ALKOHOLID looduses ja toime - sarnased materjalid

alkohol, alkoholid, etanool, metanool, hape, keemia, tahked, tahked ained, keemilised omadused, füsioloogiline toime, alkoholide kasutamine, füüsikalised, füüsikalised omadused, orgaanika, oppematerjalid, folklore, crjg, külmumistemperatuur, etüleenglükool, teraviljad, propanool, kartul, oksüdeeruvad, vedelikud, etanaal, lahustuvus
Karboksüülhapped
1
doc

Karboksüülhapped

Karboksüülhapped- on orgaanilised ained KH keemilised omadused+võrrandid mis sisaldavad karboksüülrühma R-COOH 1.karboksüülhapped on happed sest Butlerovi struktuur 1. Neljavalentne eraldavad lahusesse vesinik ioone annab neli sidet CH3COOH—CH3COO+H 2. igal ainel on kindel koostis ja struktuur 2.Annavad reaktsiooni indikaatoriga (aine ehitus, sidemed ja aatomite paigutus) metüüloranz- punane, lakmus-roosa, a)kvalitatiivne koostis näitab, mis universaalindikaator- punane elementidest aine koosneb 3.CH3COOH+Zn=(CH#COO)2Zn+H2 b)kvantitatiivne koostis näitab aatomite HCOOH+Mg=(HCOO)2Mg+H2 arvu 4. aluselise oksiidiga 3.aine omadused sõltuvad aine koostisest CH3COOH+CaO=(CH3COO)2Ca+H2O ja struktuurist 5. aluseg...

Keemia - Keskkool
92 allalaadimist
Alkoholide ja eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused
1
doc

Alkoholide ja eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused

...studa nii alkoholi molekulide vahel kui ka vee ja alkoholide molekulide vahel c) Tänu vesiniksidemetele on alkoholid hüdrofiilsed ained: ? metüül-, etüül ja propüülalkoholid segunevad veega igas vahekorras ? pikema ahelaga alkoholid segunevad veega piiratud koguses ? mitme hüdroksüülrühmaga alkoholid (dialkoholid, trialkoholid jne) lahustuvad vees igas vahekorras d) Vesiniksidemed mõjutavad ka alkoholide keemistemperatuure: ? mida rohkem ja tugevamad vesiniksidemed (ehk mida rohkem –OH rühmi), seda kõrgem keemistemperatuur ? mida pikem on ahel, seda kõrgem keemistemperatuur ? mida hargnenum on ahel, seda madalam keemistemperatuur 2. Alkoholide füsioloogilised omadused: a) Organismi sattudes alkoholid oksüdeeritakse järk-järgult: algul ...

Keemia - Keskkool
26 allalaadimist
Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused
5
doc

Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused

...id. 8.Benseen – valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhnaga, värvusetu, vedelik, vees ei lahustu, aurud on mürgised, süttib kergesti, hea lahusti Kasutatakse: lõhkeained, plastmass, toorkautšuk, ravimid, värvained. 9. Orgaanilised lämmastikuühendid – näited. Amiinid, aminohapped ja valgud. 10. Orgaanilised hapniku ühendid – näited. Alkoholid, estrid ja karboksüülhapped 11. Valkude tähtsus. Tänu valkudele toimub inimeses hapniku ülekanne rakkudesse. Samuti olulised seedimisel, immuunsuse tekitamisele. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. • ei juhi elektrit ehk neid nim mitteelektrolüütideks. • lõhnavad või haisevad. • Süttivad • Võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. 14. Fenool – valem, omadused, kasutamine. C6H5OH – aromaatne alkohol ...

Keemia - Keskkool
271 allalaadimist
Pentanool
12
doc

Pentanool

...ärel ohutusse kohta. 4. MITTE pesta kanalisatsiooni. Ainet tuleb säilitada tulekindlalt, eemal tugevatest oksüdeerijatest, eemal leelis- ja leelismuldmetallidest. Soovitatav on ainet säilitada hästi ventileeritavas ruumis. Kokkuvõte Pentanool ehk amüülalkohol(C5H11OH) on ühealuseline primaarne alkohol, mis on väga mürgine. Amüülalkoholi surmav annus on 30-35 grammi. Alkoholide saamiseks on mitmeid erinevaid viise. Pentanoolide segu saadakse enamasti tehnilise pentaani kloorimisel ja tekkivate kloropentaanide hüdrolüüsimisel Ca(OH)2 abil. Pentanool on värvitu ja iseloomuliku lõhnaga vedelik. Alkoholide saamiseks on väga palju erinevaid võimalusi mis liigitatakse reaktsioonideks, mis kulgevad hüdroksüülrühma vesinikuaatomi osavõtul, reaktsioonideks, mis kulgevad hüdroksüülrühma os...

Keemia - Keskkool
19 allalaadimist
Alkoholid
10
doc

Alkoholid

...hüdroksüülrühm (-OH). Seetõttu on tegemist polaarsete solventidega, mis lahustavad paljusid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. Kergemad alkoholid on vees lahustuvad ja neid saab kasutada kuivatamisprotsessides. Tavalisemad alkohol-solvendid on metanool, etanool, isopropanool, n-butanool, isooktanool, metüülisobutüülkarbinool, isoamüülalkohol, isobutüülalkohol, tsükloheksanool, metüültsükloheksanool. Alkohole kasutatakse laialdaselt ka teiste kemikaalide, näiteks estrite tootmisel. Alkoholid on mitmekülgsete kasutusvõimalustega solvendid. Kuna nad on kergelt polaarsed on nad head üldsolvendid apolaarsetele süsivesinikele, polaarsetele orgaanilistele ühenditetele ja isegi ioonsetele ühenditele. Metanool on mürgine alkohol, mida kasutatakse peamiselt autoklaasipuhastusvedelikes, etanool ja isopropanool on puhastu...

Keemia - Keskkool
490 allalaadimist
Keemia - Alkoholid
2
doc

Keemia - Alkoholid

... –ool, kusjuures esialgne lõpp –aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on –diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest – lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Metanool ja...

Rekursiooni- ja... - Keskkool
209 allalaadimist
Alkoholid
13
ppt

Alkoholid

...akse sõnalõpp –ool, kusjuures esialgne lõpp –aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on –diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga Füüsikalised omadused osalevad vesiniksideme moodustumisel. narkootilise toimega ja mürgised. Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Homoloogilise rea 11 esimest liige...

Keemia - Keskkool
192 allalaadimist
Karbonüülühendid spikker
1
doc

Karbonüülühendid spikker

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on –CHO, nimetuse lõpuks –aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks –oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on ...

Keemia - Keskkool
297 allalaadimist
Keemia - alkoholid-kokkuvõte
2
doc

Keemia - alkoholid (kokkuvõte)

... Piiritus Eeter Keemistemp: -0,6 C -10,2 C 78 C 35 C PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest – lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab a...

Keemia - Keskkool
74 allalaadimist
Orgaaniline keemia I
12
doc

Orgaaniline keemia I

...seb aromaatsesse süsteemi kuuluva süsiniku juures. Seotud otse benseenituumaga. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist (benseensulfoonhappe või klorobenseeni reaktsioon alusega) . Fenool on omapärase lõhnaga, värvuseta, mürgine kristalne aine. Vees lahustub raskesti, õhus oksüdeerub kergesti ja värvub roosakaks. Fenooli keemilised omadused on tingitud aromaatsest tuumast ja hüdroksüülrühmast. Nende vastastikuse mõjutamise tulemusena ilmnevad fenooli omadused, mis pole iseloomulikud aromaatsetele ühenditele ega alkoholidele. Fenoolil on nõrgad happelised omadused tänu resonants-stabilisatsioonile fenolaatioonis.Fenoolid reageerivad leelistega , alkoholid mitte. Hüdroksüülrühma toimel muutuvad benseenituuma vesiniku aatomid liikuvamaks ja on kergesti asendatavad .Benseen broomiga ei reageeri tavalistel...

Orgaaniline keemia - Tallinna Ülikool
497 allalaadimist
Alkoholid ja eetrid
2
doc

Alkoholid ja eetrid

...lised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Füüsikalised: Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vastastikmõju ehk vesiniksidemete moodustumine. Nad lahustuvad vees vähe. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. Keemilised: Eetrid on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Nad on äärmiselt plahvatusohtikud ained. 10. Dietüüleeter – Valem: CH3CH2OCH2CH3. Dietüüleeter on kõige tuntum eeter. See on väga lenduv vedelik, ent kuna tema aurud on mürgised, õhust raskemad ja tuleohtlikud. Dietüüleetrit kasutatakse peamiselt lahustina. Eetreid kasutatakse ka veel lõhna ja soojuskandjatena ning bensiinkatalüsaatori lisana. 19. sajand...

Keemia - Keskkool
68 allalaadimist
11 klassi Orgaanika konspekt
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

...b oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal) C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett • C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan • C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 à [ -CH2-CH2-]X • X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) • C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer • -CH2-CH2- ...

Keemia - Keskkool
885 allalaadimist
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Keemia - Keskkool
937 allalaadimist
Lühikokkuvõte
12
doc

Lühikokkuvõte

...uslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati. Looduses leidub punakas-pruuni rauamaagina (Fe2O3), magnetiidina (Fe3O4), raudoksiidina (FeO), püriidina (FeS2), rauapaguna (FeCO3). Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalge, plastne, keskmise kõvadusega, magnetiline, hea soojus- ja elektrijuht, raskmetall, kõrge sulamistemperatuuriga. Keemilised omadused: vastupidav vee ja Ande Andekas-Lammutaja õhu suhtes, keskmiselt aktiivne. Tehniline raud (teras) on suurema kõvadusega ja korrodeerub niiskes õhus kiiresti (rooste). Kuivas õhus kuumutamisel tekib raua pinnale õhuke tihe rauatagikiht, mis kaitseb korrosiooni eest. Kõrgemal temperatuuril põleb kergesti hapnikuks, pildudes laiali hõõguvaid raua...

Keemia - Keskkool
261 allalaadimist
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

... Ts?kliline K?llastunud K?llastumata K?llastunud K?llastumata Aromaatne (areen) Alkeen Alk??n Alkeen Alk??n Isomeerianähtus ? Isomeerid on keemilised ühendid, millel on ühesugune koostis ja molekulmass, kuid erinev molekuli ehitus ning füüsikalised- ja keemilised omadused. ? Isomeerianähtus on orgaaniliste ühendite arvukuse ja mitmekesisuse põhjuseks. 1. AHELISOMEERIA on tingitud süsiniku aatomite ahela kujust: NT: butaani ja isobutaani molekulivalem on C4H10, ahela kuju erinev: ? ? ? ? ? ?C? ?C?C?C?C? ? ? ...

Keemia - Keskkool
221 allalaadimist
Keemia referaat-Alkoholid
6
docx

Keemia referaat: Alkoholid

...üsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett 'armastavad') ja nad lahustuvad hästi vees. Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, 'hakkavad pähe', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Alkoholide jagunemine Lihtalkoholid: 1)Metanool (CH OH ) on tuntud ka puupiirituse nime all, sest varem saadi teda puidu utmisel. 3 Nüüdisajal valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes, samuti ka lahustite koostisos...

Keemia - Keskkool
70 allalaadimist
Põhikooli keemia üldine kordamine
14
doc

Põhikooli keemia üldine kordamine

.... • Neutron – Laenguta aatomiosake. • Elektronkiht – Elektronkatte osa. • Aatom – Neutraalne osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest. • Keemiline element – Kindla tuumalaenguga aatomite liik. • Perioodilisussüsteem - Süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse Seos aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel Elektronkihid 1) 2 elektroni Eelviimasel 18 elektroni 2) 8 elektroni Viimasel 8 elektroni 3) 18 Elektroni AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE Ainete liigitus koostise põhjal Ainete liigitus ehituse järgi MITTEMETALLID Füüsikalised omadused Vastupidised omadused metallide omadustele: • Ei läigi • Ei ole plastilised • Ei ju...

Keemia - Põhikool
92 allalaadimist
Orgaaniline keemia
20
doc

Orgaaniline keemia

...geeniga. Neid kas. paljude | | Mürgised. ainete Hüdrofoobsed. H?C?+?Cl?- +Na+OH? ?H?C?OH +NaCl Head lahustid (alkohol,eeter, amiid jt.)saam. paljudele | | (alkohol) (metanool) hüdrofoobsetel Kas. lahustina orgaanilistele (rasvade,õlide, H H ainetele. vaikude jt. ...

