Sinna saaks laps juurde teha ka loomi või linde. 4. Matemaatika puhul saab uurida lindude või loomade või kalade pilte. Õpetaja saab omakorda suunata lapsi neid loendama näiteks. 5. Samuti saaks matemaatikas anda lastele ülesandeks roomajate, putukate, imetajate erinevatesse gruppidesse paigutamise. 6. Matemaatika puhul saab kasutada lepatriinu mängu. Lepatriinule meeldib arvutamine. Vali üks kolmest lepatriinust kellega sa tahad arvutamisemängu mängida. Mina panen lauale kolm lepatriinu täppi (mustad kettad), loenda mitu täppi on nüüd lepatriinul kokku. Nii saab mängida erinevate arvude täppidega ja erinevate lepatriinudega. Sellisel moel saab samuti harjutada lahutamist. 7. Keele ja kõne puhul kuni 3 aastastele lastele. Võetakse mõmmi: Vaadeldakse koos, kus on Mõmmi erinevad kehaosad (nina, kõrvad, silmad, pea, keha, suu, jalad käed). Tutvustatakse mõistet käpad. Meil on mängumõmmi, tal võivad olla käed ja jalad. Päris karul
.............................................................. 23 ,,Arutame koos!'' .................................................................................................................. 24 ,,Kuula ja paranda!'' ............................................................................................................. 24 ,,Laul läks kaduma'' ............................................................................................................. 27 ,,Uka - uka, mina prii!'' ........................................................................................................ 29 ,,Mädamuna''........................................................................................................................ 30 ,,Kuum kartul'' ......................................................................................................................... 31 ,,Mõista mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?'' ....................
Variant. Üks leht tõstetakse üles. Lapsed peavad teadma, millisele puule leht kuulub, seda nimetama ja kiiresti õige puu juurde jooksma. Variant. Õpetaja annab igale lapsele ühe puulehe ja ütleb: „Kui ma ütlen „Üks, kaks, kolm – jooks!“ – siis peate jooksma selle puu juurde, mille leht teil käes on. Tammepuu juurde jooksevad tammelehtedega, vahtrapuu juurde vahtralehtedega ja kastanipuu juurde kastanilehtedega lapsed. Kui jõuate oma puu juurde, tõstate käe puulehega. Mina vaatan, kas kõik leiavad õige puu.“ Vahetades laste käes puude lehti, korratakse mängu 3-4 korda. 19. Mis on rohelist või teist värvi. Eesmärk. Kinnistada aedviljade nimetusi ja nende omadusi. Vahendid. Aedviljad. Käik. Õpetaja: „Ma tõin aedvilju, mis kasvasid meie aiamaal. Mis see on?“ Näitab kordamööda kõiki kaasatoodud aedvilju. Lapsed vastavad küsimusele. Siis kutsub õpetaja lapsi kahekaupa laua juurde ja annab neile ühesuguseid aedvilju, näiteks
10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes 21 11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele 23 11.1. Laulud tunni alustamiseks 23 11.2. Teretamistantsud 23 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks 24 11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (
· Aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral. · Taimede mahl avitab kuseteedede põletikuliste haiguste, krooniliste põiepõletike, samuti neeruvaagna- ja neerukoepõletiku puhul. · Tähepanu väärib mungalille kasutamine alkoholtõmmistes juuste kasvu soodustamiseks ja nende väljalangemise pidurdamiseks. · Suur mungalill on tuntud ka maitse- ja toidutaimena. 2. MÕTTEID AINEVALDKONNITI 2.1 Mina ja keskkond Valik tegevusi lastele sügislillede õpetamisel- tegevus peaks toimuma siis õues, kas kellegi aias või lasteaia oma aias. 3-4 aastased · leia õpetaja poolt nimetatud lill · nuusuta, kuidas lill lõhnab · katsu õrnalt, missugune on õis, vars, leht · leia endale sõber lillede hulgast "oma lill", tegevused oma lille juures, näiteks saab imiteerivalt lille eest hoolitseda 4-5 aastased · leia õpetaja kirjelduse järgi õige lill
ka mängust ja joonistustest. Näiteks piltidelt on selgelt märgata laspse fantaasiamaailm. Lastele meeldib tähelepanu ja nad on väga uudishimulikud. Tundub,et lastele meeldib väga tegeleda kujutava tegevusega. Üle poolte rühmas olevatest lastest tegelesid vabal ajal just joonistamisega. Üks laps joonistas rühmas minust 3 pilti seletades üksikasjalikult lahti,keda ja mida ta pildil kujutab.(pilt nr 1: mina ja minu laps; nr 2: mina lähen kelguga mäe peale alla laskma; nr 3: mina, päkapikk ja jõulupuu) Vaadeldes laste mängu oli märgata,et sellises vanuses lapsed juba tülitsevad. Põhiline lause on lastel selle puhul,et ,,ma ei ole enam sinu sõber" või ,,ma ei mängi enam sinuga". Lapsed aga ei pea kunagi pikka viha ja unustavad öeldu ruttu ning mõne aja pärast on neid jälle koos mängimas näha. Kui keegi pahandust teeb,siis pannakse lapsed toolile ning seljaga teiste poole istuma
(Siin kirjelda, mida silmaspidada kasvukeskkonna kohandamisel lapse tegevusvõimet ja vajadusi arvestades.) Liikumispuudega lapse kasvukeskkonna kohandamine hõlmab nii füüsilisi tingimusi, sotsiaalseid tegureid kui ka asutuse\ rühma tingimusi. Füüsilised tingimused hõlmavad näiteks ruumi tingimusi või ka õppevahendite tingimusi. Sotsiaalseteks teguriteks on näiteks spetsialistid kui ka õpetaja koolitus tegeleda liikumispuudega lapsega. Keskkond peab olema lapse arengut toetav ning stimuleeriv. Liikumispuudega laps areneb kõige paremini koos teiste omavanuste lastega. Kuna neilt on eeskuju võtta ja/ või midagi õppida. Kasutatud kirjandus: https://marialaada.wordpress.com/rehabilitatsioon/liikumispuue/ https://hev.edu.ee/get/591/Strebeleva+Laste+arendamine.pdf https://parnu.ee/failid/haridus/trykised/Keel_ja_k6ne_6ppem2ngud.pdf “Liikumismängud 1-3 aastastele lastele” Imbi Raasuke Pildid: https://www.youtube.com/watch
Kõik kommentaarid