5.4.1 Kõrva ehitus Kirjuta seletusele õige mõiste. ____________ moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. ____________ on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. ____________ ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. ____________ on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest vasar, alasi, jalus mille ülesanne on helivõngete võimendamine. ____________ paikneb oimuluu kaljuosas ning koosneb luu- ja kilelabürindist. _________ on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga, selle ülesanne on kindlustada heliaistingu. _______________ annavad meile tasakaalutunnetuse. _____________ saab alguse sisekõrvast ja edastab närviimpulsid peaajju. ________________ paikneb suuraju oimusagarates. 5.4.2 Kuulmine
amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Sidekoelised. Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhrelised. Kõhrliidus luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs (puusaluu). Liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 8. Liigeste ehitus ja jaotus Liigese moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese õõs.
sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 6. Liigeste ehitus ja jaotus Jaotatakse: *Sideliigesed * Kõhrliigesed * Sünoviaalliigesed Ehitus: *Ratasliiges *Plokkliiges *Munaliiges *Sadulliiges *Keraliiges *Lameliiges 7. Skeleti jaotus Skelett moodustabki erineva kuju ja suurusega luudest, mis on omavahel side-, kõhr- ja luu- koega ühendatud
liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisis ühendusi: sidekoelisi, kõhrelisi ja sünoviaalseid ühendusi ehk liigeseid. Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on sideliidused, õmblused ja tappühendid. Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust ja sümfüüsi. Sünoviaalne ühendus ehk liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. 7. Liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel liigeseketas või poolketas. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat. Liigestuvaid luid
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel)
kusepõide ega lase tal tagasi valguda; *adventitsiaalkest - koosneb sidekoest. Kõhukelme katab kusejuhasid ainult eest. Kusepõis vesica urinaria Kusepõis on õõneselund, mille kuju oleneb uriiniga täitumusest: tühjana on ta lamendunud, täitununa omandab muna või pirni kuju. Mahutavus on individuaalselt erinev, kuid kõigub täiskasvanul 500-700 ml piires. Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas ja toetub vaagnapõhja lihastele. Põie ette jääb sidekoega eraldatud häbemeliidus e. sümfüüs. Põie taga asuvad naisel emakas ja osa tupest; mehel pärasool ja seemnepõiekesed. Põie all asub meestel eesnääre, naistel urogenitaaldiafragma. Kusepõiel eristatakse tippu (suunatud ette üles), keskmine osa on põie keha. Põie põhi on suunatud alla ja taha ning läheb ahenedes üle kusepõiekaelaks. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis
abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 3. Skeleti mõiste ja jaotus Skelett ehk toes, ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Skelett osaleb organismi liikumises ja kaitses. Ta esineb mingil kuju peaaegu kõigil elusolenditel. Jaotus kolju, selgroog, rinnakorv, vaagen, jäsemed. 4. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest
elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 2. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos
neid, seob organeid. Kattekude- kaitseb väliste mõjude, eriti kuivamise, eest.kaitseb ja katab teisi kudesid. Nahk kehapinnal, elundite sisepind, seedekulgla sisepind. Lihaskude toestab ja liigutab süda, veresoonte ja õõneselundite seintel vöötlihaskude skeletilihastes. paljutuumsed ja alluvad tahtele. silelihaskude soontes, sooles, maos. Rakud ühetuumsed, ei allu tahtele. südamelihaskude töötab automaatselt, sest kõik rakud on seotud Närvikude neuronitest koosnev loomade kude tähtja kujuga ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine, erutuste edasisaatmine. peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Hingamiselundkond Ninaõõs sissehingatava õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontrollimine Lima nõrgestab mikroobe. Ripsed püüavad kinni suuremad tolmukübemed. Kõri Bronhid kopsudes Kopsud sisse hingatud õhu siudmine verega. hingamiselundkonda eraldab vahelihas Kõrv kuulmis kui tasakaaluelund
Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas Koronaarvereringe: südame enda verevarustus. FN: varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega Mitu paari on inmesel süljenäärmeid
SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ; PÄRISNAHK ehk DERMIS; ALUSNAHK ehk HÜPODERMIS (NAHAALUNE SIDE- JA RASVKUDE) SÖÖGITORU- ASUB HINGETORU TAGA (OESOPHAGUS) JÄÄVHAMBAID ON KOKKU - 32 KEEL, ld.k, funktsioon- VÖÖTLIHASKOELINE ELUND (LINGUA); FUNKTS: KÕNE, IMEMINE, TOIDU SEGAMINE, MÄLUMINE, NEELAMINE, MAITSETUNDLIKKUS SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE. MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON ÜHENDATUD SÖÖGITORUGA KARDIA- ehk LÄVISESUISTIKU KAUDU JA DUODEENUMIGA PÜÜLORUSE ABIL. FUNKTS: 1) MAGU PRODUTSEERIB MAOMAHLA, MIS ALUSTAB VALKUDE SEEDIMIST PEPSIINI TOIMEL.
samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu.
Tulemusena langeb vererõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Selle tagajärjeks on krambid hallutsinatsioonid ajuturse. Mineraalainete ainevahetus Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis A Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest. 55
Puberteedieas prim. suurenevad sekund. folli. Suguküpseeas fertsiaarsed folliikulid Graafi põieke Fertsiaarsed folliikulid Ovulatsioon Iga 28 päeva tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja Kollakeha Moodustub lõhkenud folliikuli koha peale ja toodab hormoon progestrooni Valkjas keha Kollakeha taandarenemisel tekkiv armkude valkjas keha Progestroon Hormoon, mis kiirendab seemneraku saba liikumist Östrogeen Naissuguhormoonid Menstruatsioon Mitteviljastunud munaraku väljutamine koos endomeetriumi funktsionaalse kihiga (limaskest) Kestus 3-5 päeva irdumisfaas Tsükli kestus 28 päeva. 3-5 päeva irdumisfaas
Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab
valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat kuulmis- ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim. kuulmekäik; trummikile; keskkõrv -- trummiõõs, kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus, kuulmetõri; esiku-, teoaken; sisekõrv -- luulabürint - esik, tigu, poolringkanalid, kilelabürint - ovaal-, ümarkotike, poolring-, teojuha - Corti elund, teonärv, tasakaalunärv haistmismeel -- nina -- ülem. ninakarbikud, haistmisepiteel, - näärmed, haistmissibul, haistmisnärv maitsmismeel -- keel -- vall- (tagum. osa), leht- (küljed), seen- (ots, pind), niitnäsad (kompim.), maitsmispoorid, maitsmispungad, keele-neelunärv, vahenärv lihasmeel -- lihaskäävid (pikkus), Golgi kõõlusorgan (pinge) puute- ja temp
1. Taimne-, loomne- ja seene rakk 2. Eukarüoodid ja prokarüoodid ALGKUDE 1. algkoed on väikesed 2. ühesuguse ehitusega (diferentseerumata) 3. jagunemisvõimega meristeem; kambium PÜSIKUDE · põhikude (parenhüüm) täidab taime a) assimilatsioonikude (sünteesikude) fotosüntees glükoos b) säilituskoed arenhüüm · kattekude rakud on väga tihedalt üksteise kõrval; ei sisalda kloroplaste; asuvad välispinnal · juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE
Tigu on luuline kanal, mille sisekülge mööda kulgeb luuline spiraalleste, mis vaba otsaga jagab teo sisemuse ülemiseks esikuastrikuks ja alumiseks trummiastrikuks. Luulise osa sees on kileline teojuha, mis on kolmnurkse ristlõike pinnaga ja ta eraldab esikuastriku trummiastrikust täielikult, ainult teo tipul on esiku- ja trummiastrik väikese ava helikotreema kaudu ühendatud. Teojuhas eristatakse basilaarlestet ja esikulestet. Basilaarlestmel paikneb kuulmiselund Corti elund. Ta koosneb tugi- ja retseptoorsetest rakkudest (karvrakkudest). Basilaarlestme sees on umbes 24000 ristipidist kiukest n.ö. kuulmiskeelikut. Nad pikenevad teo tipu suunas. Retseptoorsete rakkude kohal on katteleste. Kuulmisärrituse vastuvõtmine: jaluse võnkumine - esikuastriku perilümf helikotreema kaudu trummiastriku perilümf. Vastavalt perilümfi võnkumise laadile hakkavad basilaarlestmes kuulmiskeelikud võnkuma. Kusjuures samal kohal asetsevad
filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas- Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas- Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi
Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. 2 Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks on alkohoolne maksahaigus. Pikaajalise alkoholi liigtarbimise tagajärjel maksarakud hävivad ning asenduvad sidekoega. Seetõttu halveneb aga maksa töövõime. Maksa üheks tähtsamaks ülesandeks on organismile kahjulikke aineid kahjutuks muuta. Olles sunnitud pidevalt töötlema suurtes kogustes alkoholi, muutub maksa ainevahetus, mürgiste ainete pikaajalise suure koormuse tõttu ei tule maks toime ning tema rakud hävivad. Maksa ülesandeks on ka inaktiveerida ehk võimetuks muuta mitmeid hormoone, nagu näiteks aldosterooni, mis vastutab liigse vee väljutamise eest organismist, naissuguhormoone ehk östrogeene ja meessuguhormoone ehk androgeene. Kahjustunud maksarakud sellega aga toime ei tule. Sagedasemad põhjused makasatsirroosi tekkimisel on alkohoolne maksapõletik, viiruste poolt põhjustatud (B- ja C-hepatiit) ja immuunsüsteemiga seotud (krooniline autoimmuunne
impulsside mõjul Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama Refraktaalsus Vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib Repiratoorne arütmia Väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis ADH Hormoon, mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab vererõhku Histamiin Laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini Vererõhk Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale Süstoolne rõhk Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal Diastoolne rõhk Näitab rõhku südame puhkefaasis
Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel. Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. Raku paljunemine. Mitoosi faasid: 1 PROFAAS 2 METAFAAS
soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret. ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt. ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes?
Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel.Nad kinnituvad hambasompudesse ning
Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel.
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
