Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ARVUTID I (IAF 0041) (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on siin realiseerimise võimalused?
  • Kui me seda ressurssi ei vaja?

Lõik failist

Sisukord 
1.   Analooginfodigitaalne info, ADC, DAC ja helikaart  (14, 327-335) .................................... 2 
2.   Enamkasutatavad  kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 
3.  Enamkasutatavad  järjestiskeemid  (80-124) ............................................................................ 4 
4.  Protsessori struktuur:  käsuloendur , käsuregister, käsu  dekooderjuhtautomaat  ja 
operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 
5.   Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 
6.   Vahemälu  ( Cache ) (171-182) ................................................................................................ 10 
7.  Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor , konveier,  SIMD , spekulatiivne 
täitmine, mitmetuumalised  protsessorid  (183-186) ..................................................................... 12 
8.  Arvuti mälu  hierarhia  (188-189) ........................................................................................... 15 
9.  Arvuti mälude klassifikatsioon  (190-191) ............................................................................ 16 
10.  Pooljuhtmälud (191-197) ...................................................................................................... 17 
11.  Suvapöördusmälud (191-201) ............................................................................................... 18 
12.  Magnetmäluseadmed (208-213) ............................................................................................ 19 
13.   Optilised  mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 
14.  Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu ( Stack ) (217-224) ................................ 22 
15.  Erineva pöördumisviisidega mäludLIFOFIFO , assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu 
(217-226) ..................................................................................................................................... 23 
16.   Virtuaalmälu  (lehekülgedeks jagamine,  segmenteerimine ) (241-248) ................................. 24 
17.  Mikroarvuti ja siinid  (AB, DB, CB) address bus, data bus,  control  bus (250-260) ............. 26 
18.   Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid  (265-282)29 
19.   Andmevahetus  mikroarvutis: paralleeledastus, järjestikedastus, veakindlad koodid (282-
291) .............................................................................................................................................. 30 
20.  LCD, LED OLED ja  plasma kuvarid  (292-308) ................................................................... 32 
21.  Puutetundlikud  ekraanid  (308-317)....................................................................................... 34 
22.   Printerid  (317-322) ................................................................................................................ 37 
23.   Klaviatuur (322-324) ............................................................................................................. 39 
24.   Katkematu  pingeallikas (UPS) (335-337) ............................................................................. 40 
Vasakule Paremale
ARVUTID I-IAF 0041 #1 ARVUTID I-IAF 0041 #2 ARVUTID I-IAF 0041 #3 ARVUTID I-IAF 0041 #4 ARVUTID I-IAF 0041 #5 ARVUTID I-IAF 0041 #6 ARVUTID I-IAF 0041 #7 ARVUTID I-IAF 0041 #8 ARVUTID I-IAF 0041 #9 ARVUTID I-IAF 0041 #10 ARVUTID I-IAF 0041 #11 ARVUTID I-IAF 0041 #12 ARVUTID I-IAF 0041 #13 ARVUTID I-IAF 0041 #14 ARVUTID I-IAF 0041 #15 ARVUTID I-IAF 0041 #16 ARVUTID I-IAF 0041 #17 ARVUTID I-IAF 0041 #18 ARVUTID I-IAF 0041 #19 ARVUTID I-IAF 0041 #20 ARVUTID I-IAF 0041 #21 ARVUTID I-IAF 0041 #22 ARVUTID I-IAF 0041 #23 ARVUTID I-IAF 0041 #24 ARVUTID I-IAF 0041 #25 ARVUTID I-IAF 0041 #26 ARVUTID I-IAF 0041 #27 ARVUTID I-IAF 0041 #28 ARVUTID I-IAF 0041 #29 ARVUTID I-IAF 0041 #30 ARVUTID I-IAF 0041 #31 ARVUTID I-IAF 0041 #32 ARVUTID I-IAF 0041 #33 ARVUTID I-IAF 0041 #34 ARVUTID I-IAF 0041 #35 ARVUTID I-IAF 0041 #36 ARVUTID I-IAF 0041 #37 ARVUTID I-IAF 0041 #38 ARVUTID I-IAF 0041 #39 ARVUTID I-IAF 0041 #40 ARVUTID I-IAF 0041 #41 ARVUTID I-IAF 0041 #42 ARVUTID I-IAF 0041 #43
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor darben Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
54
docx

Arvutid konspekt

Puudub müra sest pole liikuvaid osi. Vastupidavus löökidele hinnanguliselt 8 korda parem. Energiatarve oluliselt väiksem. Vibratsiooni ei ole. Töökindlam, keskmine tõrkevaba aeg 3 korda pikem. Magnetväli ei mõjuta välkmälu. Soojust eraldub vähem. Väiksem kaal. Puudused: Kallim, gigabaidi hind on üle 10 korra suurem,. Maksimaalne mälumaht on väiksem, kantavates arvutites kuni 256GB aga kõvakettal kuni 1Tb. Käsustik:  Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha. Lisaks võib sisalduda info operandide leidmise ning tulemuse salvestamise kohta. Operandi ja tulemuse asukoha leidmiseks on rida eri meetodeid mida nimetatakse adresseerimisviisideks. Käskude pikkus on oluline mälu kasutamise effektiivsuse jaoks. 3 aadressiga arvuti – Käsu juurde kuulub 3 pikka aadressi. käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + tulemuse asokoha pikk aadress:

Arvuti
thumbnail
142
pdf

Arvutid eksamipiletid joonistega

Selle tulemusena eraldub UV-valgus, mis ergastab kambrikestes oleva fosfori elektronid. Kui need elektronid lähevad oma normaalsele energia tasemele, eraldub nähtav valgus. Ekraanipunktide eri värvi alampunktide vahel on vaheseinad, et naabrite vahel ei oleks üksteise mõjutamist. Kujundi kvaliteet on väga hea. Kujundi kuvamiseks kulub väga palju energiat. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). St, et igas koodis on ainult üks 1

Arvutid
thumbnail
74
docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

..................................... 8 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid....................................................................................8 III............................................................................................................................................ 10 1. Dekooder......................................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad.......................................................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed...................

Arvutid
thumbnail
25
docx

ARVUTITE EKSAM piletid

Käsk, millega pöördutakse alamprogrammi poole (CALL-käsk), salvestab kõigepealt käsuloenduri sisu (näitab järgmisena täidetava käsu aadressi) automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk (RET-käsk) loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi. Programmi täitmine jätkub katkenud kohalt. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid PILET 13. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 0-aadressiga arvuti ­ käsukood 1-aadressiga arvuti ­ käsukood, pikk operandi/resultaadi aadress 1,5-aadressiga aarvuti ­ käsukood, 1.pikk operandi aadress, lühike operandi/2.resultaadi aadress 2-aadressiga arvuti ­ käsukood, 1.pikk operandi aadress, 2.pikk operandi või resultaadi aadress 3-aadressiga arvuti ­ käsukood, 1.pikk operandi aadress, 2.pikk operandi aadress, resultaadi aadress ühe aadressiga arvuti käsukood näitab: * milline käsk kuulub täitmisele

Arvutid
thumbnail
13
docx

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil

Registrid on hulk ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna säilitamise saab registris teha ka muid operatsioone, näiteks nihe. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendi mõjul suureneb v väheneb ühe võrra. Loenduri moodul määrab, mitmeni loendatakse või kui on reversiivne loendur, siis määrab, millest alustatakse. XII. Käsuformaadid ­ 0,1,2,3 ja 1,5 aadressiga arvutid /231-235/ Kõikides käskudes on käsukood, mis määrab tegevuse ja millega võib kaasneda info, kust leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Aadressid näitavad operandide ja resultaadi asukohta põhimälus(pikk aadress) või registrimälus(lühike aadress) Nullaadressiga ­ käsukoodi juures pole aadresse. Selline arvuti põhineb pinumälul: operandid võetakse pinumälult ja sinna salvestatakse ka tulemus.

Orgaaniline keemia
thumbnail
33
docx

Arvutid 2017 Kospekt

Erinevalt LCD- kuvaritest on iga ekraanivälja punkt valgusalliks ja vaatenurk on lai. 1. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja seega on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Käsuformaadid ­ 0, 1, 2, 3 ja 1, 5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti võib kaasneda infot selle kohta, kuidas leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Operandi leidmise ja tulemuse salvestamiseks on erinevad adresseerimiseviisid. Kolme aadresssiga arvuti ­ käsu juurde kuulub kolm pikka aadressi, mis näitavad operandide asukohta ja tulemuse salvestamise kohta põhimälus. Kahe aadressiga arvuti ­ käsu juurde kuulub kaks pikka aadressi. Tulemus

Arvutid
thumbnail
100
docx

Arvutite eksam

MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine.

Arvutid
thumbnail
51
pdf

ARVUTID EKSAM

19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine.

Arvutid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun