ANATOOMIA - Siseelundid II (0)

SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM
Kuseelundid: neer , kusejuha , kusepõis ja kusiti
REN/NEPHROS – NEER

• oakujuline paariline kuseloomeelund
  
• mõõtmed: 12x6x3 cm
  
• mass: 200g
  

Pinnad, servad , otsad

• facies anterior – kumer
  
• facies posterior – lame
  
• margo lateralis – kumer
  
• margo medialis – nõgus
  

• Hilum renale – eest tahapoole läbivad VAU (vena renalis , arteria renalis ja ureter )
  

• extremitas superior – laiem
  
• extremitas inferior – kitsam
  

Skeletotoopia

• paravertebraalselt umbes III nimmelüli ulatuses
  
• Vasak neer
  

• T12, L1, L2 + XII roie “poolitab” tagapinna põikisuunas
  

• Parem neer
  

• massiivse maksa tõttu umbes poole lüli võrra madalamal
  

• Sissehingamisel ja seismisel vajuvad neerud mitme cm võrra allapoole
  
• Ülemäärane liikuvus – ren mobiilis
  

Süntoopia
Eespind

• parem neer
  

• facies hepatica
  
• facies duodenalis
  
• facies colomesocolica
  
• facies jejunalis
  

• vasak neer
  

• facies gastrica
  
• facies pancreatica
  
• facies lienalis
  
• facies colomesocolica
  
• facies jejunalis
  

Tagapind

• ülal diafragma
  
• all
  

• musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas
  
• musculus quadratus lumborum
  
• musculus transversus abdominis
  

Holotoopia

• epi- ja mesogastriumi tagaseinas
  

SISEEHITUS
MAKROSTRUKTUUR

• neeruvärat viib neeruurkesse – sinus renalis
  
• täidavad neerukarikad + neeruvaagen + veresooned + rasvkude
  
• urget ümbritseb paksuseinalise kotina neeruparenhüüm – säsi ja koor
  

Neerusäsi – medulla renalis

• koosneb 10-20st kahes reas paiknevast koonusekujulisest neerupüramiidist – pyramis renalis
  
• püramiidi põhimikult tundivad koorde säsikiired
  
• neeluurkesse siseneb püramiidi tipuosa - papilla renalis
  

• 7-14 papilli, sest osa naaberpapille laatub
  

• säsiaine on jutja struktuuriga, sinaka varjundiga
  

Neerukoor – cortex renalis

• moodustab parenhüümi väliskihi
  
• püramiidide vahel sammastena – columnae renales
  
• kiirjas osas – pars radiata (säsikiired)
  
• rullunud osa – pars convoluta (tüüpiline kooreaine)
  
• tüüpiline kooreaine on sõmerja struktuuriga , värvuselt kollakaspunane
  

MIKROSTRUKTUUR

• neeruparenhüümis on nefronid ja kogumistorukesed
  

Nefron – nephronum

• neerukehake + nefronitoruke
  
• uriini produtseeriv aparaat
  
• pikkus kuni 5 cm
  
• koguarv ühes neerus on umbes 1 miljon
  

Neerukehake – corpusculum renale

• läbimõõt umbes 0.2 mm
  
• koosneb verekapillaaride päsmakestest – glomerulus
  
• seda ümbritseb päsmakesekapsel – capsula glomeruli
  
• päsmakesse suundub suhteliselt jäme toomaarteriool – arteriola afferens
  
• päsmakesest väljub peenem viimaarteriool – arteriola efferens
  

Nefronitoruke – tubulus nephroni

• algab kusepooluselt ja omab 3 lõiku
  
• tubulus proximalis – pars contorta + pars recta
  
• tubulus intermedius – peenike ülejuhteosa; esineb linguna – pars decendens ja pars ascendens
  
• tubulus distalis – pars recta + pars contorta + pars conjugens
  
• Jukstamedullaarne kehake – suhteliselt lai viimaarteriool ja pikk ling , mis ulatub kaugemale säsisse
  
• Pars conjugens ühendab nefronit kogumistorukestega
  

Kogumistorukesed – tubuli colligentes

• ühinevad omavahel kuni lõpuks tekivad papillaarjuhad – ductus papillares
  
• avanevad neerupapilli sõelväljal 10-30 foramen papillare’na
  
• iga papilli ümbritseb väike neerukarikas – calyx renalis minor
  
• väikesed karikad ühinevad 2-3ks suureks karikaks – calyx renalis major
  
• suured karikad lähevad üle neeruvaagnaks – pelvis renalis
  
• ampullaarset või dendriitset tüüpi neeruvaagen
  
• neeruvaagnast algab kusejuha – ureeter
  

Neerukehakesed + nefronitorukese väänosad -> kooraine koostises
Nefronitorukese sirged osad + kogumistorukesed -> säsiaine koostises
STRUKTUURIÜHIKUD

• Nefron – neeru morfofunktsionaalne ühik
  
• Sagarik – lobulus
  

• üks säsikaar + seda ümbritsev sõmerjas (koorjas) aine
  

• Sagar – lobus
  

• püramiid koos ümbritseva koorega
  

• Segment – segmentum
  

• koosneb mitmest sagarast
  
• 5 arteriaalset segmenti, mille piirid ei ühtki sagarate piiridega
  
• segmentum superius, inferius, anterius superius, anterius inferius et posterius
  

VERESOONED
Arterid

• arter renalis (vaagnaeesne ja –tagune tüvi)
  
• arteria segmentales
  
• arteria interlobares (püramiidide vahel)
  
• arteria arcuatae (omavahel paralleelselt püramiidi põhimikul ja külgedel )
  
• arteria interlobulares (sagarike säsikiirte vahel)
  
• rr capsulares
  

Veenid

• venulae stellatae – tähtveenid, algavad kapslist
  
• venae interlobulares
  
• venae arcuatae (säsist venulae rectae)
  
• venae interlobares
  
• vena renalis
  
• veenid saadavad artereid
  
• venae arcuatae’d anastomoseeruvad teineteisega
  

Iseärasused
Koores

• enamik verest läbib kaks korda kapillaaristiku
  
• arteriola afferens -> päsmake -> arteriola efferens -> peritubulaarne kapillaaristik
  

Säsis

• arteria arcuatae + arteriolae efferentes = arteriolae rectae
  
• lähevad üle pikkadeks paralleelseteks kapillaarilingudeks
  
• soodustav ainete vahetust ja vee tagasiimendumist verre
  

KATTED
Fibrooskihn – capsula fibrosa

• katab vahetult parenhüümi ja vooderdab neeruurget
  
• koheva seose tõttu on see normaalselt kergesti eemaldatav
  

Rasvkihn – capsula adiposa

• ümbritseb neeru ja siseneb neeruurkesse
  
• tagapool tugevamalt arenenud
  
• aitab koos kõhupressi, veresoonte ja fastsiaga stabiliseerida neeru asendit
  
• ülemäärasel kõhnumisel võib tekkida rändneer
  

Neerusidekirme – fascia renalis

• meenutab mediaalselt ja alla avatud kotti
  
• tungib tagapool rasvkihnu ja jaotab selle perirenaalseks (fastsiast seespool) ja pararenaalseks (fastsiast väljaspool) rasvkoeks
  

Serooskest – tunica serosa

• katab neeru eestpoolt
  
• primaalselt retroperitoneaalne elund
  

Uropoees

• algab neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooniga päsmakesekapsli õõnde läbi kolme filtri : läbi kapillaaride endoteeli avade , basaalmembraani ja podotsüütide sekundaarjätkete vahemike
  
• tekkinud ultrafiltraat – valguvaba vereplasma ehk primaarne uriin – valgub päsmakesekapslist nefronitorukesse, kus toimub organismile vajalike ainete rabsorptsioon + epiteelirakkude sekretsioon
  
• uriini lõplik kontsentreerumine toimub kogumistorukestes
  
• inuliin -1.5 l -> primaarset uriini tekib ööpäevas umbes 135l
  
• Ultrafiltartsiooni võimaldab päsmakeste kõrge vererõhk – u 70 mm Hg
  

• tingitud arteriola afferens’i ja arteriola efferens’i diameetrite erinevusest + ületav vereplasma valkude rõhu + ületab ultrafiltraadi hüdrostaatilise rõhu
  
• efektiivne filtartsioonirõhk – 20 mm Hg
  
• verevoolu ja –rõhu konstantsuse tagab iukstaglomerulaaraparaat – complexus juxtaglomerularis
  

complexus juxtaglomerularis

• Epitelioidrakud
  

• muundunud silelihasrakud
  
• paiknevad arteriola afferens’i seinas
  
• sisaldavad proteolüütilise ensüümi, reniini terakesi
  

• Macula densa – tihketähn
  

• päsmakese soontepooluse lähedal arteriola afferensi ja efferensi vahel
  
• koosneb tubulus distalise epiteelirakkudest
  
• kemoretseptoorne väli Na+ kontsentratsiooni mõõtmiseks ultrafiltraadis
  

• Mesangiaalrakud
  

• hõlmavad soontepoolusel arterioolide ja macula densa vahel kolmnurkse ala
  

Vererõhu autoregulatsioon

• vererõhu langus arteriola afferensis kutsub esile reniini vabanemise -> angiotensinogeen -> angiotensiin I
  
• angiotensiin I -> angiotensiin II
  

• tõstab vererõhku otseselt – tugeva vasokonstriktoorse ainena suurendab see päsmakestes vere- ja filtratsioonirõhku
  
• kaudselt – stimuleerib aldosterooni sekretsiooni neerupealises -> kutsub esile Na+ ja vee reabsorptsiooni nefronitorukesest ja suurendab sellega tsirkuleeriva vedeliku hulka koos vererõhu tõusuga
  

URETER – KUSEJUHA

• 30 cm
  
• algab neeruvaagnast ja avaneb kusepõide
  

Osad
Pars abdominalis

• laskub kõhuõõne tagaseinal musculus psoas major’il allapoole
  
• ristub arter et vena testicularis/ovarica ja nervus genitofemoralis’ega
  

Pars pelvina

• väikevaagna külgseinal
  
• ristub alguskohas niude veresoontega (arter et vena iliaca communis)
  
• meeste kusejuhal ratsutab kusepõie taga seemnejuha – ductus deferens
  
• naiste kusejuha ristub emakaarteriga
  
• kusejuha alumine osa läbistab kusepõie põikisuunas – tagant ette alla mediaalselt
  

Kitsenemised

• algusosas + ristumiskohal niudeveresoontega + lõpposas (kusepõie seinas)
  

SEINA EHITUS
Tunica mucosa

• ülemineku ehk siirdeepiteel
  
• lamina propria
  
• tela submucosa
  
• kohev sidekude -> lihaskesta kontraktsioon -> pikikurdude teke -> tähekujuline valendik
  

Tunica muscularis

• Koosneb kahest või kolmest omavahel läbipõimunud spiraalsest silelihaskihist
  
• Startum longitudinale (sees)
  
• Stratum circulare (keskel)
  
• Startum longitudinale (väljas ja ainult vaagnaosas)
  
• Peristaltilised liigutused -> tõukab rütmiliselt paar korda minutis uriini kusepõide
  
• Uriini ühesuunalist liikumist reguleerivad lihaselingud -> kusejuha lõpposa ümbritsev avamisling (kusejuha pikilihaskihist) ja sulgemisling (kusepõie plica interureterica lihaskimbust)
  

Tunica serosa

• katab kusejuha ainult eestpoolt, mujal on adventitsiaalkest
  
• retroperitoneaalselt
  
• Samasugused kihid ka neerukarikatel, neeruvaagnal ja kusepõiel
  

VESICA URINARIA e CYSTIS URINARIA – KUSEPÕIS

• ovoidse kujuga uriinireservuaar mis paikneb väikevaagna eesosas
  
• maht u 0.5l (0.3-1l)
  

Süntoopia

• eespool – sümfüüs
  
• tagapool – meestel pärasool ja naistel emakakael koos tupe ülaosaga
  
• alumine pind – meestel liitunud eesnäärmega ja naistel paikneb diaphragma urogenitale’l
  

Osad
Apex vesicae

• suunatud ette üles
  
• lähtub ligamentum umbilicale medianum – ulatub nabani
  

Corpus vesicae
Fundus vesicae – suunatud taha alla
Cervix vesicae – lehtrikujuline üleminekukoht kusitisse
SEINA EHITUS
Tunica mucosa

• ebatasane põiekortsude tõttu
  
• põiepõhjas kolmnurkne sile ala – trigonum vesicae
  
• Põiekolmnurha kummagi tagumise nurga kohal on kusejuhasuue – ostium ureteris
  
• Eesmise nurga juures sisemine kusitisuue – ostium urethrae internum
  

• veenipõhimikust tingitud välje aitab tihedamalt sulgeda – uvula vesicae
  

Tunica muscularis

• kaks pikilihaskihti ja üks keskne ringlihaskiht
  
• lihaslingud võimaldavad lihaskesta kooskõlastatud tegevust põie täitumisel ja tühjendamisel
  
• Musculus sphincter vesicae – põiesulgur
  

• sisemise kusitisuudme ümber
  
• eesmine semisfinkter – tõmbab eesseina taha üles
  
• tagumine semisfinkter – musculus pubovesicalis’e osa, mis tõmbab tagaseina koos uvula’ga ette
  
• distaalne ringlihaskimp
  
• tahtele allumatu
  

• Musculus detrusor vesicae - põietühjendaja
  

• kogu ülejäänud silelihasmass
  

• Musculus sphincter urethrae – kusitisulgur
  

• tahtele alluv vöötlihas
  
• diaphragma urogenitale’s
  

Tunica serosa

• katab täitunud kusepõit ülalt, tagant ja osalt ka külgedelt
  
• mesoperitoneaalselt
  
• tagapool läheb kõhukelme mehel põielt pärasoolele ja naisel emakale
  
• tekivad õõnestised – excavatio rectovesicalis ja excavatio vesicouterina
  
• naaberelunditega ühendatud koheva sidekoega
  
• sümfüüsitagune sidekoeruum võimaldab täitunud põiel tõusta koos kõhukelmega sümfüüsist kõrgemale nii, et sümfüüsi ülaserva kohal saab tungida põide kõhukelmet vigastamata
  

URETHRA MASCULINA

• umbes 20 cm pikkune kuse- ja sugutee
  

Osad
Pars prostatica

• 3 cm
  
• tagaseinas
  
• jätkab uvula’t
  
• crista urethralis – keskosas laieneb seemnekünkakeseks
  
• colliculus seminalis – seemnekünkake, mille keskel on umbne auk – utriculus prostaticus
  
• sellest kummalgi pool purskejuha – ductulus ejaculatorius’e avaus
  
• künkakese ümbruses avanevad kusitisse eesnäärmejuhakesed (20-30) – ductuli prostatici
  

Pars membranacea

• umbes 1 cm
  
• läbib urogenitaaldiafragma
  

Pars spongiosa

• umbes 16 cm
  
• sugutikäsnkehas – corpus spongiosum penis ’es
  
• mõlemad otsas on paksenenud
  
• eesmine, seenekübarat meenutav osa – sugutilukk – glans penis
  
• tagumine, sugutisibul – bulbus penis
  

SEINA EHITUS
Tunica mucosa

• siirdeepiteel -> mitmerealine silinderepiteel -> mitmekihiline sarvestumata lameepiteel
  
• limanäärmed – glandulae urethrales
  

• käsnosas avanevad need osaliselt laugastesse – lacunae urethrales
  

Tunica muscularis

• nõrgalt arenenud ja kaob käsnosas
  
• membraaniosa ümbritseb tahtele alluv kusitisulgur – musculus sphincter urethrae
  

Kitsused

• ostium urethrae internum
  
• pars membranacea
  
• ostium urethrae externum
  

Laiendid

• pars prostatica
  
• bulbus penis
  
• glans penis -> lodiauk -> limaskesta kurd – valvula fossae navicularis
  

Kõverdused

• curvatura infrapubica
  

• kumerus taha alla membraani- ja käsnaosa teineteiseks ülemineku piirkonnas
  

• curvatura prepubica
  

• kumerus ette üles ( suguti liikuva ja liikumatu osa piiril )
  

URETHRA FEMININA

• umbes 4 cm
  
• palju laiem kui mehekusiti
  
• ostium urethrae internum
  
• ostium urethrae externum – avaneb tupeesikus
  
• musculus sphincter urethrae – urogenitaaldiafragmas
  
• seinakihid samad, mis mehekusitil
  
• lamina propria – tihe veenipõhimik, mis sarnaneb mehekusiti käsnkehale ja mille survest on valendik ristilõikes tähekujuline
  

MEHE SUGUELUNDID – ORGANA GENITALIA MASCULINA
Sisesuguelundid: munand , munandimanus , seemnejuha ja abisugunäärmed
Välissuguelundid: suguti ja munandikott
TESTIS/ORCHIS/DIDYMOS – MUNAND

• paariline elund, mis paikneb munandikotis ja meenutab kujult/suuruselt lapikut ploomi
  
• 4x3x2 cm
  
• 25-30 g
  

Pinnad, servad, otsad

• facies medialis et lateralis
  
• margo anterior et posterior
  
• extremitas superior et inferior
  
• ülaots kallutatud veidi ette lateraalselt
  
• tagaserval on munandimanus
  

EHITUS
Tunica serosa

• katab valkjaskesta ja moodustab lateraalpinnal munandimanusele üle minnes süvendi – sinus epididymidis’e
  

Tunica albuginea – valkjaskest

• tihedast sidekoest
  
• pakseneb tagaserva (munandivärati) piirkonnas mediastinum testis’eks
  
• saadab munandisse vaheseinu – septula testis – jaotavad selle sagarikeks
  

Lobuli testis - sagarikud

• umbes 200
  
• igas sagarikus 2-3 väänilist seemnetorukest – tubulus seminiferus contortus -> tubulus seminiferus rectus -> avanevad rete testis’esse, mis paikneb mediastinum testis’es
  
• vääniliste seemnetorukeste seinas toimub spermiogenees
  

• tüviseemnerakkude paljunemine, kasvamine, küpsemine, muundumine
  
• igast arenevast tüviseemnerakust tekib 4 küpset seemnerakku
  
• spermiogoonid -> primaarsed spermatotsüüdid (46 kromosoomi) -> sekundaarsed spermatotsüüdid ( 22 kromosoomi + x/y kromosoom ) -> spermatiidid -> spermatosoidid ehk permid
  

EPIDIDYMIS – MUNANDIMANUS
Osad

• Caput – jämenenud osa ülapoolusel
  
• Corpus
  
• Cauda
  

EHITUS
Tunica serosa

• munandiga sama
  

Tunica albuginea

• saadab caput’ isse vaheseinu, mis jaotavad selle sagarikeks
  

Lobuli epididymidis – sagarikud

• 12-15
  
• igas sagarikus üks üha väänilisemaks muutub ductulus efferens testis, mis algab rete testis’est
  
• Kõige ülemine läheb üle ductus epididymidis’eks – 5m
  
• Kõik teised suubuvad sellesse
  
• Munandimanusejuha on väga vääniline, täidab keha ja saba ning pöördudes üles, läheb ilma terava piirita üle seemnejuhaks – ductus deferens
  
• Spermid kanduvad koos munandis toodetud vedelikuga munandi viimajuhakestesse ja munandimanusejuhasse
  
• Spermide passiivset edasiliikumist nimetatud juhade happelises miljöös võimaldab rõhkude vahe ja seina peristaltika
  
• Munandimanusejuha on spermide depoo ja järelvalmimiskoht
  
• Spermid jõuavad läbida 5 m pikkuse munandimanusejuha umbes 10 päevaga
  

DUCTUS DEFERENS – SEEMNEJUHA

• seemnejuha saadavad munandist kuni süva kubemevõruni munandit varustavad veresooned, lümfisooned, närvid jms
  
• kõik koos moodustavad seemneväädi – funiculus spermaticus
  
• kubemekanalist väljudes vabaneb seemnejuha oma saatjaskonnast
  
• ristub vasa epigastrica superiora et iliaca externa’ga
  
• laskub väikevaagnasse kusepõie kõrvale
  
• ületab ureetri
  
• laieneb kusepõie tagapinnal ampulla ductus deferentis’eks
  
• seda jätkab purskejuha – ductus ejaculatorius – läbistab eesnäärme ja avaneb colliculi seminalis’el
  
• spermide viimatee
  
• 3-kihiline lihaskest – imeb ja surub ejakulatsiooni ajal sperme edasi tugevate peristaltiliste liigutustega
  
• ejakulatsiooni ajal 2 sekundi jooksul 0.5 m pikkuse juha kaudu optimaalne spemide hulk kusitisse
  

MUNANDI, MUNANDIMANUSE JA SEEMNEVÄÄDI KATTED

• kõik katted on kõhuseina derivaadid , mis looteeas sopistusid välja seoses munandi laskumisega munandikotti
  
• Tunica vaginalis testis – munandi tuppkest
  

• kõhukelmest eraldunud serooskest
  
• vistseraalleste katab munandit ja munandimanust ning läheb tagapool, munandivärati piirkonnas üle parietaallestmeks
  
• lestmete vahel on seroosõõs – cavitas scrotalis
  

• Fascia spermatica interna
  

• fascia transversalis’e jätk
  
• ümbritseb kotjalt munandituppkesta koos munandi ja munandimanusega ning moodustab seemneväädi sisekatte
  

• Musculus cremaster
  

• musculus transversus et oliquus internus abdominis’e jätk
  
• temperatuuriregulaator, mis aitab seemnerakkudel munandikotis valmida kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
  
• temperatuuri langusel tõstab munandit soojale kõhuõõnele lähemale, temperatuuri tõusul lõtvub ja munand vajub allapoole
  

• Fascia spermatica externa
  

• musculus obliquus abdominis externus ’e sidekirme jätk
  
• kõigi eespoolnimetatute väliskate
  

LISA- EHK ABISUGUNÄÄRMED

• sugutisibulanääre, seemnepõieke ja eesnääre
  

GLANDULA BULBOURETHRALIS – SUGUTISIBULANÄÄRE

• paariline urogenitaaldiafragmas paiknev hernesuurune (immissio penis’t teenindav) limanääre, mille viimajuha avaneb kusitisse – bulbus penis’e piirkonnas
  

VESICULA SEMINALIS – SEEMNEPÕIEKE

• paariline nääre , arenguliselt seemnejuha mitu korda lühem keerdunud külgsopis
  
• paikneb kusepõie tagapinnal, seemnejuhaampullist lateraalsemalt
  
• viimajuha – ductus excretorius – ühineb näärmelise oseloomuga seemnejuhaampulli kitsenenud lõpposaga purskejuhaks – ductus ejaculatorius’eks
  
• seemnepõiekese alkaalne toitaineid sisaldav nõre , mis moodustab ejakulaadi koguhulgast 50%, annab seemnerakkudele liikumisvõime
  
• seemnepõiekese ülemise otsa piirkonnas läheb kõhukelme põielt pärasoolele
  

PROSTATA – EESNÄÄRE

• paaritu kastanikujuline, rohke lihaskoe tõttu tiheda konsistentsiga nääre
  
• 4x3x2 cm
  
• 20-25 g
  

Süntoopia

• põhimik ( basis ) liitub kusepõiega
  
• tipp (apex) liitub urogenitaaldiafragmaga
  
• ees – sümfüüsitagune sidekude koos veenipõimikuga, mis jätkub külgedel
  
• taga – pärasool, mille kaudu saab nääret palpeerida
  

EHITUS

• koosneb 30-50st üksiknäärmest (u. 50% kogumassist, vanemas eas väheneb) ja lihaselis-sidekoelisest toesest (kumbki u. 25%)
  

• kapsel
  
• näärmesagarike vaheseinad
  

• näärmete juhad osaliselt ühinevad -> kusitis on 20-30 näärmejuha avaust
  
• funktsionaalselt 3 tsooni:
  

• periuretraalne – kusiti limaskest (lima)näärmeid
  
• tsentraalne – eelmisest dorsolateraalselt, östrogeenist sõltuv
  
• perifeerne – eelmisest dorsolateraalselt, androgeenist sõltuv
  
• tsentraaltsooni kuulub kiilukujuline lobus medius – paikneb kusiti ja pursejuhade vahealal; vanemas eas võib see seoses suguhormoonide tasakaalu nihkega suureneda (adenoom) ja takistada urineerimist
  
• perifeertsoon moodustab parema ja vasaku sagara põhiosa – sagaraid eraldab kusitist eespool näärmevaene isthmus prostatae
  

Eesnäärme nõre

• vedel, piimjas , nõrgalt happeline, spetsiifilise lõhnaga
  
• moodustab ejakulaadist 1/3
  
• sisaldab ensüüme jt aineid, mis mõjuvad soodsalt spermide edasitingimis- ja viljastamisvõimele
  

Seemnevedelik

• sperma ehk ejakulaat -> pH 7.2
  
• abisugunäärmete sekreet + seemnerakud ehk spermatosoidid ehk spermid
  
• spermid
  

• nööpnõelakujulised, ~50m, saba abil aktiivselt liikuvad rakud
  
• ejakulaadis (3-6 ccm) on normaalselt 60-120 miljonit spermi ühes ccm-s
  
• eluiga on 4 ööpäeva, viljastamisvõime naise suguteedes 2 ööpäeva
  

Väljutustee

• tubulus seminiferus contortus (50 cm)
  
• tubulus seminiferus rectus
  
• rete testis
  
• ductulus efferens (15 cm)
  
• ductus epididymidis (5 m)
  
• ductus deferens (50 cm)
  
• ductus ejaculatorius (2 cm)
  
• urethra (18 cm)
  

PENIS/PHALLOS – SUGUTI

• uriinitee- ja kopulatsioonielund
  

Osad

• Radix penis – liikumatu osa
  

• kinnitub luule taga crura penis’te ees ligamentum suspensorium penis’e abil
  

• corpus et glans penis – liikuv osa
  

EHITUS

• koosneb 3st käsnjast kehast, mille põrkasid ja urkeid katab väljastpoolt tunica albuginea
  
• kõiki neid liidab tervikuks fascia penis profunda, millest väljapoole jääb fascia penis superficialis
  
• sugutikäsnkeha – corpus spongiosum penis
  

• paikneb allpool
  
• laienenud otsad – glans et bulbus penis
  

• sugutikorgaskeha – corpus cavernosum
  

• ülalpool, dorsaalselt ja paariline
  
• eesmisi teravnenud otsi katab glans penis
  
• tagumised otsad – crura penis – lahknevad ja kinnituvad häbeme- ja istmikuluule
  
• tunica albuginea moodustab mittetäieliku (kammitaolise) korgaskehade- vaheseina – septum penis
  

Erektsioonimehhanism

• korgaskehade tsentraalsetesse kavernidesse (korgastesse, urgetesse) avanevad arter profunda penis’e väänilised harud – tiguarterid – arteria helicinae – tavalises olukorras on suletud
  
• erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskude lõtvub, tiguarterid avanevad ja veri täidab suure rõhu all kavernid
  
• korgaskehad suurenevad ja komprimeerivad neist väljaspool paiknevaid veene, mille harud koguvad verd perifeersetest (väiksematest) kavernidest
  
• samaaegselt kavernide täitumisega tekib äravoolutakistus veenides
  
• endise olukorra taastab (tiguarterite, kavernide seinte) silelihaskoe toonuse tõus ja korgaskehade (kavernide seinte, tunica albuginea) elastsete elementide kokkutõmme
  

Nahk

• õhuke, pigmenteerunud , karvadeta
  
• koheva ning elastse aluskoe tõttu hästi liikuv
  
• sugutilukil moodustub nahaduplikatuur – eesnahk – preputium
  

• sisepinnal avanevad eesnahavõiet – smegma – produtseerivad rasunäärmed – glandulae preputiales
  

• eesnaha alumist osa ühendab sugutilukiga frenulum preputii
  

SCROTUM – MUNANDIKOTT

• naha ja selle aluskoe väljasopistis lahkliha eesosas
  
• seina kihid
  

• nahk – õhuke, pigmenteerunud, karvkattega
  
• keskjoonel – raphe scroti – viitab kahe omaette arenenud poole liitumisele
  

• Lihaskest
  

• Tunica dartos – asendab nahaaluseskoes rasvkude; sisaldab rohkelt silelihasrakke, mistõttu on nahk kurruline
  
• Lihaskest moodustab munandikoti vaheseina – septum scroti
  
• Vaheseinast kummalgi pool on munand, munandimanus ja seemneväädi algusosa koos katetega
  

ORGANA GENITALIA FEMININA – NAISE SUGUELUNDID

• sisesuguelundid: munasari, munajuha , emakas ja tupp
  
• välissuguelundid: suured ja väikesed häbememokad
  

OVARIUM/OOPHORON – MUNASARI

• kujult meenutab ploomikivi
  
• 3x2x1 cm
  
• mass 10 g
  
• asetseb väikevaagnas emakalaisideme tagaküljel intraperitoneaalselt
  

Pinnad, servad otsad

• facies medialis – suunatud vaagnaõõne (emaka) poole
  
• facies lateralis – kontakteerub vaagnaõõne külgseinaga
  
• Margo mesovaricus – sirge eesserv
  

• värat – hilum ovarii ja mesovarium, mis ühendab teda emakalaisideme tagumise lestmega
  

• margo liber – kumer vaba tagaserv
  
• extremitas tubaria – ülemine munajuhapoolne ots, mis kontakteerub munajuhalehtriga
  
• extremitas uterina – alumine emakapoolne ots, mis ühendub ligamentum ovarii proprium ’i kaudu emaka ülanurgaga
  

EHITUS (väljast sisse)

• ühekihiline kuupepiteel – modifitseerunud kõhukelme
  
• tunica albuginea – tihedast sidekoest
  
• munasarjakoor – cortex ovarii – hõlmab parenhüümi ( folliikulid ehk nääpsud) ja seda ümbritseva sidekoe
  
• munasarjasäsi – medulla ovarii – paikneb tsentraalselt (kohev sidekude, sooned , närvid). Sidekude tervikuna nimetatakse stroomaks
  

MUNARAKU ARENG - oogenees

• munasarjakoores toimub sugurakkude paljunemine, kasvamine ja küpsemine
  
• ovogoonid paljunevad ainult looteeas
  
• ovogoonidest arenevad primaarsed ootsüüdid, mis on I küpsusjagunemise profaasis
  
• mõlemate koguarv saavutab maksimumi (7 miljonit) 5. lootekuul
  
• sünnimomendil on primaarseid ootsüüte umbes 1 miljon
  
• puberteedieas on primaarseid ootsüüte umbes 40 000
  
• lõpliku arengu saavutab umbes 400 ootsüüti
  
• Primaarsed ootsüüdid moodustavad koos neid ümbritsevate epiteelirakkudega:
  

• primordiaalfolliikuleid – ühekihiline lameepiteel
  
• primaarfolliikuleid – ühekihiline kuupepiteel
  
• sekundaarfolliikuleid – paljukihiline lameepiteel, munaraku ümber zona pelludica
  
• tertsiaarfolliikuleid – dominantse folliikuli täitumine vedelikuga
  
• tertsiaarse folliikuli arengu lõppastmeks on põisfolliikul – folliculus ovaricus vesiculosus ehk Graafi folliikul (1-2 cm) -> selle valmimisel lõpeb I küpsusjagunemine -> tekib 2 sekundaarset ootsüüti ja algab ovulatsioon
  

Ovulatsioon

• kiirpärjaga ümbritsetud munaraku vabanemine ja paiskumine kõhuõõnde seoses põisfolliikuli lõhkemisega
  
• 28-päevase menstruaaltsükli puhul 14. päeval pärast menstruatsiooni algust (kummaski munasarjas vaheldumisi)
  

Küpsusjagunemine

• I küpsusjagunemisel homoloogiliste kromosoomide paarid vahetavad geene ja lähevad pärast seda lahku nii, et kumbki tütarrakk saab 23 kahe kromatiidiga kromosoomi
  
• II küpsusjagunemine peetub metafaasis ja lõpeb vaid siis, kui munarakk viljastatakse; tütarrakk saab 23 ühe kromatiidiga kromosoomi
  
• Küpsusjagunemistes tekkinud 4st sugurakust muutub vaid üks täisväärtuslikuks munarakuks (3 nn pooluskehakest hävivad)
  

Munarakk – ovum

• läbimõõt ligi 0.2 mm
  
• viljastumisvõimeline 24h (eluiga 2 ööpäeva)
  
• lõigustumisel juba blastotsüsti staadiumi jõudnud munaraku implantatsioon (sisestumine) ehk nidatsioon (pesastumine) emaka limaskestale toimub VI päeval pärast ovulatsiooni
  

Kollakeha – corpus luteum

• tekib lõhkenud põisfolliikuli asemele ja selle materjalist
  
• kui munarakk viljastatakse, areneb kollakeha edasi ja jääb raseduse esimesel poolel püsima
  
• kui munarakku ei viljastata, siis kollakeha taandareneb ja asendub armkoega - corpus albicans
  

TUBA UTERINA/SALPINX – MUNAJUHA

• umbes 12 cm
  
• torujas, viljastatud munarakku emakasse kandev elund
  
• paikneb emakalaisideme ülaservas
  

Osad

• pars uterina
  

• läbib emaka seina ja avaneb emakaõõnde ostium uterinum tubae kaudu
  

• Munajuhakitsus – isthmus tubae uterinae – emakapoolne kitsas osa
  
• Munajuhaampull – ampulla tubae uterinae
  

• eelmisele järgnev laienenud osa (2/3 kogupikkusest)
  
• tavaliselt toimub munaraku viljastamine
  

• Munajuhalehter – infundibulun tubae uterinae
  

• kõige laiem osa
  
• avaneb kõhuõõnde ostium abdominale tubae kaudu
  
• lõpeb rohkete narmastega – fimbriae tubariae – üks kinnitub munasarjale
  

Asend ja kulg

• kitsenenud osa kulgeb emakast kuni vaagnaseinani horisontaalselt
  
• ampullaarosa tõuseb mööda vaagna külgseina (munasarjast eespool) üles
  
• lehter pöördub munasarja ülaotsa kohalt taha alla
  

SEINA EHITUS

• Tunica mucosa
  

• ühekihiline rips - ja limarakkudega epiteel
  
• lamina propria moodustab rohkesti rikkalikult hargnevaid pikikurde
  

• Tunica muscularis
  

• sisemine ringlihaskiht
  
• välimine pikilihaskiht
  
• viljastatud munarakk liigub emakasse vedeliku voolu, ripsmete liigutuste (löögid emaka poole) ja lihaskesta peristaltika abil
  

• Tunica serosa
  

• intraperitoneaalselt
  

UTERUS /METRA/HYSTERA – EMAKAS

• laperguse pirni kujuline lihaseline õõneselund , kus areneb loode
  
• 8x4x2 cm
  
• mass 50 g
  
• paikneb kusepõie ja pärasoole vahel
  

Pinnad ja servad

• facies vesicalis – suunatud ette alla (kusepõie poole)
  
• facies intestinalis – suunatud taha üles (soolte poole)
  
• margo sinister et dexter – emakalaisideme lähtekohaks
  

Osad

• fundus uteri – emakapõhi
  

• ülemine kumer osa
  

• corpus uteri – emakakeha
  

• moodustab kogupikkusest 2/3
  
• selle sees on cavitas uteri (kujult V, maht 2 ccm)
  

• isthmus uteri – emakakitsus
  

• emakakeha ja –kaela piiril
  

• cervix uteri – emakakael
  

• portio vaginalis (alumine 1/3)
  
• portio supravaginalis (ülemine 2/3)
  
• canalis cervicis – kaelakanal – avaneb ülal emakaõõnde, all ostium uteri kaudu tupeõõnde
  

Asend

• anteversio – emakakaela ettekalle tupe pikitelje suhtes
  
• anteflexio – emakakeha ettepaine emakakaela pikitelje suhtes
  

SEINA EHITUS
Endometrium – limaskest

• ühekihiline silinderepiteel (emakaõõnes ripsmetega)
  
• lamina propria
  
• puudub lamina submucosa
  
• sile, näärmete tõttu paks ja kahekihiline (pars basilaris et functionalis)
  
• kaelakanalis on palmkurrud – plicae palmatae
  
• palju limanäärmeid ja limakork, mis takistab mikroobide tungimist emakaõõnde
  

Myometrium – lihaskest

• 3 läbipõimunud kihti
  
• müotsüüdid (1/3) ja müofibroblastirikas sidekude koos veresoontega (2/3)
  
• lihaskesta kaal ja rakkude pikkus suureneb raseduse ajal umbes 20x
  

Perimetrium – serooskest

• intraperitoneaalne asend
  
• kõhukelme ei kata servi ja kaela eesmist pinda
  
• pärasoolele üle minnes moodustab kõhukelme excavatio rectouterina ehk Douglase õõne – selle põhi on naise kõhukelmeõõne madalaim punkt
  
• Douglase õõnt punkteeritakse tupe ülaosa tagaseina kaudu
  

Sidemed
Ligamentum latum uteri – emakalaiside

• kõhukelme duplikatsioon
  
• kulgeb emaka servadelt vaagna külgseinale
  
• 3 osa:
  

• mesosalpinx – munajuhast mesovarium’ini
  
• mesovarium – tagumiselt lestmelt munasarjale
  
• mesometrium – kogu ülejäänud osa
  

• sidekude, veresooned ja närvid, mis paiknevad emaka servadel mesometrium’i lestmete vahel, moodustavad parametrium’i
  

Ligamentum teres uteri

• kõhukelmealune sidekoeväät
  
• algab emaka ülanurgalt, läbib kubemekanali ja lõpeb suurte häbememokkade sidekoes
  

Emakahoidesidemed

• emakaalused sidekoelis-lihaselised kimbud , mis fikseerivad emakakaela sagitaal- ja külgsuunas vaagnaõõne seinale
  
• sagitaalsuunalised kimbud katkevad osaliselt kusepõie ja pärasoole juures (sellest sidemete nimetused)
  
• külgsuunas kulgevad ligamentae cardinalia
  

MENSTRUAALTSÜKKEL

• endomeetrium allub hüpotalamuse , hüpofüüsi, munasarjade regulatsiooniringi hormoonide toimele
  
• D- faasile eelneb mitmete hormoonide hulga järsk langus ja limaskesta isheemia, mis kutsub esile limaskesta ja verekapillaaride kahjustuse
  
• Deskvamatsioonifaas – D-faas
  

• limaskesta funktsionaalkiht irdub ja väljutatakse -> menstruatsioon
  
• kohe algab epiteeli regeneratsioon basaalkihi arvel
  

• Proliferatsioonifaas
  

• funktsionaalkiht regenereerub
  
• näärmed muutuvad pikaks ja kitsaks
  
• 3- või 5-nädalase tsükli korral faas lüheneb või pikeneb
  

• Sekretsioonifaas
  

• näärmed muutuvad laiaks, vääniliseks, täituvad toitevedelikuga
  
• on loodud tingimused munaraku pesastumiseks, sest kollakeha hormoon pidurdab uute folliikulite küpsemist ja kaitseb rasedust
  

Ovariaaltsükkel

• follikulaarfaas (1. – 14. päev)
  

• endometriaaltsükli deskvamatsioonifaas (1.-5. päev)
  
• proliferatsioonifaas (6. -14. päev)
  

• Luteaalfaas (15. – 28. päev)
  

• Sekretsioonifaas
  

VAGINA /COLPOS – TUPP

• 10 cm pikkune
  
• torujas kopulatsioonielund ja sünnitustee
  
• ees on kusiti ja kusepõis
  
• taga pärasool ja kõhukelmeõõs (ülal 2-3 cm ulatuses)
  
• tupesuue – ostium vaginae – avaneb tupeesikusse
  
• tupe ülaosa moodustab emakakaela portio vaginalis’e ümber ees-, taga- ja külgvõlvi
  
• tagavõlv ulatub teistest kõrgemale -> tupe tagasein on kõige pikem
  

SEINA EHITUS

• Tunica mucosa
  

• mitmekihiline lameepiteel
  
• submooskiht ja näärmed puuduvad
  
• ees- ja tagaseinas on ristikortsud – rugae vaginales -> eesmine ja tagumine kortsude sammas -> columna rugarum
  

• Tunica muscularis
  

• sees ringlihaskiht
  
• väljas pikilihaskiht
  

• Tunica adventitia
  

• kokku kasvanud naaberelunditega
  

LABIA MAJORA PUDENDI – SUURED HÄBEMEMOKAD

• paarilised sagitaalsuunalised ümardunud nahakurrud
  
• piiravad häbemepilu – rima pudendi
  
• lähevad ees ülal üle häbemekinguks – mons pubis
  
• kingu ja mokkade välispinna nahk on kaetud karvadega, sisaldab higi- ja rasunäärmeid
  
• Kõdisti – clitoris
  

• paikneb häbemepilu eesosas
  
• koosneb kahest kõdistikorgaskehast
  
• osad: glans, corpus et crus clitoridis
  

LABIA MINORA PUDENDI

• paarilised roosad nahakurrud häbemepilus
  
• lähevad eespool üle frenulum et preputium clitoridis’eks
  
• vahel on tupeesik – vestibulum vaginae
  
• esiku külgseinas paikneb korgaskehataolise ehitusega esikusibul – bulbus vestibuli
  

• ühendub kusitist eespool vastaspoolse sibulaga hoburauakujuliseks moodustiseks
  

Tupeesikusse avanevad

• tupesuue – ostium vaginae – tütarlastel kaetud osaliselt neitsinahaga – hymen
  
• väline kusitisuue – ostium urethrae externum
  
• suured esikunäärmed – glandulae vestibulares majores – paarilised hernesuurused limanäärmed esikusibula tagaküljel
  
• väikesed esikunäärmed glandulae vestibulares minores – väikesed limanäärmed kogu tupeesiku ulatuses
  
• kusitikõrvaljuhad – ductus paraurethrales – rudimentaarsed juhad; pikkus 1-2 cm; võivad muutuda raskesti ravitavaks infektsioonikoldeks