Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Enesesulgemise etapp; laps elab oma maailmas, kuid jälgib ümbritsevat; oma hoidja vastu on ükskõikne; laps ei suuda sünteesida kõiki asju; näeb, kuuleb - kuid ei taha aru saada Normaalne sümbioos 2.-5.elukuu Laps hakkab kiindumust välja näitama; tunneb, et on hoidjaga üks ja sama inimene; mina-tunne on kadunud; esimene kiindumus teisesse inimesse; naeratamine tähendab, et tunneb oma hoidja (ema) ära; lapsele jääb meelde, kes ja kuidas teda hoidis - lapse vajadusele (nutule) tuleb kohe reageerida; sellest kujuneb eneseväärikus, mis täiskasvanueas tagab selle, et inimene oskab oma vajadusi rahulikult teostada; põhiturvalisus; kui vajaduste rahuldamine võtab aega, siis esimesed agressiivsed ilmingud toimuvad juba 6.eluaastal;
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
Kristalliseerunud: võime meenutada ja kasutada omandatud infot. Keskeas voolav int. langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb. Integratiivne mõtlemine. (kogemused kompentseeruvad seda , et raske midagi õpida). Sotsiaalne ja isiksuse areng: Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon- inimene jõuab rutiini, kõik juba olemas ei tea mida nüüd teha. On vaja leida uus motivatsioon, mille nimel tegutseda. Abielu kiindumus suhetes esikohale uus kvaliteet (vastandina kirele, seksuaalsusele) . Abielu püsivuse "retsept": pos suhtumine partnerisse, pühendumus, jagatud eesmärgid ja väärtused. Vanemlikkuses - "tühja pesa" sündroom- kui lapsed on läinud, inimestel pole teemat millest rääkida, on vaja pühendada omavahestelitele suhtele - Vahel ka "mitte nii väga tühja pesa" sündroom (täiskasvanud lapsed kodus)- Itaalia, USA- oht ühiskonna tasandil
Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed tunnevad kastratsiooniärevust, avastavad oma soolise erinevuse, tüdrukutel peenisekadedus, identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse. Laps avaldab armastust (võtan su naiseks), edukas läbimine annab sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?) Latentne faas 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine, Genitaalne faas 14-20 adekvaatne seksuaalsus, iseenda seksuaalsuse tunnistamine Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda
· John Bowlby (1969) "söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby seotusteooria · Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti · Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist · Ema hääle ja lõhna eelistamine · Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) · Põhjuseks hirm tundmatu ees · Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Lapse kiindumus hooldajasse · Lähedusvajadus · Lohutus Nägemisest Kuulmisest Puudutusest · Kuigi liikumisraadius suureneb pidevalt, jääb ema pikaks ajaks turvalise kodu põhiliseks sümboliks Seega kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest? · Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud · Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses · Harry Harlow katse: ahv puuris koos kahe asendusemaga Isa roll
Tähtsaim isiksuse komponent "ego". Inimene peab selleks et kohaneda ja toime tulla tajuma maailma reaalsust. Teooria välja antud aastal 1968. Kolmas loeng. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte. Iga aste lõpeb tulemiga, kriisi lahendusega, aga täislahendust ei tule kunagi, ainult piisavalt, et minna järgmisse astmesse. 1. aste - sünnist kuni 1,5 aastani. Usaldus või usaldamatus. Kriis on usaldus või usaldamatus. Kõige intensiivsemad suhted on emaga, seotus, kiindumus. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Psühholoogiline seotus on tähtis. Rahuldatud peavad olema füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused. Usaldus kujuneb kui lapse suhted maailmaga on üldiselt positiivsed. Ebakindel hoolitsus ja ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule. Erikson räägib usaldusest või usaldamatusest suhtest emaga, mida tuleb lahendada, et minna edasi järgmisele astmele. Omandab - teadmise maailma kohta kas on positiivne või negatiivne
Kõik kommentaarid