Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused) (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Küsimus 1.
1. Pumpade kasutusalad
Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid :
M – manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest
manomeetri toru on vett täis)
Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest
põhjustatud rõhk.
V – vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on
ühendatud.
Pumpade tööparameetrid.
Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid:
1. Imemiskõrgus hi (m),
2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses
NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba
Tööpiirkonnas, H lub/vac(m),
3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ),
4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk )
5. Tarbitav võimsus P (kW),
6. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ),
7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min
või käiku/ minutis ).

Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu
Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest väiksem , on vee teoreetiliselt imemiskõrgusest suurem.
Kui tsentrifugaalpump on täidetud veega , siis tema tegelik imemiskõrgus on umbes 7-8 m . Pumba imemiskõrgus oleneb temperatuurist . Vee 700C juures on tsentrifugaalpumba imemiskõrgus null.
Imemiskõrgus (m) 7,0 5,8 4,7 2,3 0
Vee temperatuur (0C ) 0 20 40 60 70
Vastavalt Bernoulli võrrandile on vedeliku voolu erienergia (potensiaalse ja kineetilise energia summa ) erinevates vedeliku voolu ristlõigetes (nn. elavlõikes) on võrdsed.
E= Epot.+Ekin.
Voolavas reaalvedelikus see nii ei ole . Ristlõikest I ristlõikeni II kulub voolutakistuste ületamiseks energiat (survekadu hti).
Vedeliku potensiaalne energia kujutab endast vedeliku asendienergia (e.kõrgussurve ) z ja rõhuenergia (e. piesomeetersurve) p/(rg) summat .
Kui vedelik liigub lisandub potensiaalsele energiale kineetiline energia
Ekin = v2/(2g).
Seega võib avaldada Bernoulli võrrandi voolu erienergia kohta pumba veevõtukoha veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I – II) jaoks :
z + p0 /(r g) + v0/(2g) = z+ pi /(r g) + vi /(2g) + hti , kus
- p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2),
  • v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal ,
  • z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus),
  • pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas ,
  • hti , rõhukadu takistustest imitorus

Oletame , et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes:
  • z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null
  • v0 = 0 , voolukiirus veepinnal on null
  • pi /( ρ g) = 0 st. pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null)
  • vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi/ 2g = 0 ,
  • imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0,

Siis z1 = hi = põ/(rg)
Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega .
Kui põ = 760 mmHg = 101325 Pa ja vee tihedus
1000kg / m, siis pumba teoreetiline maksimaalne imemiskõrgus :
z1 = hi = põ /(ρg)= 101325 /(1000 x 9,81) =10,33 mH2O
Reaalses olukorras ükski pump ei suuda tekitada absoluutset vaakumit , vedelik voolab teatud kiirusega veetorus , mille tulemusena esinevad imitorus rõhukaod.
Reaalses olukorras võib lugeda, et veepinnal vedeliku asendienergia ja vee kiirus on null st. z0= 0 ja v0=0 , siis
põ/(rg) =z1 + pi/(rg) + vi2 /(2g) + hti , siit tegelik imikõrgus
z1 = hi = põ/rg – ( pi /(rg) + vi2 /(2g) +hti)
Järeldame , et tegelik imemiskõrgus on vähem kui 10,33 saadud valemi sulgudes esitatud avaldise võrra.
pi /(rg) > 0 – on absoluutsurve pumpa sisenemisel
vi2 /(2g) – kineetiline energia pumpa sisenemisel
Tegelikus pumbas imemiskõrgus teoreetilisest on alati väiksem , sest:
  • reaalses pumbas pump ei suuda tekitada imitorus absoluutset vaakumit,
  • osa õhurõhust vedeliku ülessurumiseks kulutatakse hüdrauliste takistuste ületamiseks ( sisehõõrdumine ja keerised),
  • osa staatilisest õhurõhust kulutatakse vedeliku liikuma panemiseks s.o. kineetiliseks energiaks.

Peale vaadeldud tegurite mõjutab pumba imemiskõrgust pumba tehniline korrasolek ja vedeliku temperatuur. Vedeliku keemistemperatuur oleneb rõhust. Mida kõrgem on õhu rõhk , seda kõrgem on vedeliku keemistemperatuur . Rõhu langemisel keemistemperatuur langeb. Kuna imitorus vedeliku rõhk langeb, võib vedelik imitorus hakata keema . Pump hakkab pumpama auru ja vedeliku segu , millega imikõrgus väheneb .
Vee imikõrgus atmosfääri rõhul on praktiliselt juba 70oC juures nulli lähedane ja pump lakkab pumpamast. Kõrge temperatuuriga vedeliku pumpamiseks tuleb pumba imikõrgus muuta negatiivseks st. pump tuleb paigutada pumbatava vedeliku nivoost allapoole .

Küsimus 3. Kavitatsioon pumbas, selle tekkimise tingimused, kavitatsiooni varu ja kaviteerimisohu vähendamise võimalused .
Kui vedelik süsteemis liigub kiirelt, võib vedeliku rõhk mingis süsteemi osas langeda alla tema aurumise kriitilist rõhku, mis on ligikaudu võrdne küllastunud auru rõhuga.
( Küllastunud auru rõhk on rõhk, mil vedelik kuumutamisel antud temperatuuril aurustub ,s.t. hakkab keema.)
Vedeliku aurustumine alarõhu osas toimub normaalsest keemistemperatuurist palju madalamal temperatuuril. Vedelikus tekivad auru mullid , mis segunevad vedelikuga. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Vedeliku homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. Vedeliku voolu pidevus katkeb, tekib nn. kavitatsioon.
Kavitatsiooni tingimustes võivad õhu- ja aurumullid kanduda koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda, kus need kondenseeruvad. Kondenseerumisel tekivad tühikud. Ümbritsevad vedelikuosakesed paiskuvad moodustuvatesse tühikutesse (lad. cavitas ’õõs’) ning tekivad löögid. Mullide tekkimine ja kadumine toimub suure sagedusega kuni kümnete tuhandeteni sekundis. Põrkepunktides vastu pumba detailide pindu võib rõhk mulli täitva vedeliku servas tõusta 104 kuni 105 bar. Suure kiiruse ja jõuga vedeliku osakesed põrkudes metalli pinnaga , löövad nad sealt lahti väikeseid metalli osakesi, mida tuntakse kavitatsioonerosiooni nime all.
Kõrge vaakumi korral imitorus võib tekkida ka pumba imitorus ja tööratta imipinna lähedal kavitatsiooni olukord.
Kavitatsiooniga kaasneb müra pumbas , pump vibreerib , jõudlus ja surve väheneb , kasutegur langeb. Metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis ka pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimust ja kulumist. Pumba tööratta pinna mehaanilise lõhkumisega kaasneb keemiline erosioon, sest auru tekkimisel veest vabanev hapnik on väga aktiivne.
Tugev kavitatsioonerosioon murendab kiiresti tööratta põrkepinna ja võib muuta pumba tööratta kõlbmatuks.
Et ei tekiks kavitatsiooni, peab kogusurve pumba imiavas olema suurem küllastunud auru survest vajaliku survevaru võrra. Seda suurust nimetatakse kavitatsioonivaruks ( h) [m].
pi /(rg) + vi2 /(2g) = hka + ( h)
Küllastanud auru rõhk pka [kPa] st. rõhk, millal vedelik antud temperatuuril aurustub ja hakkab keema. Selle rõhu väärtus nagu ka küllastunud auru energia ehk surve hka [mH2O] väärtus (hka = pka /( g) ) sõltuvad vedelikust ja selle temperatuurist (vt. tabel 1).
Temperatuur t 0C
0
10
20
50
70
80
100
125
150
pka
0,61
1,23
2.33
12,3
31,2
47,4
101,3
232
476
hka
0,06
0,12
0,24
1,26
3,17
4,82
10,33
23,9
48,1
Kavitatsioonivaru ligikaudse väärtuse võib leida arvutuslikult pumba tootlikkuse [m3/s], pöörete [p/ min] ja pumba eripöörlemissageduse ns järgi. Tavaliselt antakse pumba passis antud pumba tüübile katseliselt määratud kavitatsioonivaru , mis sõltub pumba sissevoolu kujust ja vooluhulgast.
Kuna kavitatsiooni mittetekkimise eeltingimuseks on, et kogusurve pumba imiavas peab olema suurem küllastunud auru survest st.
pi /(rg) + vi2 /(2g) = hka + ( h) , siis viies selle tingimuse Bernoulli võrrani järgi saadud imikõrguse valemisse
hi = põ/rg – ( pi /(rg) + vi2 /(2g) +hti)) saame , et pumba kavitatsiooniohuta tööks tuleb vähendada tema arvestuslikku staatilist imemiskõrgust (hi [m]) pumba passis antud kavitatsioonivaru ( h [m] ) võrra.
hi = põ/rg – (hka + hti ) -  h ) [m]
Pumba kaviteerimisohtu saab vähendada :
  • jõudluse vähendamisega ( vooluhulga vähenedes väheneb ka kavitatsioonivaru vastavalt pumba karakteristikale - vt. graafik pumba põhiparameetrid).
  • pöörlemissageduse muutmisega , mida võib arvutada valemiga
hn2 = hn1( n2 /n1)2
  • survekao vähendamisega imitorus (vt. imikõrguse valem):
hi = põ/g – ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti)
Selleks tehakse imitoru survetorust tunduvalt jämedam ,
et voolukiirus ei oleks suur. Soovitatav voolukiirus imitorus on
(0,88….1,0) m/s .
  • imemiskõrguse vähendamisega ( pump viiakse veevõtukoha veepinnale lähemale ) ,
  • imitoru sissevooluotsa seatud jugapump .

Küsimus 4. Pumba staatiline ja dünaamiline tõstekõrgus. Rõhk survetorus
ja dünaamilise rõhu avaldamine mõõteriistade kaudu.
Uue pumba valikul on tähtis teada tema võimaliku surve poolt tekitatud tõstekõrgust ehk kui kõrgele pumbast või pumbatava vee tasapinnast valitud pump on võimeline vedelikku tõstma. Pumba passis võib olla antud pumba staatiline või dünaamiline tõstekõrgus ehk pumba täissurve.
Pumba staatiliseks survekõrguseks (Hst) nimetatakse pumbatava vedeliku alumise ja ülemise veepinna (nivoo )vahet (joon. 12).
Joonis 12
Pumba poolt tekitatud surve kulub staatilise surve (kõrguste vahe) Hst ning võrgu survekao ( ht = hs +hi ) ületamiseks.
Arvuliselt on staatiline surve pumba imemiskõrguse ja pumbatava vedeliku veesamba kõrguse summa Hst = hi + hs . Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tegelikult tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost.
Pumba staatilise surve väärtus oleneb pumba asukohast veevõtukoha veenivoo suhtes st. kas pump asub pumbatava vee nivoost kõrgemal või madalamal. Näiteks laeva masinaruumis asuvad merevee pumbad allpool veeliini .
Pumbates merevett läbi kingstoni veeliinist kõrgemale paaki võrdub pumba staatiline tõstekõrgus Hst = hs - hi
Pumbates vett põhjatangist üle parda Hst = hs + hi , kus
hs
- on pumba poolt tekitatud veesamba kõrgus
hi – on pumba imemiskõrgus
Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib vesi tõusta survetorus teatud kõrguseni (hs). Seega konkreetse pumba maksimaalne survekõrgus oleneb sellest kui palju pumba tööorgan suudab vedelikule energiat juurde anda.
Et veesammas tõuseks survetorus vajaliku kõrgusele peab pumba tekitatav täissurve (H) staatilisest tõstekõrgusest (Hst) olema suurem survetorus esinevate survekadude ht võrra.
Staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat nimetatakse dünaamiliseks tõstekõrguseks ehk pumba täissurveks: H = Hst + ht
Arvutuslikult võib leida pumba dünaamilise tõstekõrguse pumbast väljuva (Es) ja pumpa siseneva (Ei ) vedeliku erienergia vahega:
H = Es - Ei , kus
Vedeliku erieenergia surveavas pumbast väljumisel Es = hi + ps/(ρg) + vs2/(2g) ja erienergia pumpa sisenemisel Ei = hi + pi /(r g)+ vi/(2g), kus
hi - pumba staatiline imemiskõrgus;
pi – absoluutrõhk pumpa sisenemisel,
pi/(r g) – on absoluutsurve pumpa sisenemisel;
vi – voolukiirus pumba imiavas
r – vedeliku tihedus
ps – absoluutrõhk pumba surveavas
ps/(ρg) – absoluutsurve pumbast väljumisel
vs – voolukiirus pumba surveavas,
vs2/(2g) ja vi/(2g) – on vedeliku kineetiline energia pumbast väljumisel ja pumpa sisenemisel.
Olemasoleval pumbal määratakse dünaamiline tõstekõrgus imi- ja survetorule seatud mõõteriistade (vaakummeetri ja manomeetrite )näitude kaudu .
Rõhku imitorus mõõdetakse pumba imiavaga ühendatud vaakummeetriga. Kuna ühendustoru on veest tühi, siis mõõdab vaakummeeter vaakumit selles punktis kuhu ta o ühendatud olenemata mõõteriista kõrhusest pumba suhtes.
Mõõdetava vaakumi saab avaldada vedelikusamba kõrgusena pi /(r g) [ m] imitorus:
pi /(r g) = põ /(r g) – V - zv, kus
põ – on õhurõhk
põ /(r g) – absoluutrõhk pumpa sisenemisel
V – on vaakummeetri näit,
zv - on kõrgusvahest põhjustatud rõhk
Manomeetri ühendustoru on vett täis ning manomeeter näitab hüdrostaatilist rõhku selles paigas , kus ta ise on (joonis 12).
Et saada rõhku pumba surveavas, tuleb liita juurde kõrgusvahest zm põhjustatud rõhk.
ps/(ρg) = põ /(r g) + M + zm, kus
ps – on absoluutrõhk
ps/(ρg) [m] – on absoluutsurve pumbast väljumisel
zm – on kõrgusvhest põhjustatud rõhk
Eespooltoodud ja dünaamilise tõstekõrguse valemit H = Es – Ei arendades saab valemi pumba dünaamilise tõstejkõrguse määramiseks mõõteriistade kaudu:
H = M + V + zm + zv + (vs2 – vi2 ) / 2g , kus
zm ja zv on manomeetri ja vaakummeetri kõrgusvahest põhjustatud rõhk (vt joonis 2)
vs ja vi - on veevoolu kiirus pumba surveava ja imikavas, mis annab vedelikule kineetilise energia.
Pumba kogusurve e. dünaamiline tõstekõrgus (H) antakse pumbakataloogides vedelikusambakõrgusena (meetrites), mitte rõhuühikutes.
Küsimus 5. Pumba tootlikkus, võimsus ja kasutegur – nende arvutus.
Tootlikkus (e. jõudlus)
Eristatakse :
- mahulist tootlikkust Q ( m3 / s ; m 3/ h; l / s; l/ min,)
- massilist tootlikkust G ( kg/ s ; kg/ h, t/ h )
Seos mahulise ja massilise tootlikkuse vahel : G =  Q , kus  on vedeliku tihedus.
Teoreetiline tootlikkus on see vedeliku hulk , mida pump peaks andma arvutuste järgi vastavalt oma mõõtmetele ja töökiirusele.
Tegelik tootlikkus on teoreetilisest alati väiksem pumba sisemiste ja väliste lekete (kadude ) võrra.
Sisemised lekked esinevad pumba tööorgani ja kere vahel ( ka klappide vahel). Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest.
Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur 0
0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor.
Pumba võimsus .
Pumba tarbitav võimsus (P) on ajaühikus pumpa läbivale keskkonnale antud energia hulk.
Pumba hüdrauliliselt kasulik võimsus (Phk ) on võimsus , mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni.
Pumba kasuliku võimsuse vattides ( W) avaldada järgmiselt:
Pumbast läbiminekul saab iga vedeliku massihulk pumbalt energia (tehtud töö):
A= FS = mg S = mg H (J/kg) , kus H on pumba staatiline tõstekõrgus.
Ühes ajaühikus läbib pumpa vedeliku mass G = Q (kg/s)
Seega pumba hüdrauline võimsus on Phk = Q g H (W) =  g Q H / 1000 (kW) , kus  on vedeliku tihedus kg / m 3 , Q pumba jõudlus m 3/ s ja
H tõstekõrgus m.
Pumba poolt tarbitav(üldine ) võimsus (P) on hüdraulisest võimsusest suurem pumba liikuvate detailide ( laagrid , tihendid jne.) hõõrdejõudude ületamiseks kuluva võimsuse kadude võrra .
Pumba kasutegur.
Pumba hüdraulilise (kasuliku) võimsuse suhet tarbitavasse võimsusse nimetatakse pumba täiskasuteguriks.
 = Phk / P.
Täiskasutegur koosneb kolmest järgmisest komponendist :
1) mahukasutegur v arvestab tagasivoolu läbi pumba tööorgani ja kere vaheliste pilude ja ebatiheduste :
v = Q / Q + q , kus Q + q on pumba teoreetiline jõudlus , Q tegelik jõudlus ning q tagasivooluhulk ;
Mahukasutegur väheneb vedeliku tiheduse vähenemisega .
Pumpade mahuline kasutegur on vahemikus: v = 0,5… 0,98
2) hüdrauline kasutegur arvestab survekadu pumbas htp .
Tegeliku ja täistõstekõrguse (dünaamilise tõstekõrguse) suhet nimetatakse pumba hüdrauliseks kasuteguriks . h = H / Hd
h = H / (H + htp) = H / Hteor. ;
Hüdrauliline kasutegur oleneb pumba tüübist ja konstruktsioonist. Survekadusid tekitavad näiteks kolbpumba klapid . Rotatsioonpumpadel klapid puuduvad ja hüdrauline kasutegur on lähedane ühele.
3) pumba mehaaniline kasutegur võtab arvesse energiakulu mehaanilisele hõõrdele .
Pumba konstantsel rõhul (p= const = 200) pöörete arvu suurenemisega mehaaniline kasutegur väheneb, sest vooluhulga suurenemisel läbi pumba suureneb vedeliku voolukiirus pumbas ja sellega rõhukaod;
Pumba konstantsetel pööretel (n = const = 1500 min-1) rõhu tõusuga mehaaniline kasutegur suureneb, sest ülekantava võimsuse suurenemisel kaod takistustele oluliselt ei muutu.
m = Pi / P , kus Pi on pumba indikaatorvõimsus ,
P on võimsus , mida ajam peab pumbale andma .
Pumba indikaatorvõimsus Pi( kW ) , võib leida indikaatordiagrammi järgi või arvutuslikult :
Pi =  g ( Q + q ) Hteor / 1000
Täiskasutegur
 = v h m , ehk
= Q / ( Q + q )  H / Hteor   g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P.
Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides  = 0,6 …0,9
Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra .
Ajami kasutegur a = P / Pa , kus

P – on pumba võimsus ja Pa - on ajami võimsus.


Küsimus 6. Kolbpumpade tootlikkus: üksik-ja mitmekordse tegevusega pumpade tootlikkuse graafikud ja ebaühtlusaste, selle tuletamine .



Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk
( m3/h)
n - väntvõlli pöörete arv minutis
D - silindri sisemine diameeter
S - kolvi käik
- pumba mahukasutegur.
Kui kolb liigub äärmisest vasakust asendist paremale ,läbib ta teekonna x, mis on funktsioon vända pöördenurgast.
Avaldame x- sõltuvalt vända pöördenurgast x= f().
x = R - R cos  = R ( 1 - cos ).
x - kolvi tee pikkus
R - vända raadius
 - vända pöördenurk
Kolvi liikumise kiiruse saab avaldada kolvi teekonna valemist (x) võttes sellest esimese tuletise ajas t. c = dx/dt.
Vända pöördenurga võib asendada vända nurkkiiruse ja aja korrutisega:
 = t , siis dx =d[R(1-cos t)] ;
Kui liikumise kiiruse valemis c = dx/dt ja üheaegselt jagame ja korrutame murru nimetaja ja lugeja d -ga saame ,
c = dx/dt =dx  d /dt d ,
ehk : c= d [R(1-cos t)] / d  (d/dt) = R sin t.
Asendades  = t ,saame
c= R  sin . kus  =2n /60 = n/30 [1/s].
Kolvi kiirus vastavalt väntvõlli pöördenurgale:
 = 0 , siis c= 0
 = 900 , c= R,
 = 1800 , c=0,
 = 2700 , c = R,
 = 3600 , c = 0
Seega kolvi kiirus muutub sinusoidaalselt , kusjuures väntvõlli ühe täispöörde jooksul kaks kord suureneb maksimuni ja kaks korda läheneb nullile .
Arvestades reaalset pumpa , kus pumba keps ei ole lõpmata pikk , siis kiiruse maksimum saabub mitte 90 ja 2700 juures vaid enne 900 ja peale 2700.
Kuna pumba kolb liigub pidevalt muutuva kiirusega , siis ka vastavalt kiirusele muutub pumba tootlikkus .
Tootlikkus pumba kolvi kiiruse kaudu avalduna
Q = Fc , kus F- on kolvi põhja pindala (määrab pumba mõõtmed)
Q= F R sin = F R (n/30) sin  .
Nagu näha muutub pumba tootlikkus väntvõlli iga pöörde jooksu samuti sinusoidaalselt.
Kasutades saadud tootlikkuse valemit võib ehitada erinevate pumpade tootlikkuse graafikud.
  • Ühekordse lihtkolbpumba tootlikkuse graafik.
    Q max 900 = F c = F R sin  = [( D2 )/4] R (n/30) ,
    sest F= ( D2 )/4; sin 900 =1 ja  =n/30
    Väntvõlli pöördenurgal 180 kuni 3600 ühekordse pumba tootlikkus on null , kuna sellel käigul toimub ainult silindri täitmine keskkonnaga (imemine) , siis keskmine pumba tootlikkus võime avaldada :
    Qkesk.= (F Sn) /60 = [( D2 )/4  2Rn ] / 60 = [( D2 )/4]  (Rn / 30) [m3/s] . kus kolvikäik S=2R
    Pumba maksimaalse tootlikkuse suhet keskmise tootlikkusse nimetatakse pumba tootlikkuse ebaühtluse astmeks .
    Siit lihtpumba ebaühtluse aste :
    = Qmax /Qkesk. = [( D2 )/4 R(n/30)] / [( D2 )/4]  (Rn / 30) =3,14.
    2.kordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste:




    Q max (900 ja 2700) = F c = F R sin  = FR(n/30), sin(900 ja 2700) = 1
    Qkesk = 2FSn /60 = F R n / 15.
    = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4 R(n/30)] / [( D2 )/4]  Rn / 15] =  /2 = = 1,57.
    3-kordse tegevusega pump koosneb kolmest ühekordse tegevusega
    Küsimus 7. Staatilise rõhu pumpade karakteristikud , rõhu ja jõudluse reguleerimine.
    Kolbpumba karakteristik :
    Kolbpumba teoreetiline tootlikkus (Qteor) ja tõstekõrgus (Hteor) pole omavahel seotud. Teoreetiline survekarakteristik H1,2(teor) = f(Q) on ordinaatteljega paralleelsirge (joon. 13).
    Reaalsel pumbal rõhu suurenemisel lekked pumba sees suurenevad, mahuline kasutegur väheneb ja vooluhulga kõver kaldub ordinaattelje suunas (H1,2 (teg) ).
    Pumba tootlikkus oleneb pumba pöörete arvust (n). Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikkus, lekete suurus aga oluliselt ei muutu. Kolbpumba pöörete arvu muutusega n1- n2 –le (joon. 13), muutub tootlikkus proportsionaalselt pöörete arvu muutumisega, H1,2(teg) karaktristikud on paralleelsed kõverad. .
    Joonis 13
    Kui pumba rõhk tõuseb lubatust kõrgemaks (punkt a), siis rakendub kaitse- või ülelaskeklapp ja vedelik voolab kas imipoolele või pumbast välja. Rõhk langeb.
    Mahtpumba üldkasutegur pumba tööpiirkonnas on konstantne . Kasutegur võib väheneda kui ekspluatatsioonis pump kulub, suurenevad lekked (millega väheneb mahukasutegur).
    Ekspluatatsioonis saab tehase poolt antud pumba karakteristiku järgi valida pumbale antud vedeliku pumpamiseks optimaalse tööreziimi (tööpiirkonna).
    Joonis 14.
    Staatiliserõhupumba kasutegur on seotud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #1 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #2 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #3 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #4 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #5 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #6 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #7 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #8 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #9 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #10 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #11 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #12 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #13 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #14 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #15 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #16 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #17 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #18 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #19 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #20 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #21 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #22 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #23 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #24 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #25 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #26 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #27 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #28 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #29 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #30 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #31 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #32 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #33 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #34 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #35 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #36 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #37 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #38 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #39 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #40 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #41 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #42 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #43 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #44 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #45 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #46 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #47 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #48 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #49 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #50 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #51 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #52 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #53 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #54 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #55 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #56 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #57 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #58 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #59 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #60 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #61 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #62 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #63 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #64 AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused #65
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 65 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor dikii Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    53
    doc
    LAEVA ABIMEHHANISMID
    8
    doc
    Hüdrogaasimehaanika kordamisküsimused eksamiks vastustega
    16
    odt
    Füüsika kordamisküsimused ja vastused
    15
    doc
    Diisel
    91
    doc
    Eksami konspekt
    24
    doc
    Kolbpumpade ehitus
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    16
    docx
    Laeva jõuseadmete ehitus motoristile



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun