Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AMINOBENSEEN EHK ANILIIN (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Maastikukaitse ja - hooldus
AMINOBENSEEN EHK ANILIIN
Referaat
Juhendaja :
Tartu 2015

Sisukord


Sissejuhatus 3
Aniliin 4
Tootmine 5
Füüsikalised omadused 5
Keemilised omadused 5
Toksilisus ja mõju tervisele 6
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9








Vasakule Paremale
AMINOBENSEEN EHK ANILIIN #1 AMINOBENSEEN EHK ANILIIN #2 AMINOBENSEEN EHK ANILIIN #3 AMINOBENSEEN EHK ANILIIN #4 AMINOBENSEEN EHK ANILIIN #5 AMINOBENSEEN EHK ANILIIN #6 AMINOBENSEEN EHK ANILIIN #7 AMINOBENSEEN EHK ANILIIN #8 AMINOBENSEEN EHK ANILIIN #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ketukiisu12 Õppematerjali autor
Referaat ohtliku kemikaali aminobenseeni ehk aniliini kohta. Referaat räägib aniliini tootmisest, kasutamisest, keemilistest ja füüsikalistest omadustest, toksilisusest, mõjust inimese tervisele ja keskkonnale.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Aminobenseen ehk Aniliin (referaat)

Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................... 3 AMINOBENSEEN....................................................................................................................................... 4 MIS ON AMINOBENSEEN?........................................................................................................................... 4 EHITUS..................................................................................................................................................... 4 SAAMINE................................................................................................................................................... 4 FÜÜSIKALISED OMADUSED........................

Keemia
thumbnail
16
ppt

ANILIIN

ANILIIN Merilin Talimaa Aravete Keskkool Sissejuhatuseks Esmakordselt aminobenseen ehk aniliin oli saadud 1826. aastal indigost Otto Unverdorbeni poolt, kes andis talle nimetuse kristaliin Tööstuses hakati kasutama esmakordselt aniliini 1865. aastal Läks violetse värviaine koostisesse Mis on aminobenseen? Aniliin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine Aniliini nimetus tuleneb kreeka keelest sõnast anil, millega tähistati tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetust õlist vedelikku ­ aniliini Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist On aromaatne amiin, mille molekul kujutab endast benseeni, kus üks vesiniku aatom on asendatud amiinorühmaga Ehitus

Keemia
thumbnail
2
docx

Keemia - Amiinid

Metüülamiin (CH3NH2) on terava lõhnaga gaas. Keemistemperatuur veidi alla 0 oC. Lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes. Toodetakse metanooli või dimetüüleetri ja ammoniaagi vahel toimuval reaktsioonil kõrgel temperatuuril ja rõhul. Teda kasutatakse keemilisel sünteesil. Moodustub ka orgaanilise aine lagunemisel. Polüetüleenpolüamiin (CHNH2CH)x on tumeda värvusega viskoosne vees lahustuv vedelik. Tuntud epoksüvaikude kõvendajana. Fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin (C6H5NH2) on aromaatne amiin. Aniliini nimetus tuleneb kreeka keelest sõnast anil, millega tähistati tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku ­ aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel. Vesinik saadakse kas Zn või Fe

Keemia
thumbnail
6
doc

Areenide esindajad

neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees lahustuv vedelik. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Benseeni keemilised omadused: 1. Reageerib halogeenidega, toimub asendus C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul

Keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

vähesuse järgi). Metüülamiin (CH3NH2) on terava lõhnaga gaas. Keemistemperatuur veidi alla 0 oC. Lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes. Toodetakse metanooli või dimetüüleetri ja ammoniaagi vahel toimuval reaktsioonil kõrgel temperatuuril ja rõhul. Teda kasutatakse keemilisel sünteesil. Moodustub ka orgaanilise aine lagunemisel. Polüetüleenpolüamiin (CHNH2CH)x on tumeda värvusega viskoosne vees lahustuv vedelik. Tuntud epoksüvaikude kõvendajana. Fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin (C6H5NH2) on aromaatne amiin. Aniliini nimetus tuleneb kreeka keelest sõnast anil, millega tähistati tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku ­ aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel

Keemia
thumbnail
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

saaduseks etanaal CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Etüün valastab broomivett · C2H2 + Br2 = C2H2Br2 ja edasi C2H2Br2 + Br2 C2H2Br4 · C2H2 + HCl = C2H3Cl kloroeteen e vinüülkloriid Vinüülkloriidi polümeerimise saadakse polüvinüülkloriidi (PVC) X CH2=CHCl [-CH2-CHCl-]x Polümeerimine ahelpolümeerid on ebapüsivad. Trimerisatsioonil tekib benseen (kõrge rõhk + aktiivsüsi) 3 C2H4 C6H6 Benseeni molekuli kuju on kujutatud allpool Alküünide näitena on allpool toodud propüüni struktuurvalem ja molekuli mudel Alkadieenid Liigitus · Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatomNäiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidetNäiteks propadieen CH2=C=CH2Väga ebapüsivad

Orgaaniline keemia
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

saaduseks etanaal CH:::CH + HOH à CH2=CHOH à CH3CHO Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Etüün valastab broomivett · C2H2 + Br2 = C2H2Br2 ja edasi C2H2Br2 + Br2 à C2H2Br4 · C2H2 + HCl = C2H3Cl kloroeteen e vinüülkloriid Vinüülkloriidi polümeerimise saadakse polüvinüülkloriidi (PVC) X CH2=CHCl à [-CH2-CHCl-]x Polümeerimine ahelpolümeerid on ebapüsivad. Trimerisatsioonil tekib benseen (kõrge rõhk + aktiivsüsi) 3 C 2H4 à C6H6 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 15 Benseeni molekuli kuju on kujutatud allpool Alküünide näitena on allpool toodud propüüni struktuurvalem ja molekuli mudel Alkadieenid Liigitus · Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatomNäiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun