5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lotatimmu
Õppematerjali autor
D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne K Müügitulud Pidev arvestus on nii müügi kui ostu osas, aga perioodiline on vaid ostu osas (informatsioon vaid sissetuleku kohta). Pidevas arvestuses on hetkeseis teada nagu nt suuremad poed. Teistes väiksemates poodides on näiteks perioodiline arvestus kus on info vaid müügihinnas ja puudub informatsioon, mis on välja müüdud, seega tuleb perioodi lõpus teha inventuur, teadmaks, mis on ära müüdud. Varude arvestuse pidevsüsteem _ Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas _ Tuuakse välja varude jääk _ Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Eelneva näite alusel: 8000 + (9000 + 5000) (7200 + 6000) = 8800 Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Varude arvestus Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Näide (kanded raamatupidamises)
Kulu- ja juhtimisarvestus ettevõtte eritaseme juhid. 3. Rõhuasetus Finantsarvestuse aruanded annavad üldpildi kogu organisatsioonist. Kulu- ja juhtimisarvestuse fookuses on organisatsiooni allosad. 4. Ajaline suunitlus Finantsarvestuse aruanded peegeldavad seda infot, mis juhtus minevikus. Kulu- ja juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 5. Seaduslikud nõuded (reglementeeritus) Finantsarvestuse puhul on nõue pidada arvestust igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel ja vastavalt seadusele. Kulu- ja juhtimisarvestuse puhul on arvestuse pidamine vabalt valitav. Näiteks info kasutamisest saadav tulu peab ühtima tema kogumisele kulutatud kuluga. 6. Täpsus Finantsarvestuse puhul peab arvestus olema täpne, sest välistarbijale peab olema usaldus publitseeritud aruannetest. Juhtimisarvestus kasutatakse mittemonetaarset infot, sest informatsiooni kiirus omab suuremat tähtsust kui andmete ülitäpsus. 7. Regulatsioon
kaupa enne kätte, kui on selle eest tasunud ja müüja ei saa raha enne kätte, kui on kauba teele saatnud. Tüüpilised dokumendimaksed on akreditiiv ja inkasso. Kõik maksed ettevõtte pangakontolt teeb pank vastavalt maksedokumentide saabumise järjekorrale. Maksedokumente ei võeta vastu makseteks vajaliku summa puudumisel ettevõttele avatud pangakontol. Pangas hoiustatud raha kasutamise eest maksab pank ettevõttele tasu – intresse. Panga poolt makstavate intresside arvutamise alused ja maksmise kord on fikseeritud valitud panga eeskirjades ja hinnakirjas. Arvestatud intressid lisanduvad ettevõtte arvelduskonto lõppjäägile. Kokkulepitud ajavahemike kohta saab ettevõte pangast oma pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk päeva või perioodi alguses, kõik sissetuleku- ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Pangakonto väljavõte on algdokumendiks, mille alusel, sularahata tehingud
Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000
c. D kulu ostjate laekumata arvetest / K ostjate laekumata arved d. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest 12. Varude pidev arvestus on: Valige üks: a. Realiseeritud varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine b. FIFO meetodi rakendamine varude kuluks kandmisel c. Süsteem, kus peetakse varude ümberhindluse ja kuluks kandmise kohta pidevat arvestust d. Varude kajastamine bilansis kas nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, olenevalt sellest, kumb on madalam e. Süsteem, kus varude lõppjäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust ei peeta peetakse arvestust vaid varude sissetulekute kohta, perioodi lõpul inventeeritakse lõppjääk ja arvutatakse müüdud kaupade soetusmaksumus. f
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus
ÕPIK LK 273 TEST T-11.2 Identifitseerimatu ainetu varaobjekt on goodwill. T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise koh
Hong Kong Jaapan 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine 4 Riigiti on raamatupidamisarvestuse ja aruandluse praktika erinev. See tekitab komplikatsioone finantsaruannete koostamisel, auditeerimisel ja analüüsimisel. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid püüavad harmoniseerida ja standardiseerida arvestust. Harmoniseerimise all mõistetakse aruannete erinevustele piiride kehtestamist, mille kaudu püütakse tagada finantsaruannete võrreldavuse suurendamist. Arvestuse harmoniseerimine assotsieerub tavaliselt Euroopa Ühenduse (Euroopa Liidu) äriühinguõigust käsitlevate direktiividega. Standardiseerimine on rangemate ja kitsamate reeglite kehtestamine. Sandardiseerimisega tegeleb Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid