- ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis - põhimikult lähtub ette elastne häälejätke – processus vocalis - taha lähtub lihasjätke - processus muscularis Kõrikaanekõhr – cartilago epiglottica - õhuke ja elastne - vars – petiolus – kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale ÜHENDUSED KEELELUUGA - sidemed + musculus thyrohyoideum - Sidemed: membrana thyrohyoidea ligamentum thyrohyoideum medianum et laterale
suulaeaponeuroos b. mis luud moodustavad kõvasuulae? palatum osseum (ülalõua processus palatinus, os palatinum lamina horizontalis) c. millised juhad avanevad plica sublingualise´l? ductus sublinguales minores millised juhad avanevad caruncula sublingualise’l? ductus sublingualis major, ductus submandibularis d. milline lihas tõmbab keelt taha üles? m. styloglossus taha alla? m. hyoglossus e. mis lihased tõstavad suulae - m. levator veli palatini, m. tensor veli palatini ! 2. Pharynx, neel a) nimeta neeluõõne osad ja nende ühendused keskkõrva-, nina-, suu- ja kõriõõnega osad: 1. pars nasalis (epipharynx) - keskkõrva ostium pharyngeum tubae auditivae, ninaõõnega choanae kaudu 2. pars oralis (mesopharynx) - suuõõnega isthmus faucium kaudu 3. pars laryngea (hypopharynx) - kõriõõnega aditus laryngis kaudu b) kas ringlihased paiknevad väljas- või seespool pikilihaseid? väljaspool c) nimetada pikilihaskihi lihased m. palatopharyngeus, m. salpingopharyngeus, m
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS
Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1
10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse. Langerhansi saared pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis: * merokriinsed näärmed - raku maht ei muutu, enamik higinäärmed
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid:
Folia cerebelli (AB5) - väikeajulehekesed - õhukesed käärud, kujult üsna sarnased Lobuli - sagarikud - sügavamate lõhedega eraldatud kääruderühmad - igale ussi sagarikule (neid on 9) vastab teatud kindel poolkera sagarik Lobi - sagarad - arvult 3 - fülogeneetiliselt enamvähem ühtekuuluvad sagarikud, mida eraldab fissura prima (BCD6) ja fissura dorsolateralis (CD7) Lobus flocculonodularis - tätrakese-sõlmekese sagar (AC8) - koos ülasagara lingula’ga fülogeneetiliselt kõige vanem väikeaju osa – archeocerebelum - sisenevad pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu aferentsed impulsid sisekõrva poolringkanalitest – vestibulocerebellum Lobus superior (s. cranialis) BCD10 - koos alasagara ussi alumiste sagarikega väikeaju vana osa – paleocerebellum - saab somatosensoorseid impulsse pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu esmajoones seljaajust – spinocerebellum
Kaitseb ka mikroobide eest. Rasunäärmed kaitsevad naha kuivamise eest. 2.Hingamisfunktsioon-nahk hingab lapseeas rohkem kui täiskasvanu 3.Eritusfunktsioon- viiakse naha kaudu välja mingi osa jääkaineid(higistamine-l soolad, vesi) 4.Ainevahetuslik funktsioon energiavarud rasvkoes, d vitamiini toodab nahk. 5.Termoregulatsioon- Liigne soojus eraldatakse naha kaudu, kui külm, siis veresson aheneb. Naha tekised: Elundid, mis tekivad nahast: Küüned karvad näärmed Higinäärmed: 1.Apokriinsed higinäärmed- Paiknevad nahas regionaalselt, eritis terava lõhnaga, asuvad kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. 2.merokriinsed higinäärmed- levinud ülekogukeha, väikesed näärmed, jalataldadel ja peopesadel , Kehatemperatuuri reguleerimine. Ainevahetus ja mürainete eritamine. Higinäärmeid kõige tihedaalt peopesas ja jalataldades. Higi on happelise reagtsiooniga vedelik.
2. Motoorne juur (radix motoria): läheb täielikult n. mandibularise koostisse, innerveerib mälumis- ja suupõhjalihaseid. Harud: 6 1. N. ophtalmicus ja n. maxillaris: aferentsed (üsa) 2. N. mandibularis: segaiseloom (üsa, eve) N. trigeminuse peaharud jagunevad omakorda 3 haruks: eesmiseks e keskseks, lateraalseks ja mediaalseks. Eesmised ja lateraalsed:näonahk; mediaalsed harud: limaskest. 3.1.1 N. ophtalmicus, silmanärv Läheb silmakoopasse koos III, IV ja VI närviga läbi sinus cavernosuse lat seina, siseneb fissura orbitalis superiori kaudu. 1. N. frontalis (eesmine haru-nahk): tüve jätk, läheb üle n. supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru: a) Lateraalne haru läbib for. supraorbitale b) Mediaalne haru läbib incisura frontalist 2. N. lacrimalis (lateraalne haru-nahk): innerveerib nahka ülalau lateraalses
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed.
21. MILLINE VERI VOOLAB A) KEHA VERESOONTES B)KOPSUARTERIS C)KOPSUVEENIS D)BRONHIAALSETES ARTERITES E)BRONHIAALVEENIDES- A) KEHA VERESOONTES- ARTERIAALNE B) KOPSUARTERITES- VENOOSNE C) KOPSUVEENIS- ARTERIAALNE D) BRONHIAALSETES ARTERITES- ARTERIAALNE E) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE 22. SELGITA STARLINGI SEADUST- MIDA SUUREM ON SÜDAME DIASTOOLNE MAHT, SEDA SUUREM ON LÖÖGIMAHT, JA MIDA VÄLJAVENITATUM ON SÜDA, SEDA SUUREM ON KONTRAKTSIOONIJÕUD. 23. NEELU PIKKUS- NEEL ON um. 12 cm PIKK ÕÕNESELUND(lad.k. PHARYNX). 3-OSALINE: 1) NINAMINE 2) SUUMINE 3) KÕRIMINE OSA 24. KUS TEKIB SAPP- MAKSAS, MAKSARAKUD TOODAVAD SAPPI 25. KUS PAIKNEB SÖÖGITORU- PAIKNEB HINGETORU TAGA JA LÜLISAMBA EES NING LÄBIB DIAFRAGMA. 26. KUS TOIMUB ELEKTRIIMPULSS INIMESE SÜDAMES?- SIINUSSÕLMES (60-80) 27. NIM. MIS FAASIL NÄEB INIMENE UND- PINDMISEL FAASIL 28.MENARHE- ESIMENE MENSTRUATSIOON (TOIMUB TAVALISELT 12-13 AASTASELT) 29. PERIFEERNE- ÄÄRMINE, ÄÄRES
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades
Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. basalis) proopria sidekoega ja uteriinnäärmete (gll. uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi funktsionaalse kihi taastumine. Näärmed on kitsad ja inaktiivsed. Vaid üksikud epiteelirakud on kaetud rismetega. 3. Sekretsioonifaas (alates 14. menstruaaltsükli päevast). Endomeetrium pakseneb, emakanäärmed muutuvad pikkadeks, jämedateks väänlevateks, lõpposad hargnevad. Näärmed omandavad sekretsioonivõime. Pinnaepiteeli rakud kattuvad ripsmetega. Proopria muutub kohevaks. 4. Isheemiline faas. Veresooned kontraheeruvad. Soonte spasm kestab mitu tundi. Tekib kudede isheemia ja nekroos
Menstruatsioon Mitteviljastunud munaraku väljutamine koos endomeetriumi funktsionaalse kihiga (limaskest) Kestus 3-5 päeva irdumisfaas Tsükli kestus 28 päeva. 3-5 päeva irdumisfaas Ovogenees Munaraku areng, toimub munasarjas Spermatogenees Seemneraku areng, toimub munandites Ovulatsioon Toimub 14. päeval Fertilisatsioon Östrogeenide toimel endomeetrium vohab kasvab näärmekude, näärmed paiknevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus Lunaarkuu 4 nädalat Raseduse kestus 10 lunaarkuud = 40 nädalat 10. Munajuha lad. k. TUBA UTERINA Asend Väikevaagna õõnes emaka ülemises servas Funktsioon Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse 11. Emakas lad. k. UTERUS Asend Väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel
asendi säilitamine, soojuse tootmine Närvisüsteem Peaaju, seljaaju ning nende Reguleerida keha tööd närvid, meeleorganid närviimpulsside vahendusel (silm,kõrv) Endokriinsüsteem Kõik koed ja näärmed, mis Reguleerida organismi tööd toodavad hormoone veres ringlevate hormoonide toime vahendusel Kardiovaskulaarne süsteem Veri, süda ja veresooned Varustada rakke hapniku ja toitainetega, tuua süsihappegaas ja jääkained
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbimõõt ca 7,5 m
Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik) lukuti(lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir 77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Seina ehitus- 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke): Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima
Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik) lukuti(lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir 77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Seina ehitus- 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke): Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima
NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katteepiteel – katavad keha välispinda (nahk), sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed (kehanäärmed) Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes) Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes) Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes
Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. Katteepiteel – katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel – haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas
Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. Katteepiteel katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
