I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.)
(K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn, 2010: § 48-66. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-68-96 Vastavalt AÕS-e §-le 81 piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Seda sätet ei ole kohus otsuses käsitlenud. AÕSrakS § 2 lg
Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks tunnuseks on selle absoluutsus: see õigus on kehtiva õiguskorra poolt iga ühe suhtes antud ja iga õigusvastase sekkumise eest kaitstud. Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus on osa eraõigusest ja tsiviilõigusest. Asjaõigused moodustavad ühiskonna varalise korralduse aluse ning on turumajanduse nurgakiviks. Asjaõiguse põhiprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses a) era-ja üldhuvide arvestamine
õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi kolmandate isikute vastu nimetatakse absoluutseks õiguseks. Asjaõigus tagab omanikule sisuliselt kaitse rünnete eest tema varale, st tagab eraomandi puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud
Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse asjaõigusega kogu varaline korraldus. Asjaõigus kui eraõiguse osa- osa eraõigusest, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid asjade(kehalised esemed) suhtes. On materiaalõigus, sätestades asjaõiguse sisu tekke ja lõppemisega. Asjaõigus tagab eraisiku omandi ja isiku puutumatuse-samas aga tulevad piirangud asja kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust. Asjaõigus sisaldab eelkõige norme, mis reguleerivad isiku suhet asjasse. Asjaõigusseadus võeti vastu 9.juunil 1993 ja jõustus 1.sept 1993. Asjaõiguse allikad: 1. Põhiallikas:asjaõigusseadus 2. Eesti vabariigi PS 3. TsÜS 4. Asjaõiguse rakendamise seauds 5
hüpoteegiga. Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja. Hiljem selgub, et OÜ Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud pettuse teel ning kinnisasja tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Pank ei ole aga hüpoteegi kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat tema õigused seadusega kaitstud. Ühispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli välja andnud Ühispanga üks juhatuse liige. Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada? Lahendus: 1. Hüpotees: Kas K saab lasta SEB panga hüpoteegi kinnistusraamatus kustutada AÕS § 65 lg 1 alusel. (-) Eeldused: 1. Kas nõude esitajal ehk K-l on omandiõigus olemas? (+) 2. Kas kinnistusraamatu kanne on ebaõige? (-) 2
Tsiviilõiguse üldosa TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1. Loeng ÜLDMÕISTED Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane (kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – ole
(3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti § 66. Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Par 50 Kinnisasi on maa, kõik muu on vallasasi § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. [RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007] (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks.
Kõik kommentaarid