· Asendusemadus - viljastatakse mehe ning naise seemne-ja munarakk nende kehaväliselt ning loode kasvatatakse üles kellegi teise kehas, kes geneetiliselt enda lapse sünnitab, kuid annab lapse hiljem ära. · Eestis on praegu asendusemadus keelatud, kuid plaanitakse teha seaduslikuks. "Kui see oleks Eestis lubatud, ei välistaks ma ka ise sellise meetodi kasutamist," ütleb Ojuland ajakirjale Naised. ASENDUSEMA/EMADUSE MIINUSED: - Asendusemaks olemine on suur vaimne vastutus. - Asendusemaks olija ja nn teenuse kasutaja peavad olema oma otsuses 100% kindlad, kuid seda on raske kontrollida. - Asendusemaks võivad tulla need, kes soovivad lihtsal teel raha teenida.
Katseklaasilapsed By Marju & Kertu Kunstlik viljastamine mis see on? Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiline protseduur Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Ehk teisisõnu: kunstlik viljastamine Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. 1) Intrateriinne inseminatsioon (IUI) IUI protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaal
6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? - Psüühiline trauma naisele enda lapse kaotuse tõttu (süü, kurbus, ängistus, häbi, unehäired, söömishäired, mõtlemishäired, tuimus) - Võivad kaasneda tüsistused - Suurendab emakavähi, rinnavähi, munasarja, maksavähi tekke tõenäosust - Hilisema raseduse korral platsenta väärareng - Hilisem emakaväline rasedus 7. Too välja poolt ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. Kunstlik viljastamine: + Võimalus saada lapsi viljatutel paaridel + Naine, kellel pole meest, kuid soovib last saada + Kaksikute saamise TN on suurem - Embrüo ei pruugi areneda - Võivad sündida mitmikud Asendusemadus: + Rasedust välistavate haiguste või terviserikete korral on võimalik siiski oma sugurakkudega last saada + Kui naine ei taha oma figuuri muuta, kuid soovib siiski last
enamasti hävitatakse. Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt. munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi - munarakke. Mõnedes riikide (Eestis küll mitte) on lubatud kasutada ka asendusema, s.o. naist, kes sünnitab lapse teisele naisele. Selline vajadus tekib juhusel, kui last soovival naisel on emakapuue või mingi muu rasedust välistav terviserike. Kõik sellised juhtumid on tõstatanud eetilisi küsimusi. Tihtiräägitakse embrüosiirdamise teel sündinud lastest kui katseklaasibeebidest. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis (in vitro) ainult 2-5 päeva ja areneb beebiks ikkagi naise organismis 9 kuu vältel. Esimene selline laps sündis Inglismaal 1978
- vererühmade määramiseks - vähkkasvajate ennetamiseks!!! 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist, embrüosiirdamist. Teostatakse sellepärast, et anda võimalus peredele, kus näiteks naisel või mehel esineb terviserike. 6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? Vähi tõenäosuse suurenemine, vaimsed pinged, stress, nurisünnituse suurenemine... 7. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. Kunstlik viljastamine- poolt: perekonnad, kellel pole võimalik saada lapsi, kunstliku viljastamise abil saavad. vastu: laps pole vanemate moodi, pole igalpoolt eetiline. Asendusemadus- poolt: naine, kelle pole võimalik last kanda, saab ikkagi endale enda moodi lapse. vastu: ebaeetiline, asendusema kiindub lapsesse, riskid lapse loote arengul- ei saa kontrollida, kas ema joob suitsetab jne.
Kunstlik viljastamine I Munarakudoonorlus: Tingimused: · vanus kuni 30 eluaastat. · terve naine, kes ei põe geneetilisi või infektsioonhaigusi. · vähemalt keskhariduse olemasolu. · sünnitanud terve lapse. · Doonori isikuandmeid ei avalikustata. · Doneerimise fakti kusagil haigusloos ei fikseerita - info ei välju Elite kliinikust. · Samuti välistatakse doonorikandidaadid, kellel esinesid abieluvälised seksuaalsuhted ning sugulisel teel ülekantavad haigused. Kuidas toimub ? Munarakud võetakse munasarjadest. See protsess toimub narkoosi all, et välistada doonoril igasugused negatiivsed emotsioonid seoses võimaliku valuga (kuigi osa programmis osalenud naistest ei soovi narkoosi munarakkude võtmise ajaks protseduur ei ole traumeeriv ja on piisava rahustava toimega ravimeid, et protseduuri läbi viia). Protseduur on lühiajaline ja kestab 5-10 minutit. Selle järgselt ärkab naine koheselt. Kuna p
Türi Ühisgümnaasium ADOPTEERIMINE JA KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Referaat Koostaja: Anni Pilviste Türi 2015 Adopdeerimine Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla se
Ülenurme Gümnaasium Eliisabet Serg Liisa Ivanov 10. klass Kunstlik viljastamine Uurimustöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust, kuigi nad seda soovivad. See on probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest, seega on Eestis viljatuid paare kuni 20 000. Lastetus võib olla nii primaarne (varasemaid rasedusi pole) kui ka sekundaarne (lastetus on tekkinud pärast varasemat rasedust). 30% juhtudel on paari last
Kõik kommentaarid