Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AUDI A6 JÕUÜLEKANNE (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Sinu Nimi
AUDI A6 JÕUÜLEKANNE
REFERAAT
Õppeaines: JÕUÜLEKANNE
Transporditeaduskond
Õpperühm:
Juhendaja : lektor Sven Andresen
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2015

Sisukord


Sisukord 2
1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS 3
2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD 4
3. KÄIGUKAST JA SIDUR 5
3.1 Käigukast 5
3.2 Sidur 5
4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD 6
5. JÕUÜLEKANNE 7
5.1 Jõuülekande skeem 7
5.2 Kardaanülekanne 8
5.3 Diferentsiaal 8
5.4 Rattavõllid 9
KASUTATUD ALLIKAD 10
  • TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS


    Üliõpilane valib ühe konkreetse mootorsõiduki (sisepõlemismootoriga, hübriidajamiga, elektriajamiga jne) kirjeldab ja analüüsib selle ehitust kursusel Jõuülekanne käsitletud materjali valguses. [6]
    Autoks on Audi A6 2.8, 1995 MY C4. See auto on 4-ukseline, sedaan keretüübiga, ees paigutatud mootoriga, esiratta veoline. Audi A6 2.8 on üks C4 mudelitest Audi perekonnas. [6]
    Mootoriks on tavaline bensiinimootor, 2.8-liitrine, ühe ülanukkvõlliga, 6-silindriline, 2 klappi silindri kohta. See jõuseade toodab 128 kW (172 hj) võimsuse juures 5500 p/min ja maksimaalne pöördemoment 250 Nm pööretel 3000 p/min. Mootor kannab oma võimu ratastele 5-käigulise manuaalkäigukasti abil. Tühimass on 1445 kg. [6]
    Sele 1. Audi A6, 1995 MY C4 [1]
  • SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD


    Audi A6 2.8, 1995 MY C4
    Tehnilised andmed [6]:
    • toodetud 1995 aastal,
    • kütus: bensiin ,
    • töömaht: 2771 cm3,
    • võimsus: 128 kW pööretel 5500 p/min,
    • pöördemoment: 250 Nm pööretel 3000 p/min,
    • kiirendus (0-100 km/h): 9,1 s,
    • tippkiirus : 219 km/h.

    Sele 2. Dünograafik [2]
  • KÄIGUKAST JA SIDUR


    3.1 Käigukast


    Audil on 5 käiguline manuaal käigukast, valmistaja Volkswagen Group.
    Auto on ehituselt lihtne ja mõeldud tavakasutuseks, seega puudub nii kordisti kui ka vahekast . Käigukasti juhtimine toimub manuaalselt tross ajamitega, käigukasti sees kahvlite ja sünkronisaatoritega.
    Käigukastis esinevad mitut erinevat laagritüüpi: nõellaagrid, kuullaagrid, koonusrull- laagrid (kompenseerivad pikiteljelisi jõude käigukasti võllidelt).
    Tihenditeks on kaelustihendid, vaskseib tihend ning papptihend.
    Käigukasti õlituseks on ettenähtud 75W/90 täissünteetiline õli, käigukasti karteri maht on 2 liitrit.

    3.2 Sidur


    Antud mudeli puhul kasutatakse kahemassilist hooratast ja 240mm
  • Vasakule Paremale
    AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #1 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #2 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #3 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #4 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #5 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #6 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #7 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #8 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #9 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #10 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #11 AUDI A6 JÕUÜLEKANNE #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hendriktammi Õppematerjali autor
    Iseseisev töö aines jõuülekanne.
    Audi A6 jõuülekanne.
    Õppejõud S.Andresen

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    18
    doc

    VW Polo Jõuülekanne, Lektor: Sven Andresen

    mootori pöördemoment kogu pöörlemiskiiruse ulatuses ja kõikide liikumistingimuste korral. Sujuv ja löögivaba paigaltvõtu võimaldamine. Paigaltvõtu ajal ühtlustakase pöörleva hooratta ja seisva käigukasti veovõlli pöörlemiskiirus liugehõõrdumise(libistamise) teel. Kiire ja tõrgeteta käiguvahetuse võimaldamine. Selleks, et tagada lülitava käigukasti detailide sama pöörlemiskiirus, tuleb mootori ja käigukasti vaheline jõuülekanne katkestada. Väändevibratsiooni summutamine. Mootori töö ja gaasivahetustaktide vahelduva järjestuse ning muutuva põlemisrõhu tõttu tekivad väntvõllis väändevibratsioonid. Siduriketta summutid vähendavad seda vibratsiooni, et vältida müra ja kulumist. Mootori ja jõuülekande detailide kaitsmine ülekoormuse eest. Liiga kõrge pöördemomendi ülekandmist, nt mootori seiskumisel tekkiv, takistatakse libisemisega.

    Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused
    thumbnail
    59
    pdf

    Jõuülekanded konspekt

    1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed

    Jõuülekanne
    thumbnail
    22
    doc

    Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

    Süütehetke saab seada südamiku nihutamisega pöörleva hooratta suhtes. Südamiku nihutamisel päri hooratta pöörlemist muutub süütehetk hilisemaks ja vastupidi. Mootor seisatakse türistori päästikpooli lühistava lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult

    Autod-traktorid i
    thumbnail
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    käivitamisel ja veojõu suurendamiseks vajaduse korral. Üksikuil juhtudel võidakse mopeede varustada ka mootor- ratta-tüüpi käivitusajamiga. Sel puhul nimetatakse neid mokikkideks. Mopeedi ei tule ara segada mootorjalgrat- taga. Viimasel puudub käigukast ja ta mootorit saab pai- galdada igale tavalisele jalgrattale. ! Mootorratta üldehitus. Sõltumata mootorratta liigist võib igaühel neist ülesannete järgi eristada järgmisi mehha- nismi- ja seadmerühmi: mootor, jõuülekanne, veermik ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga.

    Füüsika
    thumbnail
    200
    doc

    Masina osadest ja kontroll

    Mootori igapäevane hooldus seisneb jahutusvedeliku ja mootoriõli tasapinna kontrollis, õige kütusega tankimises, suure tolmususe korral õhufiltri ja radiaatori puhastuses, välises ülevaatuses ja töökäigus mõõteriistade jälgimises. Perioodilist tehnilist hooldust tuleb teha mootorile valmistajatehase juhendi järgi ja soovitavalt selleks tööks ettevalmistatud inimeste poolt spetsialiseeritud töökojas. 3.2. Jõuülekanne Mootori töötamise ajal pöörleb mootoris väntvõll. Väntvõlli pöördumisest tekib pöördemoment, mis läbi jõuülekande kantakse vedavatele ratastele. Traktori jõuülekanne koosneb sidurist, vaheülekandest, käigukastist, peaülekandest, diferentsiaalist ja lõppülekandest. Peale siduri suureneb kõigis jõuülekande astmetes pöördemoment ja väheneb võllide pöörlemissagedus. Sidur on vajalik jõuülekande sujuvaks sisse ja välja lülituseks,

    Masinamehaanika
    thumbnail
    91
    doc

    Eksami konspekt

    1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

    Ehitusmasinad



    Meedia

    Kommentaarid (1)

    priit099 profiilipilt
    priit099: Suht kehv. Hale lausa
    18:29 19-12-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun