Alternatiivenergia Eestis Alternatiivenergia areng oleks Eesti jaoks suur samm tuleviku poole. Muidugi oleks see hea ka atmosfäärile üldiselt. Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks....
Kõige rohkem kasutatakse seda Islandil. Paljudes riikides saab soojus- ja elektrienergia tootmiseks kasutada biomassi. Eestis on selleks eelkõige võsa (hakkepuit) ja pilliroog.Brasiilias juba kasutatakse suhkruroost saadavat metanooli autokütusena. Selle tootmine on odavam kui bensiini tootmine. Ka rapsist toodetakse diislikütust. Kõige laiema leviku on alternatiivenergia kasutamine leidnud USA-s, Jaapanis, Saksamaal, Brasiilias ja Soomes. Tuleb arvestada, et energiatootmine on alati seotud eelnevate (energia)kulu-dega. Kulud võivad olla üsna väikesed (nt metsast puude kogumisel) ja väga suured (nt nafta ammutamisel merepõhjast, kus tuleb rajada puutorne, korraldada nafta ja tööliste vedu). Seda tuleb meeles pidada eriti alternatiivenergia kasutamisel, (nt tuuleenergia rootorid on väga kallid), sest...
Alternatiivenergia võimalused Eestis Alternatiivenergia e. taastuvenergia on aastate jooksul muutunud väga oluliseks arengujärguks Eesti energias. Pidev põlevkivile toetumine toob kaasa mitmeid küsimusi tuleviku suhtes ning leidub et alternatiivenergia on õige valik. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks Eestis võib pidada biomassi. Puitu on kasutatud terve inimkonna vältel kütteallikana, kuid viimsel ajal on kasvanud ka teiste biokütuste nagu võsa, õled, roog jt tähtsus energiatootmises, kõike mida on Eesti pinnal rohkelt. Puit ja teised biokütused on taastuvad ja nende põlemisel paiskuvaid süsihappegaasi heitmeid ei loeta kasvuhoonegaaside hulka, mis muudab nad energiatööstusele väga huvitavaks. Seni kasutab...
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles teemadeks energiaallikad, soojus-, geotermaal- jt. alternatiivenergiaallikad ning millised riigid kasutavad millist energiat...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2011 Sisukord Alternatiivenergia miks on vajalik?..................................................................................4 Hüdrnoenergia......................................................................................................................5 Päikeseenergia......................................................................................................................5 Tuuleenergia.........................................................................................................................7 Biokütus...............................................................................................................................8 Kokkuvõte...
Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud...
Eesti toodab 70% oma soojavajadusest koduste toorainete abil, milleks on puit ja põlevkivi. See on päris hea tulemus, arvestades, et enamus maid arenevas maailmas peab kütteks vaja mineva tooraine sisse tooma mujalt. On plaanitud ka tuulegeneraatorite ehitamine keset merd, kuid tehnoloogia on veel täiustamisel. Norra on senini ainus riik, kes on saanud sellega hakkama. Eesti Postimehes ilmus 31. Oktoobril 2007 aastal artikkel alternatiivenergia muutumisest tavainimesele jõukohasemaks. Üks Alaskivi valla küla elanik, Mikk Suursild, kes lasi endale tuulegenoraatorid paigaldada 2007 aasta veebruaris väidab, et toodetavast energiast piisab tema majapidamiseks kõigeks. ,,Tavapärases majapidamistarbes pole ligi aasta jooksul tekkinud hetke, kus oleksin ilma elektrita," ütleb ta, ,,Voolutarbimist tuleb küll paremini korraldada. Täna on näiteks tuuline ilm ja pesumasin teeb selle puhul ekstra pesupäeva."...
1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis 14 2.3. Hüdroenergia Eestis 14 2.3.1...
Alternatiivenergia kasutamine Eestis Alternatiivenergia areng oleks Eesti jaoks suur samm tuleviku poole. Muidugi oleks see hea ka atmosfäärile üldiselt. Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole...
ELEKTROENERGEETIKA. REGIOONIDE ENERGIAMAJANDUS ALTERNATIIVENERGIA Elektroenergeetika elektrivalgustust hakati kasutama 19 saj. lõpul kulukas infrastruktuur Energiat toodetakse peamiselt soojus-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid Suurimad tootjad USA,...
klass Juhendaja:Hele Pomerants 2009 Rohuneeme Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega...
EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia...
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaeg...
Alternatiivsetest energialiikidest võiks näiteks rohkem kasutada päikeseenergiat, sest seal kuum, kuiv ja päikeseline kliima. Takistuseks on asjaolu, et päikesepaneelid on väga kallid ja teised energiaallikad on odavamad. Maasoojusenergia on on samuti potentsiaalne taastuvenergia allikas, mis on praegu suhteliselt arendamata ja väga vähe kasutatav. Takistusteks on jällegi olnud raha ja sobiva tehnoloogia puudumine. Siiski on viimaste aastatega alternatiivenergia kasutamine suurenenud. Valitsus on näiteks võtnud kasutusele erinevaid meetmeid ja eraldanud raha, et toetada taastuvenergia omastamist ja arengut. Eesmärgiks on, et aastaks 2020 toodetakse vähemalt 20% Austraalia elektrienergiat alternatiivenergiast....
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise,kauplemise turustamise ja müügiga. Energiamajandus jaguneks kaheks haruks: · Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörl...
Floating Wind Turbines University of Tartu 2012 Featured topics Basic layout of wind turbines About FWT Technology and advantages Initiatives Conclusion Introduction to how wind turbines work Electricity Kinetic Click to edit Master text styles Second level energy of the wind Third level is converted to Fourth level mehanical energy. Fifth level Main parts 1. Rotor blades 2. Shaft 3. Generator Introduction to how wind turbines work Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level...
3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8...
03.2007 00:01 Heino Perv, Füüsik Näeme oma igakuistelt korterimakse teatistelt, et valdava osa arvest moodustab järjest kallinev soojus. Põhjused peaksid olema mõtlevale inimesele selged: järjest suurenev planeedi ülerahvastus, inimeste vajaduste ohjeldamatu kasv, mõttetud sõjad (mis on omakorda esile kutsutud ohjeldamatutest inimlikest kirgedest nagu võimuiha, religioosne fanatism jm) ning teiselt poolt loodusvarade, eriti energiakandjate piiratus. Ei aita siin välja ka alternatiivenergia (taastuvenergia) varud puit, turvas, tuul, päike. Neid lihtsalt ei jätku! Tulemuseks ongi järjest kallinev energia. Kuni 7. novembrini 2006 maksis soojusenergia koos 5% käibemaksuga 418,95 krooni megavatt- tunni (MWh) eest. Kui nüüd üsna varsti lisandub 18-protsendine käibemaks, tuleb maksta 595 krooni. Hinna tõus 42%! Oigame ja hädaldame väikeste palkade ja pensionide üle, peaasi et mitte midagi teha oma olukorra parandamiseks...
-1971.aastal ehitati Egiptuses Niiluse jõel olev Assuani pais kõrgemaks ning rajati hüdroelektrijaam. Millist kasu saab paisu ehitamisest Egiptus ja milliseid probleeme ning ebasoovitavaid nähtusi tõi paisu ehitamine kaasa. (6punkti) Kasu paisu ehitamisest Kahju paisu ehitamisest · Kus asuvad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad? · Analüüsi järgnevalt toodud kolme alternatiivenergia liigi kasutamist Eestis. Milliseid poolt ja vastuargumente võib tuua nimetatud alternatiivenerga kasutamisel. Alternatiivenergia liik Soodsad tegurid Ebasoodsad tegurid Geotermaalenergia Tuuleenergia Päikeseenergia · Miks kasutatakse taastumatuid energiaressursse tunduvalt rohkem kui taastuvaid. · Nimetage 3 kaasajal kõige enam kasutatavat energiaallikat....
Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-A...