Keemia - Keskkool
441 allalaadimist
ORGAANILINE KEEMIA 2-osa
23
pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

Keemia - Põhikool
32 allalaadimist
Keemia 11-klass
6
docx

Keemia 11. klass

...indajaid • Metanool – CH3OH on tuntus ka puupiirituse nime all, kuna varem saadi seda puidu utmisel. Tänapäeval valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. Keemiatööstuses kasutatakse metanooli suurtes kogustes, ta on üks lahustite koostisosi. • Etanool(õlu, viski) – C2H5OH – etüülalkohol, tavakeeles lihtsalt alkohol või piiritus. Eteen on naftatöötlemise saadus ja selle hind sõltub otseselt nafta hinnast. • Puskarõlid on destilatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb peamiselt isobutüülialkoholist ning kahest pentanooli isomeerist. Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Eetrid üldv R-O-R Võrdle alkoholiga R-O-H Eetrite koostises võivad olla ühesugused süsiniku sisa...

Keemia - Keskkool
83 allalaadimist
Alkoholi üldvalem ja omadused
2
doc

Alkoholi üldvalem ja omadused

alkoholide teema kokkuvõte minu vihiku konspektist. võib sisaldada lühendeid. välja on jäänud keerulisemad valemi kujud mis puudutavad ka antud teemat. Kes otsib midagi väga põhjalikku siis seda ta ei leia, sela on ainete omadused ja iseloomustavad tunnused kasutused ja valmistamine.

Keemia - Keskkool
50 allalaadimist
Keemia konspekt
23
doc

Keemia konspekt

...) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Alkohole Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH – metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH – etanool CH3CH2CH2OH – propanool CH3CH2CH2CH2OH – butanool –OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid...

Keemia - Kutsekool
323 allalaadimist
Alkoholid
29
ppt

Alkoholid

...ne põhjustab alkoholide suhteliselt kõrgeid keemistemperatuure. Füüsikalised omadused • Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 – C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Füüsikalised omadused Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Alkoholide keemilised omadused • Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 ? 2CO2 + 3H2O • Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na ?2CH3CH2ONa+H2 • Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 ? 2CH3CHO + 2H2O • Dehüdraatimine 2C2H5OH ? H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH ? H2O + CH2=CH2 (alkeen) Metanool • (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 ? CH3OH). • Väliste omaduste pool...

Keemia - Kutsekool
44 allalaadimist
Alkoholid
4
doc

Alkoholid

...isut polaarsem, kui C-O, siis on isegi tõenäolisem alkoholi dissotsieerumine happelise tüübi järgi ( R-O-H ? RO:- + H+) , kui aluselise tüübi kohaselt (R-O-H ? R+ + :OH- ). Seega on alkoholide happelised omadused isegi tugevamad, kui aluselised, aga hapeteks pole neid ka mõtet pidada, indikaatoreid nad ei värvi ja isegi leelistega ei reageeri. Keemilised omadused (hüdroksüülrühma reaktsioonid) • Happelised omadused on nii nõrgad, et leelistega alkoholid ei reageeri. Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja - tekivad alkoholaadid (alkoksiidid) 2CH3OH + 2Na == 2CH3ONa + H2 naatriummetanolaat ( naatriummetoksiid)alkoksiidid on alkoholilahustes tugevad alused (nagu hüdroksiidid vees, aga vesilahuses alkoksiidid lagunevad alkoholiks ja hüdroksiidiks) 2 Alkoksiidid...

Keemia - Keskkool
115 allalaadimist
Alkoholid-karboksüülhapped-süsinikuühendid
7
docx

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R—OH CH4- metaan ? CH3- OH metanool (puupiiritus) • Saamine: CO + 2 H2 ? CH3OH; 2CH4 + O2 ? 2CH3OH • Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. • Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. • Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) • Saadakse pärmseeneke...

Keemia - Põhikool
62 allalaadimist
Polümeerid-orgaaniline keemiatööstus
4
doc

Polümeerid, orgaaniline keemiatööstus

...risatsiooni teel. Tehnikas kasutatakse kõige rohkem asendatud polüeteene, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. Homopolümeerid – polümeerid, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. –A –A –A –A –A –A – A – A – Kopolümeerid – segu, mis saadakse mitme erineva monomeeri polümeerimisel. -A – B –A – B – A – B –A – B – -A – B – B – A – B – B –A –B – Karl Ziegler - keemiaprofessor - Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimisasutuse direktor - avastas, et alumiiniumi ühendid polümeerivad eteeni Giulio Natta - mitme Itaalia ülikooli professor - Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja - polümeeritööstuse konsultant - avastas stereoregulaarse polümerisatsiooni – isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid ...

Keemia - Keskkool
83 allalaadimist
Keemia mõisted
1
doc

Keemia mõisted

...elikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Turvast kasutatakse veel väetise- või aiandusturbana – komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Suurt tulu saadakse aiandusturba ekspordist. Kasutusviise on veel teisigi – meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses. Etanool – Etanool C2H5OH ehk etüülalkohol, tavakeeles ka lihtsalt alkohol ehk piiritus. Etanool on terava lõhna ja maitsega värvitu, vees lahustuv vedelik. Narkootiline ja kergelt mürgine. Keema tõuseb umbes 78 kraadi juures ja külmub umbes -116 kraadi juures. Põleb täielikult ja annab sooja. Nime on saanud araabia keelest, ning tähendab väga peenikest ja kerget pulbrit. Puhta etanooli valmistamine sai võimalikuks destilleerimisvõtete täiustumisega. Söögipiiritust ehk toidupiiritust kasutatakse toiduainete tööstuse...

Keemia - Keskkool
17 allalaadimist
Alkoholid ja lihtalkoholid
24
ppt

Alkoholid ja lihtalkoholid

Keemia - Kutsekool
32 allalaadimist
Karboksüülhapped-Estrid ja amiidid
4
doc

Karboksüülhapped. Estrid ja amiidid.

KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (?-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete soolade...

Keemia - Keskkool
155 allalaadimist
Keemia 11 kl-arvestused
7
doc

Keemia 11 kl. arvestused

...i tihedus 0, 626, dekaani tihedus 0, 730. Alkaanid ei lahustu vees, kuid madalamad alkaanid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Homoloogilise rea kõrgemad liikmed lahustuvad ka orgaanilistes lahustites halvasti. Gaasilistel alkaanidel ei ole lõhna, vedelatel alkaanidel C5 … C16 on bensiini lõhn, kõrgemad alkaanid on lõhnata ühendid. Alkaanide keemilised omadused. Alkaanid on inertsed, vähese reageerimisvõimega ühendid. Alkaanid ei reageeri tavalisel temperatuuril pimedas halogeenidega. Päikesevalguses ja kiiritamisel ultraviolettkiirtega asendub vesinik halogeenidega. Seejuures võivad asenduda kõik vesiniku aatomid. Reaktsiooni käigus tekib paljude ühendite segu ning on raske saada ühte kindlat reaktsiooniprodukti. Alkaane kasutatakse kütusena ja teiste orgaaniliste ühendite nt plastmasside valmistamisel. Etaani kasutatakse orgaanili...

Keemia - Keskkool
205 allalaadimist
Kosmeetiline keemia
18
doc

Kosmeetiline keemia

...)Viimane soovitus on lihtne: kasutage kodus kummikindaid! 4.Kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained Siia kuuluvad mitmesugused alkaanide segud, mis on mineraalse päritoluga, odavad ja keemiliselt püsivad. • vedelad • poolvedelad • tahked Näiteks parafiinõli, vaseliini, mäevaha ja parafiini kasutatakse nahka puhastavate kreemide valmistamiseks. Nende f...

Keemia - Põhikool
62 allalaadimist
9 klassi keemia eksami materjal
4
doc

9.klassi keemia eksami materjal

Keemia kordamisküsimused 9.klassile 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad...

Keemia - Põhikool
33 allalaadimist
Keemia aldehüülid
3
docx

Keemia aldehüülid

Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana ? CHO rühma. Keemilised omadused: ( 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ?ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürka...

Keemia - Keskkool
16 allalaadimist
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused
21
pdf

Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused

... CH3 4. Tsükloheksanool on sekundaarne alkohol. 16 5. Põhiline erinevus seisneb tähistamise alguses: kreeka tähtedega märgitakse asendid alates funktsionaalrühmale järgnevast süsiniku aatomist. 6. a) sekundaarne halogeniid, b) primaarne alkohol, c) tertsiaarne alkaan, d) sekundaarne amiin, e) tertsiaarne alkohol, f) primaarne amiin 7. a) 2-etüül-4-propüülfenool, b) 1-fenüül-2-metüülbuta-1,3-dieen, c) 3-nitroaniliin, d) 4-klorometüülklorobenseen, e) 1-bromo-2-etoksüpropaan, f) 4-nitrofenüülpropanaat O O O O 8. a) CH2 C CH2 C CH b) C CH CH2 C ...

Keemia - Keskkool
128 allalaadimist
Arvestused 12-kl
11
doc

Arvestused 12. kl

...tud ja elutähtsad ained nagu suhkur, tärklis, tselluloos jt. Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. Glükoos esineb põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on seda puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur. Monosahhariidide keemilised omadused võime lihtsalt ja üsna suure kindlusega tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta, lisades vaid molekulisisese tsükli moodustumise. Nimelt on monosahhariididel kalduvus tekitada karbonüülrühma ja ühe hüdroksüülrühma osavõtul tsükkel. Tärklis Tärklised on ehitatud ?-glüoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Amülopektiiniga sarnane on nn loomne tärklis glükogeen, mis on pe...

Keemia - Keskkool
124 allalaadimist
9-klassi keemia
4
doc

9. klassi keemia

Keemia kontrolltöö 4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid • molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- O...

Keemia - Keskkool
200 allalaadimist
Kokkuvõte 8 kl keemiast
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

... lahtisel leegil. Tiiglitangid – kuumade asjade tõstmiseks. Spaatel – tahkete ainete tõstmiseks Põleti ehk piirituslamp – ainete kuumutamiseks. Füüsikalised nähtused – ainetega toimuvad muutused, kuid aine koostis jääb samaks, nt purunemine, aine ruumala muutumine soojendamisel või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel. Keemilised nähtused – ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees. Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste koosesinemine nt raua kuumutamine (raua temp. Tõusmine on füüsikaline- ja rauatagi tekkimine keemikaline nähtus) ja koogi küpsetamine(vee aurumine füüsikaline- aga taina kerkimine keemiline nähtus). Keemilise reaktsiooni tunnused: *Valgusefekt Reaktsioonide kulgemise tingimused: ...

Üldkeemia - Põhikool
63 allalaadimist
Alkoholid uus ainekava
1
doc

Alkoholid uus ainekava

• Alkoholide füüsikalised om.-hüdrofiilsed, lahustuvad vees hästi, kui süsinike ahel on lühike, kõrged sulamis-ja keemistemp., lühema süsiniku ahelaga alkoholid on vedelikud, pikemad aga tahked.keemilised om.-süsiniku ja hapniku vaheline side on nõrk, see katkeb ja tekivad vesinikioonid, happelised om-d,reak. aktiivse metalliga, põleb,oksüdeeruvad kas aldehüüdideks või ketoonideks(lõpp ool, CnH2nplus1OH).puupiiritus e metanool, mürgine, piirituse lühnaga, mürgitust ravitakse etanooliga,lahustina, kütuses, mürgitust põhjustab metanaal., etanool- iseloomuliku lõhna ja maitsega, värvusetu(alkohoolsed joogid)saamine- ch2=ch2plush20=c2h5oh.imandumisekiirus oleneb-soost, keha mas...

Keemia - Keskkool
7 allalaadimist
Alkoholid ja eetrid
4
doc

Alkoholid ja eetrid

...es on 2 elektronpaari (vaba) • Hapniku aatomitel on nukleofiilsus tsenter ja süsinikul või vesinikul on elektrofiilsus tsentrid Füüsilised om. • Hüdrofiilsed • Lühikese ahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees Füsioloogilised om. • NB! Metanool on eluohtlik 5-10ml pimedus ja 30 ml surm • Kahjustavad kesknärvisüsteemi Keemilised om. • Happelisus • Põlevad • Oksudeeruvad või redutseeruvad Alkoholide keemilised om. On seotud hüdroksüül rühmaga (OH) 1. reageerimine leelismetallidega (I-IIA rühm) tulevad alkohoolaadid, eraldub vesinik nt: • toimub redoksreaktsioon alkohollaadid – alkoholi sool • alkohol disotseerub vees 2. Alkoholaadid regeerivad veega, tekib alkohol ...

Keemia - Keskkool
101 allalaadimist
Alkoholid ja eetrid
1
doc

Alkoholid ja eetrid

Alkoholid on orgaanilised ained, mis sisaldavad sp3 süsiniku küljes OH-rühma. Üldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali. Üldvalem R-O-R Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad. Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahus...

Keemia - Keskkool
231 allalaadimist
Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt
12
docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

...(fenüülmetanoolis) Alkoholideks R-OH nim ühendeid, milles OH on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Alkoholi molekulid on polaarsed ja võivad käituda hapetega, vees ei Lihtalkoholid • Et C2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab - Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. - Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH jne Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Mitmealuselised alkoholid Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on - Glütserool, C3H5(OH)3 95% etanooli ja 5% vet...

Orgaaniline keemia -
106 allalaadimist
11-klassi arvestus
9
doc

11. klassi arvestus

Keemia - Keskkool
400 allalaadimist
I A rühma metallid
3
doc

I A rühma metallid

...ülearvutites jm elektroonikaseadmetes *Liitium kuulub mitmete kergete ja mehhaaniliselt tugevate plastiliste sulamite hulka mida rakendatakse näiteks lennukiehituses * Kaaliumi rubiidiumi ja tseesiumi kasutatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel Fotoelektroonilistes seadmetes 7 Leelismetallide tuntumad ühendid nende valemid keemilised ja rahvapärased kui on nimetused leidumine looduses omadused kasutusalad : Na2O2 naatriumperoksiid Rahvapärane nimetus: pleegiti tekstiilitööstuses * kollakasvalge tahke aine * reageerib hästi CO2ga ühe saadusena eraldub O * kasutatakse õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks KO2 kaaliumhüperoskiid/kaaliumsuperoksiid * kollakasoranþ kristalne aine * tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus * tugev oksüdeerija * kasutatakse õhu ...

Keemia - Keskkool
27 allalaadimist
Mõisteid keemia riigieksamiks
4
docx

Mõisteid keemia riigieksamiks

...emisreaktsioonid, eraldub energiat, ?H < 0 Endotermiline reaktsioon – valdavalt lagunemisreaktsioonid, neeldub energiat, ?H > 0 Molekulidevahelised jõud – vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis. Ioonvõre – võret moodustavate osakeste(ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, haprad Aatomivõre – võret moodustavate osakeste(aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis-ja keemistemperatuuridega Metallivõre – võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on metalliline side, mille vahel liiguvad vaba...

Keemia - Keskkool
48 allalaadimist
Orgaanilise keemia 11-klassi õpiku küsimuste vastused-1-osa
21
pdf

Orgaanilise keemia 11. klassi õpiku küsimuste vastused (1. osa)

... CH2 CH3 CH3 7. H O H H H O O H H CH3 O H 8 8. Mentool ja kolesterool on mõlemad küll alkoholid, kuid tuleb tähele panna nende süsivesinikosa erinevat suurust. Seepärast on nende sulamistemperatuurid vastavalt 43 °C ja 149 °C. Mentool lahustub vees suhteliselt vähe, kuid lahustub hästi alkoholis. Kolesterool ei lahustu vees ega alkoholis. Küll aga lahustuvad mõlemad mittepolaarsetes lahustites nagu eeter, süsivesinikud jt. 9. Etüleenglükool ehk etaan-1,2-diool ja glütserool ehk propaan-1,2,3-triool on mitmehüdroksüül- sed alkoholid, mis võimalda...

Keemia - Keskkool
140 allalaadimist
Keemia
4
doc

Keemia

Keemia - Keskkool
103 allalaadimist
Keemia konspekt
11
doc

Keemia konspekt

...e molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (– OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholid" Dehüdraatimine ehk veetustamine on vee eraldumine keemilises reaktsioonis. 2 R-OH ? R-O-R + H2O Alkohol l...

Keemia - Keskkool
27 allalaadimist
Kosmeetiline keemia
2
doc

Kosmeetiline keemia

...a vajalikul määral rasvasena (takistab vee aurustumist ja ei lase väljastpoolt niiskust) ? Noorukieas tekib kergesti rasunäärmepõletik ehk akne (rasunäärmed ummistavad) KOSMEETILISES KEEMIAS KASUTATAVAD AINEID: ? Palju kasut looduslike aineid, mis on sarnased nendega, mida organism ise toodab või omastab ? Põhilised lähteained on alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud 1. RASVA-JA ÕLITAOLISED AINED ? Vedelad, poolvedelad ja tahked ? Parafiinõli, mäevaha, vaseliin – kasut nahka puhastavate kreemide koostises Kuna nad on suure hüdrofoobsusega, siis ei imbu nad hästi nahka ? Nahka imbuvad taimsed õlid ja klütserooli estrid ? Kuna looduslikud õlid sisaldavad küllastamata rasvahapetejääke, siis õhu käes nad rääsuvad ? ÕLID: oliivi-, pähkli-, palmi-, man...

Keemia - Keskkool
22 allalaadimist
Orgaaniliste ainete algtõed
1
doc

Orgaaniliste ainete algtõed

Orgaanilise keemia algtõed Alkaanid Alkeenid Alküünid Alkoholid Orghapped Üldvalem: CnH2n+2 CnH2n CnH2n–2 CnH2n+1OH CnH2n+1COOH CnH2n–1OH CnHn+1COOH CnHn+1OH CnH2n–3COOH Reegel: Alkaanidel Alkeenidel Alküünidel Alkoholides esi- Orgaanilistes hape- esineb ühen- esineb ühen- esineb ühen- nevad –aanide, tes esineb COOH dites ühe- dites kahe- dites kolme- -eenide ja – rühm. Võib olla kordne side. kordne side. kordne side. üünide tüved OH ühendis ka OH rühma-ga. rühm. Lõpuliited -aan -een -üün -anool -aat ...

Keemia - Põhikool
29 allalaadimist
Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse
1
doc

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse

Konspekt

Keemia - Keskkool
11 allalaadimist
Amiinid kokkuvõte
7
doc

Amiinid kokkuvõte

...iin on reageerinud vesinikkloriidhappega, mille tulemuseks on vees lahustuv lõhnatu ravim. Veel mõningaid omadusi 1. Füüsikalised omadused: • Lahustuvus soltub ahela pikkusest. • Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel norgad sidemed. • Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: • Reaktsioon veega RNH2 + H2O RNH3+ OH- RNH3+ + OH- • Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniuhenditega: NH3 + CH3CH2Br CH3CH2NH3Br see reageerib alustega: CH3CH2NH3Br + NaOH CH3CH2NH2 + NaBr + H2O (seda protsessi saab järkata) • Amiini saamine alkoholist: CH3CH2OH + NH3 CH3CH2NH2 + H2O CH3CH2NH2 + CH3CH2OH (CH3CH2)2NH2 + H2O Nukelofiilide tugevus reastatult: 1. amiinid 2. alkoholid 3....

Keemia - Keskkool
134 allalaadimist
Biokeemia praktikumi juhend
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

...ipiidid sfingolipiidid vahad ¾ mitteseebistuvateks steroolid prostaglandiinid ja terpenoidid Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht liit ning tsüklilisteks lipiidideks Lihtlipiidid on neutraal rasvad ja vahad liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo ja glükolipiidid tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide nagu näiteks kolesteriidid Rasvad e triatsüülglütseroolid nimetatakse ka neutraalrasvadeks samuti triglütse riidideks on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse kõrgemates taimedes seemnetesse Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid Inimesele on erilise ...

Biokeemia - Tallinna Tehnikaülikool
37 allalaadimist
Alkoholide esitlus
5
pptx

Alkoholide esitlus

...eisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH – metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH – etanool CH3CH2CH2OH – propanool CH3CH2CH2CH2OH – butanool –OH rühm ei pruugi paikneda s...

Keemia - Keskkool
7 allalaadimist
Apelsiniõli
11
doc

Apelsiniõli

Keemia - Keskkool
9 allalaadimist
Etanooli referaat
10
docx

Etanooli referaat

...12 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Leidumine, tekkimine, saamine........................................................................................................4 Keemilised ja füüsikalised omadused...............................................................................................7 Ühendid............................................................................................................................................8 Mõju organismile............................................................................................................................10 Kasutusalad.....................................................................................................................................11 3 huvitavat fakti....

Keemia - Keskkool
28 allalaadimist
Etanool - referaat
4
doc

Etanool - referaat

...a vedelik, mis seguneb vees igas vahekorras. Etanool keeb 78 kraadi juures. Ta on vähem mürgine kui metanool. Etanool põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgistust, mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist võib tekkida sõltuvus – alkoholism. Etaanis kummagi süsiniku aatomi juures üks vesiniku aatom asendada –OH-rühmaga, saame etaandiooli ehk etüleenglükooli HOCH2CH2OH. Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9 3) Kus kasutatakse etanooli? Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid n...

Keemia - Põhikool
106 allalaadimist
Süsiniku valentsolekud
7
rtf

Süsiniku valentsolekud

... CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H – CHO à H – COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkoh...

Keemia - Keskkool
345 allalaadimist
Estrid-amiidid-rasvad-detergendid
3
doc

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

...petest moodustatud rasvad on toatemperatuuril tahked, küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustes tahked, mereloomade rasvad vedelad. Ka enamik taimerasvadest on vedelad. Looduslik rasv on segu väga erinevatest individuaalsetest rasvadest. Rasvu iseloomustatakse rasvhappelise koostisega. Keemilised omadused Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Rasv kui ester hüdrolüüsib kas hapetakatalüütiliselt või leelise toimel. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel nii, et kaksikside katkeb ja moodustuvad hapnikuühendid. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Toimub rasva rääsumine – tekivad ebameeldiva lõhnaga ebatervislikud ühe...

Keemia - Keskkool
329 allalaadimist
Karboksüülhapped
5
doc

Karboksüülhapped

...veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). 2 Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel dimeerideks (kahekaupa paarideks) ja nii isegi moodustada ahelaid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Väikese süsiniku aatomite arvuga karboksüülhapped on veest tihedamad, kuid süsinikuahela pikenede...

Keemia - Põhikool
148 allalaadimist
Alkoholid
8
doc

Alkoholid

...niühendite omavahelisel reaktsioonil. CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br ? CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Veel on võimalik eetreid saada lühikese ja hargnemata ahelaga alkoholi kuumutamisel, kuhu on lisatud juurde veel veidi hapet 2CH3CH2OH + H2SO4 ? CH3CH2OCH2CH3 + H2O 7 Keemilised omadused Eetrid on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Eetrid oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Need on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel ...

Keemia - Keskkool
37 allalaadimist
Keemia eksami spikker
3
doc

Keemia eksami spikker

...d-ke puhul on Na – ? ? Na + +. Cl + ? ? Cl – Molaarmass (M) – aine 1 mol mass grammides (ühikuks on | | need kompleksid püsiv-d, mood-des assotsiaate (alkoholid, g/mol). N: H2O 18 g/mol. happed). Vd-ke mok-d on pid-s liik-s. Kui vd-ku aururõhk muutub Ekvivalentmass (EM) – aine mass, mis keemilises reaktsioonis Na + + Cl – ? Na + + Cl – ...

Keemia -
71 allalaadimist
Halogeeniühendid-alkoholid-eetrid
4
doc

Halogeeniühendid, alkoholid, eetrid

...side à suhteliselt kõrged to •Lahustuvad vees, alates 5-st süsinikust lahustuvus väheneb järsult C-C11 Vedelikud C12-C20 Tardunud rasvataolised C21-Cn Tahked Lahustuvus •Sarnane lahustub sarnases –Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites (bensiin) –Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi) Alkoholide keemilised omadused • Täielik oksüdeerumine (põlemine) CH3CH2OH + 3O2 ? 2CO2 + 3H2O • Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 ? 2CH3CHO + 2H2O • Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na ?2CH3CH2ONa+H2 • Dehüdraatimine 2C2H5OH ? H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH ? H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad CH3OH-metanaal->sipelghape C2H5OH-etanaal->äädikhape->CO2+H2O CH2- CH2 A| | Jahutusvedelik (tosool) OH OH C...

Keemia - Keskkool
15 allalaadimist
Referaat glütserooli kohta
10
doc

Referaat glütserooli kohta

...edit&redlink=1 o Butanool pole veel kirjutatud butanool –OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus vaid võib olla ahela mis tahes osas Näiteks: HOCH2CH2OH – 1 2 etaandiool HOCHCH2 OH CHOH – 1 2 3 propaantriool  http://et wikipedia org/wiki/Gl%C3%BCtserool o Glütserool glütserool Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li > 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega moodustades  http://et wikipedia org/wiki/Estrid o Estrid estreid Alkoholid reageerivad halogeenhapetega moodustades  http://et wikipedia org/w/index phptitle=Alk%C3%BC%C3%BClhalogeniid&action=edit&redlink=1 o Alküülhalogeniid pole veel kirjutatud alküülhalogeniide ...

Keemia - Põhikool
8 allalaadimist
Keemia - Referaat
12
doc

Keemia - Referaat

... Xn O Kahjulik Oksüdeeriv T T+ Mürgine Väga mürgine F F+ Väga tuleohtlik Eriti tuleohtlik 1.7 Füüsikalised ja keemilised nähtused. Füüsikalised nähtused Ainetega toimuvad soojenemisel palju erinevad nähtusi. Külmikust toodud jää tükk sulab, vesi ja lumi auruvad, andes sellega veeauru. Aga kõikides nende protsessides jääb keemiline koostis ikka samaks. Sama moodi on ka siis kui hommikul purustame kohviube, saame kohvipulbri. Raua viilimisel saame peene rauapulbri. Klaastoru soojendamisel klaas sulab ja seda saab painutada. Ja hiljem kui see jahtub on klaasil uus kuju. Füüsikalisteks nähtusteks nimetata...

Keemia - Põhikool
46 allalaadimist
Polaarsed ained
6
doc

Polaarsed ained

...üülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter ning süsinikul elektrofiilne tsenter. ? Karbonüülühendite omadused: Füüsikalised omadused: 1. Kergesti keevad vedelikud. 2. Ei moodusta vesiniksidet, sest seal ei ole -OH rühma ega -NH2, seega ei lahustu vees. 3. Väikesed molekulid lahustuvad küll nt. etanaal. OK Keemilised omadused: | 1. Liitumisreaktsioon CH3CH2CH2K + CH3CHO CH3 – C – H | CH2CH2CH3 2. Hõbepeegli reaktsioon – aldehüüdide oksüdeerumine (tekib karboksüülhape), saab teha kindlaks, kas aine on aldehüüd või mitte. (NB! Reaktsioon ainul...

Keemia - Keskkool
12 allalaadimist
Kokkuvõte Orgaanilises keemias
12
doc

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

Keemia - Keskkool
238 allalaadimist
KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

...mendi väikseim osake, millel säilivad elemendi omadused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis. LIHTAINE – koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne LIITAINE – koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt. MOLEKUL – lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. NT: võib süsinik esineda mitmesuguses kristallvormis /grafiit, teemant, karbiin). Seda nim. ALLOTROOPIAKS Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed (1,674*10 -27 kg) Arvutuste hõlbustamiseks on kasutusele võetud SÜSINIKUÜHIK, mis on 1/12 12/6 C aatommassist ja tema väärtus on 1,6*10-27 kg AATOMMASS – suhtearv, mis näitab, mitu korda on elemendi aatomi mass suurem 1/12 12/6 C aatommassist. NT: A...

Keemia -
68 allalaadimist
Keemia referaat mittemetallidest
7
doc

Keemia referaat mittemetallidest.

...ühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Vesinik on tüüpiline mittemetall. Tema keemistemperatuur on -253 Cº. Vesinik esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommasiga element. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol?1. Tal on head elektrokeemilised omadused, kõrge kütteväärtus ja puuduvad kahjulikud põlemisjäägis. Normaaltingimustes on vesiniku tihedus 0,0899 kg/m³. Vesinik on elusorganismide tähtis komponent. Peamisteks ühenditeks on vesi, kõik orgaanilised ühendid ja paljud mineraalid. Vabana (H2) esineb teda vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises. Vesiniku füüsikalisi omadusi: lõhnata, värvuseta ja maitseta gaas. Vees vähelahustuv. Vesikinu keemilisi omadusi: tavatingimustel mõõduka tugevusega oksüdee...

Keemia - Keskkool
24 allalaadimist
Orgaanilise keemia praktikumi KT2
8
docx

Orgaanilise keemia praktikumi KT2

...t olid • molekulide vahelised jõud • Aineklassid: 1. süsivesinikud a. küllastunud süsivesinikud e alkaanid – CnH2n+2 b. küllastumata süsivesinikud e alkeenid (CnH2n) ja alküünid (CnH2n-2) c. Aromaatsed süsivesinikud e areenid (sisaldavad benseenituuma) 2. funktsionaalrühmi sisaldavad ained a. halogeeniühendid, R-Hal b. Alkoholid, R-OH c. Eetrid, R-O-R d. Karboksüülhapped, R-COOH e. Estrid, R-COO-R f. Amiinid, R-NH2 g. Amiidid, R-CO-NH2 h. Nitroühendid, R-NO2 (CH CH NO -nitroetaan) 3 2 2 i. Karbonüülühendid: - aldehüüdid, R-CHO - ketoonid, R-CO-R 3. RÜHM 4. L 5. TÄ 6. NÄIDE 7. Märkus Õ HIS P ...

