10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
110 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ingrid Lettermo
Õppematerjali autor
möödapääsmatuks. Ligi hinnangul peaks Eesti juhul, kui meil ei õnnestu osaleda tuumajaama ehitamises mõnes välisriigis, rajama oma tuumajaama näiteks Sillamäele Kuna kolme Balti riigi ja Poola osalusel Ignalinasse kavandatava tuumajaama ehitamine pole veel kuhugi jõudnud ja ka Soome pole Eesti osalemiseks Olkiluoto tuumajaama laiendamisprojektis vastust andnud, eksisteerib Ligi hinnangul Eesti jaoks kitsamalt võimalus, et me tuumajaama ei ehitagi. Alternatiivsed allikad ei suuda aga energiavajadust katta. «Teen seepärast ettepaneku rajada see Eestisse, kui meil ei õnnestu osaleda mujale ehitamises,» kirjutab Ligi, kinnitades samas, et oma tuumajaama ehitamine saab olla ainult väga pikk, kaalutud ja kõigi vajalike kooskõlastamistega ehitamine. Probleemid . · Ehitamine on kallis · Vajadus eripersonali järgi, läbinud vastava koolituse, et tuumaelektrijaamas töötada. · Ümbruskonna saastumine. saastamine
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? SISSEJUHATUS Inimese elutegevus nõuab mitmesuguste loodusnähtuste kasutamist. Üks neist aladest on mitmesuguste energiate kasutamine. Looduskasutus peab rahuldama inimeste ainelisi ja vaimseid vajadusi, kuid ei tohi rikkuda elukeskkonna tasakaalu. Otstarbekas ja loodust säästev, looduskasulikkus saavutatakse võimalikult jäätmevaba tootmisega. Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia kasutamine. Veel pole levinud elektri energia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektri energia tootmise viis. See on teadlaste tuleviku maa. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad
Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- eha süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes o jäätmekogused väiksed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid, enne kui lõplikult lagunevad. 6.Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis Päikese- ehk helioenergia Spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett
USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad kolm viiendikku maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosvori, lämmastiku ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Jäätmete lõpliku lagunemiseni kulub kümneid tuhandeid aastaid. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. Päikese ehk helioenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ning kallis. Kõige kasulikum on ehitada hooned selliselt, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat klaaspinda, mis neelaks palju päikesekiirgust ning kütaks nii ruumid soojaks
aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idabloki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Kuigi teiste kütustega võrreldes on tuumaenergia kasutamisest tekkinud jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma löähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Päikese- ehk helioenergia 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene
Rikkalikumad leiukohad on Kanadas, USAs ja LAVs. Tuumajaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele. Energiavaesed riigid (nt. Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumajaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed (kogused küll väikesed). Õnnetus Three Mile Island (USA) / 1979. Õnnetus Tsernobõl (Ukraina) / 1986. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Päikese-, tuule-, biomassi-, vee- ja geotermaalenergia. Ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Kasutamine on suhteliselt kallis. 2 Päikese- ehk helioenergia Toodetakse elektrit, köetakse elumaju, soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud, selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja kallis. Passiivne päikesekütte kasutamine. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides.
ALTERNATIIVSETE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISVÕIMALUSED EESTIS Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese-, tuule,- biomassi-, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päiksepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. TUULEENERGIA Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Tuuleenergia kasutamisel tekib alati küsimus, mis saa
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid