aga nn porfellita minister ehk minister, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeerium on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Ministeeriumi igapäevatööd juhib kõrgema riigiametnikuna kantsler, lisaks võib olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsiooni (välisministeeriumi struktuuri kuuluvad ka Eesti välisesindused). Haridus- ja teadusminister - Jaak Aaviksoo Koordineerib hariduselu Justiitsminister - Kristen Michal Riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ning elluviimine Kaitseminister - Urmas Reinsalu

Avalik haldus
77 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

­ Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus (http://www.smit.ee/pohimaarus.html) ­ SM hallatav riigiasutus. Ametlik lühend SMIT ­ Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teenuste osutamine ja selleks vajalike arendus- ning haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine. ­ Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715)

111 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3. FUNKTSIOONID 72 P.4. PÄDEVUS 72 P.5. STRUKTUUR 73 § 2. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID 74 § 3. KULTUURAUTONOOMIA ORGANISATSIOONID 74 §4. KUTSEALADE OMAVALITSUS 75 § 5. KIRIKUOMAVALITSUS 75 TEEMA 8. PÕHIMÕISTED 75 TEEMA 9. AVALIK TEENISTUS 77 § 1. AVALIK TEENISTUS: PÕHIMÕISTEID 77 §2. AVALIK TEENISTUS JA TEENISTUJAD 78 §3

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksami vastused - Eesti avalik haldus

Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsus-asutuste kaudu. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid, kes jagunevad ministriteks, kes juhivad minis-teeriumi ja kes ei juhi ministeeriumi. Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab Riigikogu; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Vabariigi Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid. Ministeeriumid juhivad ja koordineerivad oma valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste tööd. 26. märtsil 2014 astus ametisse Taavi Rõivase valitsus:  peaminister – Taavi Rõivas;  haridus- ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski;  justiitsminister – Andres Anvelt;  kaitseminister – Sven Mikser;  keskkonnaminister – Keit Pentus-Rosimannus;

Avalik haldus
61 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Haldusõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H

Õigus
845 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Haldusõigus

3. Kohtud. Kohtute puhul vaadatakse kõige rohkem, et võimudelahusus oleks täidetud tagamaks kohtute sõltumatust. a. Põhifunktsiooniks on jurisdiktsiooniline. b. Abifunktsiooniks on eksekutiivfunktsioon. Kohus ei saa õigusemõistmisega tegeleda ilma toetamata eksekutiivfunktsioonile. Tal peab olema eraldi kohtuhaldus ­ nt paberimajandus, majade korrashoid. Riigikohus teostab ise oma haldusfunktsiooni. I ja II astme kohtute haldust korraldab ministeerium. Kogu riigivõimu jagamine erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel ­ ORGANISATSIOONILINE VÕIMUDE LAHUSUS (B). RIIGI FUNKTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS (C), selle süsteem. § 3. Avaliku halduse tunnused Avaliku halduse sisu määratlemisel kaks viisi: 1. Negatiivne e substraktsioonimeetod ­ haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole

Haldusõigus
88 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes ­ AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes ­riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod ­ avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad

Haldusõigus
123 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
72
docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes ­haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes ­riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod ­ avalik haldus on selline riig

Haldusõigus
52 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundusviisilt ja volituselt esimestest.

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused:

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid

Õiguse entsüklopeedia
621 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Keskkonnaministeerium: Eesti keskkonnapoliitikat juhib Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on alates 6. aprillist 2011 minister Keit Pentus- Rosimannus. Ministeeriumi põhiülesanne: (1) Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 7 toodud eesmärgist ning selle alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest. (2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes.  Ministeeriumi valitsemisalas olevad ametiasutused ja maakondade keskkonnateenistused:  Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

· Valitsuse moodustamine Peaministri nimetamine on riigipea kohus. · Parlamentaarses riigis nimetatakse peaministriks parlamendivalimised võitnud erakonna liider. · poolpresidentaalsetes riikides võib nimetada oma erakonna liidri Peaminister nimetab ametisse ministrid. Parlamentaarses riigis on minister poliitiline juht, kes viib ellu valitsuse (erakonna) poliitilist liini. Et tagada ministeeriumi töö stabiilsena ka sagedasti vahetuvate valitsuste korral, peab olema kantsler apoliitiline (konstitutsioonilise bürokraatia mudel) Valitsuste põhitüübid: · Enamusvalitsus · Vähemusvalitsus. · ametnikevalitsus - koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (Eestis Vähi valitsus 1992) Koalitsioonide stabiilsuse määravad parlamendis esindatud parteide arv ja parteidevaheline ideoloogiline distants. Selle alusel on eristatavad · mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
91
doc

VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs

Magistritöös kasutatavad mõisted pärinevad hädaolukorraks valmisoleku seadusest, arhiiviseadusest, avaliku teabe seadust, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusest nr 308 "Arhiivieeskirja kinnitamine", Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" ning Rahvusarhiivi juhisest "Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus", Siseministeeriumi poolt väljatöötatud "Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007". Õigusaktide ja standardite vahel esineb vastuolusid. Selletõttu on lähtutud töös mõistete valikul just õigusaktidest ja juhenditest. Andmekandja ­ ese või materjal, millele on teave jäädvustatud (nt paber, magnetlint, CD). Arhiiv arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus ning käesolevas seaduses sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus.

Allika?petus
88 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant

Uurimistöö meetodid
73 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta

Politoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
118
doc

Haldusõiguse konspekt

I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald

Haldusõigus
75 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Võimude lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Võimude lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Riigiõigus

KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,

Õigus
559 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
299 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun