Tartu
Ülikool
ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND
Referaat
Tartu
2012
Sisukord
Sissejuhatus, töö
eesmärk…………………………………………………………………..….3
1. Kooliharidus ja selle
vajalikkus………………………………………………………..……4
2. Must kasvatus – kriitikanool
kasvatusse…………………………………………………….5
3.
Antipedagoogika…………….………………………………………………………………6
3.1 Ivan
Illich…………………………………………………………………………..6
3.2 I. Illich „Deschooling
society“……………………………………………………..7
3.2.1 Raamatus kajastunud
ideed………………………………………………7
3.2.2 Kriitika ja
toetus…………………..………………….…………………..8
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………….11
Kasutatud
allikad……………………………………………………………………………...12
Sissejuhatus
Niipea kui ürginimene miljoneid
aastaid tagasi ürgmetsades loomariigist eraldus ja tööga elatist teenima hakkas, algas ka laste kasvatamine – töökogemuste ja
uskumuste edasiandmine vanemalt põlvkonnalt nooremale. Esialgu
toimus see igapäevase elu protsessis, laps omandas elutarkust
täiskasvanute jutuajamisest osa võttes. Koos kirja tekkega hakati
koostama nn. pühasid raamatuid, mida kasutati ka laste õpetamisel.
Inimkonna arenedes hakkasid preestrid järjest rikkalikumaks muutuva
kultuuripärandi, eriti kirjaoskuse edasiandmiseks noorsoole templite
juurde organiseerima koole , millega pandi alus kooliharidusele.
Koolihariduse vajalikkuses ei
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. Antipedagoogika ...............................................................................4 2. Ivan Illich.......................................................................................5 3. Ivan Illich ,,Koolideta ühiskond".............................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID SISSEJUHATUS
4 SLAID Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks 5. SLAID 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid Ivan Illich ja koolideta ühiskond "Koolideta ühiskond" võib pidada koduõppe liikumise alusdokumendiks. Teoloog, filosoof, sotsioloog, ajalooline. Radikaalne mõtleja, kes kritiseeris kaasaegset tehnoloogiat, haridussüsteemi, standardiseeritud tervishoisüsteemi. Illichi vaidlusi tekitavad teosed levisid laialt 1970. aastatel, neist tuntuim on "Koolideta ühiskond" ("Deschooling Society" (1971)). Hariduses esindas Illich radikaalset alternatiivsuunda ning soovitas muuta ühiskonna koolivabaks
Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang Lapsekeskne kasvatus 2012 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus Bruhn jõuab tõdemuseni, et selle aja lapsekeskses pedagoogikas võib eristada kolme suunda: aktiivsus-, vabadus- ja sotsiaalpedagoogiline.
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 19
Venemaal ja alternatiivpedagoogikad (Steiner, Montessori ja Freinet) Kesk-Euroopas. Tagantjärele on kõike seda nimetatud lapsekeskse kasvatuse esimeseks laineks (Hytönen 1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine Teise laine algusaastateks loetakse II maailmasõja järgseid aastaid ning tagantjärele on seda nimetatud romantilise lapsekesksuse ajajärguks. See oli idealiseeritud liialduste aeg. Ühel pool oli laps oma süütuses ja headuses, teisel pool ühiskond oma kurjuses ja valskuses. Antipedagoogika ja must kasvatus Kesk-Euroopas, informaalne kool Inglismaal ning vabakooli liikumine ja avatud kasvatus Ameerikas ongi selle ajajärgu sünnitised. Antipedagoogika ja must kasvatus A. Milleri, E. Braunmühli, H. Kuppferi ja I. Illichi arvates ei ole kasvatuse lähtemõtted mitte kunagi õiged olnud, sest lapsepõlv on unikaalse väärtusega, mistõttu praegust hetke ei tohi
inimesi. • Kooli abil loodetakse säilitada ühiskonnas stabiilsus ning valitseda tulevikku. • Ühiskonda raputavad hädad koolile lahendamiseks: vägivaldsus, demokraatiakasvatus, meediakasvatud, tarbijakasvatus, tervisekasvatus, kodanikukasvatus jne. • Koolist on saanud ohustatud kultuuriväärtuste, traditsioonide ja solidaarsuse hoiupaik. • Suureneb globaalsete trendide surve koolile. Viimase sajandiga on ühiskond järjest rohkem haridust institutsionaliseerinud ja ratsionaliseerinud Täna on nii haridus kui inimene suunatud teenima süsteeme ja majandusedu. 1. Kuidas kujuneb haridusprotsessides inimese identiteet? Identiteedi moodustumisel on haridusel keskne osa, õieti on see üks tema olulisemaid funktsioone. Hariduse kaudu saadakse teadlikuks maailmast meie ümber ja luuakse pinnas enesemääratluseks. Siin avardub sotsiaalne ja kultuuriline ruum, kus iseend leida, kujuneb
KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. Kooli ajalugu uurib · Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika · haridusseadusandlus
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem................................
Kõik kommentaarid