löömist, üldjuhul off- beat- rütmis (rõhk 2. ja 4. löögil). Kuid mõiste üldisemalt tähisatb ka muusikaliiki, kus pillidena kasutatakse kõige erinevamaid esemeid. Sobivad näiteks harjad, ämbrid, prügikonteinerid, mängukaardid, ajalehed, potid, pannid. Lisaks omapärastel kõlavärvidele tekivad siin ka huvitavad rütmikombinatsioonid, mis koos lavalise liikumisega moodustavad võimsa show. 1991. aastal alustas Inglismaal tegevust ansambel Stomp, mis kujutab endast löökpillide, liikumise ja lava- show unikaalset sünteesi. Ansambel ühendab endas andekaid muusikuid maailma eri paigust. Ansambel Stomp ORKESTER Sõna "orkester" (kr k orchestra) tähistas algselt Antiik- Kreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Alles 18. sajandi algul hakati Prantsusmaal terminit kasutama pillimängijate kohta
Dokumendi tüüp: KONSPEKT Õppeaine: MUUSIKAÕPETUS Teema: ERINEVAD ORKESTRILIIGID JA PILLIDE KOOSSEISUD Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 10.10.2013 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 1. ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid liigitataks tavaliselt kahe põhitunnuse järgi. 1. Muusikute arv 2. Pillikoosseis Sõna ,,ansambel" (prantsuse keelsest sõnast ensemble - koos) tähendab algselt terviklikku kogumit. Muusikas nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat.
ESITUSKOOSSEISUD. ANSAMBEL. ORKESTER. 1.Mis on ansambel? Mina tean! Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 2. Milliste põhitunnuste järgi saab Mina tean! ansambleid liigitada? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4. Kuidas nimetatakse Mina tean! rahvamuusikat esitavat ansamblit
Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud Klass: 9 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 14.10.2013 Töölehti saab täita kodus iseseisvalt konspekti põhjal. Konspekti nr ja teema pealkiri on sama, mis töölehe nr ja teema pealkiri. Täidetud töölehtede järgi saab õppida arvestuslikuks klassitööks. Iga teemapõhine täidetud tööleht annab 2-punkti. 1. Nimeta, millisest esituskoosseisust alates saab aru, et tegemist on ansambliga. Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2. K 2. Nimeta, kuidas saab ansambleid liigitada. Ansambleid liigitatakse kahe põhitunnuse järgi: muusikute arv pillikoosseis 3. Nimeta neljast saksofoni mängijast koosnevat muusikute gruppi kvartett. Kahest klaverimängijast koosnevat muusikute gruppi nim duett, duo. Kolmest parmupillist,
Variatsioonivorm Variatsioonivorm põhineb teemal, millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. Neis võib muutuda teema helilaad, rütm, tempo, kõlavärv, dünaamika. Saatehääled ja meloodia võivad olla kaunstatud.Nende arv võib olla väga erinev, u 2-3 kuni 20-30.Paljud heliloojad võtavad oma variatsioonide teemaks ka teiste heliloojate loomingut või rahvaviise.Need võivav olla iseseisvaks teoseks või mitmeosaliste teoste osade vormiks. Esineb ka sonaaditsükli II osa (aeglane- andante). Kasutatakse palju ka jazz-muusikas. A1A2A3A4 Rondovorm Rondovorm on pärit vanast ringmängulaulust. Ssiin kordub erinevate lõikude- episoodide vahel muutumatu refrään. Rondo algab ja lõppeb refrääniga. Refrään peab korduma vähemalt 3 korda.See võib olla nii iseseisev teos, kui ka mitmeosaliste teoste üksikosa vormiks. Rondovormis on sageli sonaaditsükli IV osa (kiire-presto). ABACA Sonaaditsükli osade vorm:I- kiire- sonaadivormII- aeglane- variatsioonivorm, ABA vorm v
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver................................................................................................................................................3 Keelpillid...........................................................................................................................................4 Puhkpillid..........................................................................................................................................7 Löökpillid...........................
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid Napoleoni sõdadega. 18. sajandit
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muus
Kõik kommentaarid