käitumise eesmärgid, õpetajakeskne koolitus, ANDRAGOOGIKA kindlakstegemine
õpetaja on suunaja ja toetaja õpetaja vastutus integreeritud, seostatud ja süsteemne vajab head ettevalmistust õpetaja poolt (meetodid, teadmine õpikeskkond) protsessi hindamine õpetajal on vaja teada õppija tausta õppija vastutus õppija sõltub liidrist avatus arvestatakse õppija eelnevat kogemust HUMANISTLIK SUUND Plussid Probleemid dialoog, õppimine koos õppijatega protsessi hindamine vajalik õppija ja õpetaja küpsus individuaalne lähenemine raske hinnata tulemusi isiksuse arvestamine raske sobitada aineid eneseteadvuse tugevdamine tulemused sõltuvad pühendumisest usk inimesse, tema tahtesse areneda õppija sõltub liigselt motivatsioonist
et olla valmis teistega arvestavaks ja koostöövõimeliseks suhtlemiseks protsess, mille vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika - uurib ja praktiseerib sellises hariduslikus keskkonnas, mis ei ole vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise keskkona iseloomulikuks jooneks on, et sealsed osalejad erinevad üksteisest väga oluliselt
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov ANDRAGOOGIKA Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 Pedagoogikast andragoogikani Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii
enesehinnangule. Kasvava või suure kogemusega õpetajad panustavad mitte ainult oma õpilastele vaid ka kolleegidele ja iseendile, kuna nad pidevalt täiendavad end. Paljude koolide kogukonnad on tugevnenud tänu koolijuhtide märkamisele koolitöötajate erinevatest rollidest. Kuna nad jagavad ja peegeldavad oma kogemusi, siis kõikidel on alati midagi uut õppida. Täiskasvanute valmisolek. Valmisolek õppimiseks on teine aspekt andragoogika, mis eristab täiskasvanud õppijaid lastest. Ingalls on täiskasvanute puhul teatavaks teinud, et on selge, et kergem on õppida läbi tegevuste, et õppijal oleks erinevaid õppimisvõimalusi, kuidas õppida teatuid teemasid ja kuidas neid endasse sisendada. Tuginedes andragoogika mudelitele, arusaamine laste ja täiskasvanute vahel on nende valmisolek õppida, sest täiskasvanu otsus edasi õppida on nende enda teha. Täiskasvanute orientatsioon.
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadm
arusaadavaks muutmise katsetes, siis õppimine rõhutab tähenduse arengut ja mõistmist. · Esimesi märkmeid konstruktivismist on leitud 18. sajandil naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödes, kus Vico uskus, et inimene on suuteline täielikult mõistma seda, mille ta on ise konstrueerinud. Paljud on töötanud selle mõtte juures, aga esimesed kaasaegsed, kes püüdsid arendada konstruktivismi ideed, olid Jean Piaget ja John Dewey. · J. Dewey arvates on haridus sõltuv mõjutustest. Teadmised ja mõtted kerkivad esile olukordades, kus õppijad mõtlevad kogemustele, mis omavad nende jaoks tähendust ning on olulised. Need olukorrad esinevad sotsiaalses kontekstis, nagu ka koolis, kus õpilased võtavad osa materjalide käsitlemisest ja seega moodustavad ühenduse õppijaist, kes koos loovad oma teadmised. · Konstruktivismi idee tegelik algataja oli Sveitsi psühholoog Jean Piaget, kes tegeles 60
Meetodite rakendamiseks tuleb enne ette valmistada soodus pind. Meetodi kasutuselevõtul oleks tarvis õpetajal endale selge pilt luau nii sellega taotletavatest sihtidest, järgitavaist didaktilistest põhimõtetest kui ka toiminguist, mida õpetamisviisi kasutamine eeldab. Kasutatud kirjandus Jarvis, P. 1998. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE&JS Kidron, A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Mondo Märja, T. , Lõhmus, M. , Jõgi, L. 2003. Andragoogika. Tallinn: Ilo http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16614/Peerna.pdf?sequence=1 http://oppe.lvrkk.ee/kristiina/Heve_Kirikal/koolitus_arendamine/koolitusmeetodid.html http://www.mitteformaalne.ee/oppemeetodid.html http://sklaos.weebly.com/otildepimeetodid.html http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .......................................................................
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (s�
Perspektiivi Biheiviorist Liberaalne Konstruktiiv Humanistlik Kriitiline Progressiivne nimetus lik perspektiiv ne perspektiiv filosoofia perspektiiv perspektiiv perspektiiv Võrdluse alus Keskmes Käitumine Õppija ise Reaalsus saab Inimene ja Võrdne Õppija ja tema olla ainult tema ühiskond kogemused ja
Peamiselt kasutatud kirjandus Beljajev, R., Vanari, K. 2005. Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16254/Oppimine_oppimisoskuste_arendami ne.pdf?sequence=1 Karm, M. 2013. Õppemeetodid kõrgkoolis. Tartu: SA Archimedes. http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/Oppemeetodid.pdf 3 Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. 2003. Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Tallinn: Kirjastus Ilo. Rakenduspedagoogika õpik. 2002. Tartu: Kaitsejõudude peastaap. http://rapla.kaitseliit.ee/files/rapla/img/files/Rakenduspedagoogika.pdf 4
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ...............................................................................................................................
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusu
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus k
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info ha
Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool ÕPPIMISEST Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Liia Hokkanen Tallinn 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED................................................................................................................4 ANALÜÜS ÕPPIJA ROLLIS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................9
· Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega · Didaktika - uurib õpetamist ja õppimisprotsessi · Kasvatussotsioloogia - Uurib kasvatustegelikkuse sotsiaalset poolt · Võrdlev kasvatusteadus - uurib ja võrdleb eri kultuuride kasvatussüsteeme · Kasvatuse ajalugu - uurib eri ajastute ning nende esindajate kasvatusalast mõttelugu · Eripedagoogika - uurib erivajadustega indiviidide õpetamist · Andragoogika - uurib täiskasvanuid õppijatena ja arendab välja toimivaid täiskasvanute õpetamisviise Grupitöö Mõõta või mõista Püüa leida ja kirjeldada võimalikult palju neid asjaolusid, tõsiasju ning näitajaid koolis, mida oleks tingimata vaja mõõta? Nüüd kirjeldage neid tõsiasju ja asjaolusid, mida mõõta pole võimalik, ent mida oleks vaja mõista. · Kuidas hindate praegust olukorda mõõtmise ja mõistmise vahekorra osas? · Millal on õigustatud üks ja millal teine?
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8 2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku
muutub ühiskonnast tulenevate survete passiivsest vastuvõtjast ümbritsevale sotsiaalsele keskkonnale aktiivseks mõjuavaldajaks. R Refleksioon - tagab sõltumatuse iseseisvaks tegutsemiseks ning kontrolliks, võimaldades mõista oma tegevust erinevates seostes, seda planeerida, määratleda, kõrvalt jälgida ja iseendalt õppida. Refleksiooni läbi kujunevad indiviidil enesehinnang ning minapilt, areneb käitumist ja mõtlemist reguleeriv normiteadvus. Refleksioon võimaldab saada teadlikuks oma subjektsusest, kogeda end mõtleva, arutleva ning hinnanguid andva isiksusena. S Sekundaarne sotsialiseerumine - indiviidi kujunemine ühiskonda mõjutavaks ning selles muutusi ellukutsuvaks subjektiks. Sotsiaalne identsus - kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase reageerimisest neile, erinevate rollide täitmisest mitmesugustes situatsioonides, vanematelt ja teistelt lähedastelt ning erinevatest eluolukordadest õpitu põhjal.
Personaliarendus kogum sihipäraseid tegevusi org-s, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Põhieesmärgiks saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötaja aktiivsus ses osas Personali arendamine on töötajate professionaalse ja isiksusliku kasvu toetamine läbi sihipärase ja pideva kompetentsuse hindamise, arendustegevuste kavandamise, elluviimise ja tagasisidestamise; metatasandil muudatuste läbiviimist toetavate hoiakute ja oskuste kujundamine Koolitus on oskuste, reeglite, kontseptsioonide või hoiakute süstemaatiline omandamine, mille tulemusena paraneb töösooritus Järelkasvu planeerimine on sihipärane tegevus intellektuaalse kapitali järjepidevuse tagamiseks organisatsiooni võtmepositsioonidel Talendijuhtimine on osa järelkasvu planeerimisest, mis sisaldab järelkasvu identifitseerimist ja arenguplaanide koostamist rõhuasetusega liidripotentsiaali arendamisele Karjääri planeerimine on ametialaste
hetkevajadustele. Praktiliselt on välistatud kellegi mitteosalemine. Just oskusliku ruumi kasutamisega luuakse pehmelt olukord, kus kõik on nähtavad ja kuuldavad. Selline õpperuumi ühine ,,vallutamine" nõuab õpetajalt tarka toimimist ning loomulikult ei tohi mööbeldamisega" liiale minna osalejatel peab olema piisavalt võimalusi süveneda ja kohaneda. (Valgmaa & Nõmm, 2008, 39.) Sotsiaalne õpikeskkond. Õhkkonda koolitusel mõjutavad inimeste rahvus, vanus, sugu, haridus ja suhtumine koolitusse (motivatsioon), samuti iga üksikosaleja isiksuseomadused ning suhtlemisstiil. Seetõttu ei ole sotsiaalne keskkond erinevates koolitusgruppides kunagi päris sarnane. Koolituse tulemuslikkuse seisukohalt on üldiselt eelis mitmekesisemate kogemuste ja mõtteviisiga gruppidel, kus on nii mehi kui ka naisi ning erinevate vanusegruppide ja rahvuste esindajaid. Samas, kui koolitatavate
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine.
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pi
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: ·
Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja jäljendamise olulisust õpetajad (kellel on paremad oskused) peaksid lastele näitama, kuida teha Edward L. Thorndike (1874 - 1949) · W. Jamesi õpilane · Assotsiatsionist, õppimise teooria: SR,operantne kinnitamine
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................
Pildid lapsest ja lapsepõlvest mõjutavad generatsioone, kooliharidust, mõtteviise, kogu kultuuri sisemist laadi, kuni ühel hetkel saab aeg täis. Lastel on õigus saada kasvatust ja haridust. See on täiskasvanutepõlvkonna enesestmõistetav ülesanne, et kõik, mis on üle aegade väärtuslikuks loetud, peab jätkuma laste kaudu. Vahendit kui toimimisviise selle väärtusliku jätkamiseks on mõistetud kui kasvatust. Hariduse seletuseks Eesti kultuuris on mõisted haridus ja kasvatus eristatavad, erinevalt inglise keelest, kus neid ei eristata. Kui kasvatus on niisugune protsess, mis mõjustab inimest väljastpoolt teda ennast, haridust aga protsessina, mis toimub inimeses eneses. Haridust on mõistetud kui kulgemist täiuslikuma ja väärikama inimsuse teostumise poole, mis on inimeseks sündinu õigusega talle võimalusena kaasa antud. Ent mitte kohe ja vabaks kasutamiseks. Haridus ilma vabaduseta jääb poolikuks ja vabadus
teadvustamine, enda tunnetamine aktiivse subjektina. Välimine motivaator/stiimul/kompensatsioon – palk, preemia, edutamine, kvalifikatsioonijärgu tõstmine kursuse edukal läbimisel, oma kabinet jt ihaldusväärsed hüved Motivatsioon Et muuta motivatsiooni, tuleb muuta arusaamu, uskumusi ja eesmärke. Kõik inimesed on motiveeritud, kuid osad uskumused ja arusaamad vähendavad õpiedu. Ennastjuhtiv õppija – andragoogika põhimõiste Miks ei ole täiskasvanu piisavalt ennastjuhtiv? Sest enesejuhitud õppimine eeldab motivatsiooni olemasolu Ennastjuhtiv õppija Enesejuhitud õppimine Enesejuhitud õppimine on protsess, kus õppija iseseisvalt või teiste abiga selgitab välja oma õpivajadused, seab õpieesmärgid, leiab õppimiseks vajaminevad materiaalsed – ja inimressursid, valib vajalikud õpistrateegiad ja hindab oma õpitulemust (Knowles 1975)
praktika. Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis materjalide abil. Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja, mentor. Ajaloost Esimesed ilminguid konstruktivismist on leitud 18.sajandi naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödest. Tema uskus, et inimene on võimeline mõistma seda, mida on ise õppinud. J. Piaget ja J. Dewey olid järgmised, kes suutsid kaasaegsed ideed välja töötada. J. Dewey arvates on haridus mõjutatav teadmised ja mõtted tulevad esile neis olukordades, kus õppija seostab infot ja kogemusi. J. Piaget väitis, et inimese intellekti kujunemine on tingitud tema enda mõtteskeemide talletumisel mälus. Konstruktivistliku õpikäsitluse peamised seisukohad Õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise ning ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt (raamatud, õpetaja jne).
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades Saada turvatunnet ja kinnitust kaaslaselt ja lõpuks jagada, pole üksi enda vastuse hirm, vaid saanud kinnitust kaaslaselt. PIKKI LINKE LÜHENDA LINGID.ee PADLET- sõnad mida rohkem, seda suurem QR-koodi loomise vahend qrcode-monkey http://linoit.com/users/leppl/canvases/Mis%20on%20%C3%B5ppimine %20%28definitsioon%29 milleks linoit õppekeskkonda kasutada saaks? Ajurünnak Varem tajutuga mottes opereeimine võib viia õppimiseni Õppimine on protsess, kus praktilise kogemuste vahendus
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tug
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
