ATMOSFÄÄRI
SAASTEALLIKAD
Happevihmad
Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja
väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades
happesademeid.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Mis juhtub?
Mullaosakestest Click to edit Master text styles
tõrjutakse vajalikud Second level
Third level
toitained välja,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kerli Illak
Õppematerjali autor
Orgude ja tippude temperatuuri erinevustest tingitud lokaalsed tuuled. TSÜKLON Madalrõhuala Suvel-pilves, sajune jahe ilm Talvel-soe, mõnusa lumesajuga ANTITSÜKLON Kõrgrõhuala Suvel-selge, päikesepaisteline ilm Talvel-jahe Front-kitsas piir 2 erineva õhumassi vahel. Atmosfääri mõjukeskused-püsiva kõrg- või madalrõhkkonnaga alad. KLIIMAVÖÖTMED Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvööde Lähisarktiline Arktiline/antarktiline ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Füüsikalised Radioaktiivsed ained Soojusreostus Müra ja vibratsioon Keemilised Süsiniku-, fluori-, väävli- ja lämmastikuühendid Naftasaadused Plastikud Pestitsiidid Raskemetallid Orgaanilised ained Aerosoolid Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Mullaosakestest tõrjutakse vajalikud toitained välja, muutused liigilistes koosseisudes. Sudu
soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. o Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. o Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3.
soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. o Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. o Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3.
- Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. - Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfäärinähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetidevaheliseks ruumiks. Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valitseb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus
Võimalikud põhjused Kõige pikema perioodiga (200-500 milj. a.) muutused on tingitud Päikesesüsteemi liikumisest läbi Galaktika. Mandrite triiv, mägede teke, maapinna ja ookeanide konfiguratsioonide muutused toimuvad ajaskaalas miljon kuni sada miljonit aastat. Maa orbiidi ja telje muutlikkus. Päikese aktiivsuse kõikumine. Ookeani tsirkulatsiooni muutused. Vulkaaniline aktiivsus. Atmosfääri koostis. Kliima mõjutajad Maa kliimasüsteemi "katel" on Päike. Pilved muudavad atmosfääri saabuvale kiirgusele vähem või rohkem läbipaistvaks ning reguleerivad nii energia laekumist. Ka saab atmosfäär pidurdada või soodustada soojuskiirguse lahkumist maailmaruumi. Vesi peegeldab pealelangevast kiirgusest tagasi vähe, kõrbe pind aga palju. Seega on oluliseks energiabilansi reguleerijaks ookeani ja mandri suhtelised proportsioonid ning nende paiknemine. Mida rohkem on ookeani seal, kus Päike paistab seniidi lähedalt, seda enam akumuleerub pealelangevat energiat.
80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirgus = kogukiirgus. Kogukiirgusest osa neeldub maapinnas 28%; troposfääris 17%; stratosfääris 2%. Osa peegeldub pilvedelt 20%; maapinnalt 4%; atmosfääri kihtides 6%
ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles
........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide. Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates Päikese aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid