ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga)
Zanna Jakovleva
ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA
Iseseisev töö
Juhendaja : Anne Murov, õppejõud
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2016
VAATLUSOBJEKTID
Ergonoomika alased soovitused
Valgustingimused
Töötamiskoha paigutus val-gusallikate suhtes
Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val-gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi-seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell- kardinad . Heleda-tes  värvitoonides  seinad   ja laed    parandavad  ruumi valgus-tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning koht-valgustit arvutitöökohal. Soovitatav on arvutitöökoht seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Parema-käelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigu-gutada aknaga risti.Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile. Valgus-allikas ei tohi peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida taju-tavalt. Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama tööpinna piisava valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemistera-vust. Oluline on, et tööpinna valgus ei langeks lauale vaid kit- salt suunatuna, täites vaid numbrilise normi. Kui osa valgusest saab peegelduda tööruumi laest rippvalgusteid kasutades ja seintelt, on lõpptulemus palju meeldivam , sest ei teki kontras-te töökoha ja ümbritseva vahel. Kunstliku valgustuse puhul peab valgustatus vastama alljärgnevatele väärtustele : töölaud ja klaviatuur ≥400 Lx, kuvari ekraan ≥300 Lx. 
Kuvari paigutus kasutaja suhtes kaugus
kõrgus
Klaviatuuri kuju 
paigutus
Pane monitor endast sobivale kaugusele. Monitor peab asuma kasutajast 50-70 cm kaugusel. Paigutage monitor endast um-bes käepikkuse kaugusele.
Optimaalne silmade vaatenurk ekraanile on 15–20° silmade horisontaalvaatesuunast allpool. Kohanda monitori kõrgus so-bivaks. Monitori ülemine serv peab olema sinu silmade kõrgu-sel või pisut madalamal. Meie pea hoiak sõltub silmade vaa-test, seega on parim kõrgus monitorile see, kui silmad jäävad kuvari ülemise äärega ühele joonele. Selles asendis monitori vaadates on pea kergelt alla kaldus ja silmalihased ei ole nii pingul ning ei väsi liialt kiiresti. Kuvari lihtsamaks sättimiseks on hea kasutada kuvari hoidikut. Kuvari hoidik tuleb kasuks eriti siis, kui sama laua taga töötab rohkem kui üks inimene, näiteks vahetustega töökohad või kodukontorid. Samuti on kehahoiak erinev püsiti ja seistes töötades – vahetades töö-asendit saab kuvarihoidikuga kiiresti ja mugavalt korrigeerida ka monitori kaldenurka ja kõrgust.
Paiguta klaviatuur otse enda ja monitoori ette. Klaviatuuri jaoks on parim kõrgus umbes küünarnuki kõrgusel või mada-lamal. Õige asendi korral on klaviatuur ja käsivars sama nurga all. Madalal asetseva klaviatuuri korral võib kalle olla pisut tahapoole. Klaviatuuri minimaalne kaugus lauaser-vast on 15 cm. Kui klaviatuur asub laual, peaks selle ees ole-ma vaba ruum küünarvarte toetamiseks, et vältida pingeid õlavarre lihastes. Optimaalne ruum on 20 cm. Kasuta ergonoomilise kujuga klaviatuurid, et randmed asetseksid klaviatuuri kasu- tamisel pingevabalt, neutraalses asendis. Klaviatuur ja hiir tuleks asetada alati ühele tasapinnale, mitte klaviatuuri klavia-tuurialusele ja hiire lauale. 
Hiire kuju
paigutus
Hiire kuju – optiline, laser sensoriga, rolleriga. Liikumiseks on hea kasutada hiirepatja. Randme õigele asendile aitab kaasa ergonoomilise kujuga hiire valik, mis hoiab randme sirge.
Paiguta hiir enda ette klaviatuuri kõrvale samale tasapinnale.
Pea silmas, et ranne ei oleks hiirt kasutades üle 90-kraadise nurga all. Järgi hiire kasutamisel neutraalset randme asendit.
Hiire kasutamisel eelista randme liigutamisele terve käsivarre liigutamist.
Tooli istmeplaat (kasutaja suhtes)
kõrgus, kuju, kaalle, polster
sügavus
Soovitavalt ergonoomiline töötool, kõrguse osas reguleeritav, ratastega, laiusega umbes 43 cm, sügavusega umbes 40 cm (reguleeritava sügavusega), polster mittelibisev ja hingava materjaliga , reguleeritava kaldega (istmeosa on kallutatud 4-6º võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest, et selja õige asendi hoida), päärlev, ümara ja pehme esiserva-ga.
Istmeplaat peab olema sügavusega, mis võimaldaks istuja nimmeosal toetuda täielikult seljatoe kumerale osale ning seejuures jääks istmeplaadi esiserva ja põlveõndla vahele 2-3 sõrme laiune vaba ruum.
Tooli seljatoe
kõrgus
kuju
kalle
polster
Töötool peab olema püsikindel, tooli istme kõrgus ja seljatoe asend peavad olema reguleeritavad vastavalt töötaja kasvule. 
Toolil tuleb istuda nii, et selg toetuks vastu seljatuge. Kui töö- taja on lühikest kasvu, peab ta vajadusel saama kasutada jalatuge. Jalatoe toetuspinna kaldenurk peaks olema kuni 20°. Jalatugi peaks olema kare, eesäärel 1 cm kõrgune serv. Töö- tool peab võimaldama istmepadjal ja seljatoel pöörduda 180° piires, et töötaja saaks keha pöörata koos tooliga, mitte ei koormataks pidevalt selga . 
Töötooli seljatoel peab olema spetsiaalne seljatoekumerus ja seljatugi tuleb reguleerida nii, et nimmenõgusus toetaks vastu seljatoekumerust. Vajadusel kasutada lamedal tooliseljatoel seljatoepatja. Ergonoomilises toolis meenutab tööasend roh-kem põlvitamist kui istumist. Vaatamata sellele, et osadel neil seljatugi isegi puudub, on tagatud selline asend, et inimene ise hoiab oma rühi paigas. Koormus ülakehale on väiksem ja töö-taja ei väsi nii kiiresti.
Seljatoe kalle peab olema reguleeritav. Seljalihastele kõige
vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimme -toetuse korral.
Seljatoe materjal peaks olema õhku mittelibisev ja hingavast materjaligst õhku läbilaskevm parem tekstiilist.
Laua
kõrgus
suurus
kuju
Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule, pikkade inimeste puhul (üle 185 cm) on soovitatav tõsta arvutitöölaua kõrgust, et töötaja ei peaks liialt laua kohale kummardama. Ideaalne oleks kasutada reguleeritava kõrgusega lauda, normaalne töö-laua kõrgus peaks olema umbes 5 cm istuva inimese küünar -nukist madalamal Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba, küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90° või veidi roh-kem, randmeliigeses peab olema sirgnurk. Seega ei tohiks kla-viatuuriga töötamisel olla õlad tõstetud asendis ega käed sir-gelt ees.
Laud peab olema piisavalt suur, et kuvar, klaviatuur, hiir, do-kumendihoidja ja kuvariga ühenduses olevad seadmed sobi-valt paigutada. Jalgade jaoks peab laua all olema piisavalt ruumi. Tööpind peab olema just täpselt nii suur, et sul oleks piisavalt ruumi liigutamiseks ning mahutama kõik vajalikud töövahendid ja materjalid. Piisava suurusega töölaual saad paigutada monitori otse enda ette, vähemalt 50 cm kaugusele.
Töölaual olgu ümarad servad ja nurgad, pinnaviimistlus peab olema matt , sellelt ei tohi peegelduda laevalgustus. Kuju – ta-valine ristkülikukujuline, L-kujuline jms.
Tervisekäitumine
Ettevalmistused enne tööle asumist:
Ergonoomiline istumisasend
Puhkepauside pidamine (kui tihti, kui pikalt)
Enne tööle asumist, reguleeri oma töökoht, et sul oleks mugav istuda ja töötada. Seda, kuidas oma töötamiskoht kujundada, saad kõige paremini otsustada just töötaja, kuna teab, milliseid töövahendeid kasutada kõige sagedamini. Paigutades asju er-gonoomianõudeid silmas pidades on sul mugavam töötada, võidad aega ja oled oma töös ka produktiivsem. Eemalda laua alt kõik segavad esemed, et saaksid jalgu vabalt liigutada ja sirutada. Töövahendite õige paigutus aitab vähendada üleliig- seid ettepoole küündimisi. Kasuta jalatuge, et toetada jalgu ja selga , kui su jalad ei ulatu põrandale või tunned survet reie tagaosadele. Arvutiga tööta-des hoidke õlad vabalt. Sirge, ergonoomiline istumisasend - ei pinget kaelal , õlgadel ja seljal , vähem survet selgroos, vältida pikaajalist ühes asendis viibimist. Jälgida oma kehahoiakut 10 -15 cm
50-72
cm
iga tegevuse korral , omanda õige istumisasend, mitte istuda jalg üle teise, et verevarustus ei halveneks, teha puhkepausid.
Arvutiga töötaja peab tegema iga tund puhkepause, näiteks iga 45-50 minuti järel viis kuni seitse minutit puhkama – regulaar-sed puhkepausid ja lõõgastusharjutused. Lihase töö on kõige optimaalsem siis, kui veidi alla tunni töötanud lihas saab paa- riks -kolmeks minutiks täielikku puhkust ja lõõgastust (igas töötatud tunnis tõusma püsti, sirutama, tegema mõned käte ja õlavöötme lõõgastavad harjutused, raputama lihaseid). Kuva -riga töötajate puhkepauside koguaeg peaks moodustama 10% tööajast, mis on 8-tunnise tööpäeva puhul 48 minutit, lisaks lõunapaus.
Puhkepausidel on soovitatav
Liikumisvõla kompensee-rimiseks on soovitatav töövälisel ajal
Tõuske püsti liikuge ja tehke mõned lihtsad harjutused. Pausi ajal lahkuda arvutitöökohalt, liikuda ringi või teha tervise-võimlemist, mitte lugeda ajalehti või dokumente. Puhkepaus peaks olema aktiivne, lifti mitte kasutama, käia trepist üles-alla, soovitatav on teha ka silmade võimlemist.
massaaz, regulaarne treening luumassi, liigeste ,lihase Soovitatav liikuvuse säilitamiseks, lihastoonuse tõstmiseks ja säilitamiseks - ujumine, 2 korda nädalas mingi treening, jalu-tama iga päev vähemalt 30-1 tund, käia mööda treppe, kodus teleri eest istudes või..tõsta jalad üles, tasakaalustatud toitmi-ne, D- vitamiini tarbimine, hoida oma kehakaal normis, et ülekaalulisus ei olnud.
Kasutatud allikad:
http://www.rmp.ee/toooigus/ohutus/milline-toolaud-on-parim-ehk-tookoha-ergonoomia -
2007-08-01
http://rajaleidja.ee/84284/
www.teabekirjanduse.ee/sisukorrad/ergonoomika.pdf
https://www.ut.ee/tervis/aergo/koht.html