Orgaaniline keemia -
32 allalaadimist
Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte
9
pdf

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

...ofiilset reagenti on liias.(Hbr, HCl korral) o Broomi ja kloori liitumisel tekib esmalt alati trans-produkt, mis halogeeni liias jätkab liitumist küllastumiseni. o Kolmiksidemele liitub katalüsaatorite juuresolekul vesi(alküün hüdrateerub) ? Alküün-enool-ketoon ? Analoogselt veele liiuvad ka alkoholid, andes vinüüleetreid. o Keto-enoolne tautomeeria – enooli ja ketooni kiire tasakaaluline üleminek üksteiseks, ketooni enolisatsiooni soodustavad alused. o Alküünid on võimalik taandada vesinikuga alkeenideks ja sealt edasi alkaanideks. Kuna alküünid taanduvad kiiremini kui alkeenid, on võimalik selektiivne alkeenisüntees. Cis-alkeene saab lindlari katalüsaatoriga(h2, Pd);Li või Na vedelas ammoniaagis annab trans-...

Orgaaniline keemia i - Tallinna Tehnikaülikool
168 allalaadimist
Alkoholid ja alkoholism
2
docx

Alkoholid ja alkoholism

...anool Ülesanne 5 Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Etanooli toodetakse suhkrut või tärklist sisaldava biomassi fermenteerimise ja destilleerimise teel. Teiste sõnadega - metsa- ja põllumajandussaadustest nagu teravili ja kartul. Etanooli toodetakse biomassist, ei suurenda selle põletamine süsihappegaasi hulka. Etanooli puuduseks on, et süsivesinike, vingugaasi ja lämmastikoksiidi kogus on umbes ...

Keemia - Keskkool
8 allalaadimist
Alkoholid iseseisev
3
docx

Alkoholid iseseisev

...sena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine.Teine oluline kahjustus tekib neerudes.Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. 3. Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab? Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~30-240 ml. Nägemishäired algavad ~10ml. Järelt. 4. Millest on võimalik toota etanooli? Nimetage vähemalt 5 erinevat toorainet. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: ...

Keemia - Kutsekool
28 allalaadimist
Aldehüüdid-ketoonid-karboksüülhapped-estrid
2
doc

Aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid

... vastuvõtjad. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: Propanoon(CH3COCH3) 6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1. karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Keemilised omadused: happeline, tugev hape, reageerib metallidega, metallioksiididega, hüdroksiididega, sooladega, alkoholidega. 2. karboksüülrühm- karboksüülhappe funktsionaalrühm 3. aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape 4. amfoteersus- keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena 5. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine (ka sooladele). Reaktsioonivõrrandid: Hape + metall Hape + alus Hape + sool (karbonaat...

Keemia - Keskkool
26 allalaadimist
Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse ja alkaanid
2
doc

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse ja alkaanid.

... on tahked ained. ? Vedelad alkaanid on tugeva bensiini lõhnaga, gaasilised alkaanid on lõhnatud. ? Molekulmassi kasvuga suureneb tihedus, sulamis ja geemis temp. suurenevad. ? Tahked alkaanid ei märgu. ? Vedelad alkaanid on head lahustid paljudele ainetele. ? Gaasilised alkaanid on narkootilise toimega. 9. Alkaanide keemilised omadused. (põlemisreaktsioonid ja halogeenidega) a) Kõik alkaanid põlevad b) Termiline lagunemine c) Reageerimine halogeenidega. Tekib asendusreaktsioon valguse toimel d) Konversioon veeauruga. Toimub kõrgel temp. 1000 C juures ja nikkelkatalüsaatori toimel. e) Oksüdeerumine alkoholiks. 10. Struktuurvalemid ja nende koostamine, nimetuste andmine ja vastupidi. 11. Arvutusülesanded. 12. Tähtsamad alkaanid. Leidumine ...

Keemia - Keskkool
61 allalaadimist
1 1 Valkude reaktsioonid ja 1 2 Süsivesikute reaktsioonid
14
docx

1.1 Valkude reaktsioonid ja 1.2 Süsivesikute reaktsioonid

...amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Tuntud on ka aminohapped, mida ei leidu valkudes, kuid mis täidavad olulisi füsioloogilisi funktsioone. Valgud täidavad oma funktsioone iseloomuliku ruumilisestruktuuri tõttu, mis tuleneb primaarsest struktuurist (aminohapete valikust ja järjestusest). Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sek...

Biokeemia - Tallinna Tehnikaülikool
115 allalaadimist
Keskkonnakeemia
15
pdf

Keskkonnakeemia

... CO2. Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud! 80 % eluajast viibib inimene ruumides. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus: • liiklusest (tolm, autode heitgaasid NOx, CO, bens(a)püreen, aromaatsed süsivesinikud ), • energia tarbimisest, katlamajadest (põlemise lõpp-produktid, mis sõltuvad kütusest ja põlemis-protsessist endast CO2, SO2), • tööstuse poolt tulevast saastest (sõltuvalt tootmisprotsessidest ja seal kasutatavatest ainetest), • põllumajandusest (väetiste kasutamine lennukitelt), • olmest (freoonid, sünteetiliste ainete laguproduktid). Toksiin - elusorganismide pool...

Keskkonnakeemia - Eesti Maaülikool
93 allalaadimist
Keemia kordamine
3
doc

Keemia kordamine

Keemia - Keskkool
14 allalaadimist
Karboksüülhpped
3
rtf

Karboksüülhpped.

...laarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid paikenvad ühes tasapinnas). Osalaengud jagunevad karboksüülrühmas järgmiselt: Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: Omadused: Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused.Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. Hapete tugevus kasvab ALKOHOL VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE PALJUD ANORGAANILISED HAPPED (HCl, H2SO4, HN...

Keemia - Keskkool
42 allalaadimist
Alkoholid
3
doc

Alkoholid

...  osakese   lahustumine   vees   oleks  energeetiliselt   ebasoodne   ja   seetõttu   ei   toimugi.   Väikese   süsivesinikahela   korral   on  vesiniksidemete moodustumisest tulenev energiavõit ülekaalus. Kui aga ahel pikeneb, ilmneb  peagi   energeetiline   „puudujääk“.   Erandiks   on   tertbutüülalkohol,   mille   kerakujuline   molekul  nõuab suhteliselt vähe ruumi vee struktuuris ning lahustub seetõttu suurepäraselt.  - Funktsionaalne   rühm  on   heteroaatomit   sisaldav   aatomite   rühm,   mis   osaleb   keemilistes  reaktsioonides. Alkoholides on funktsionaalseks rühmaks hüdroksüülrühm.  ­OH - Alkoholid   on   süsivesinike   osalise   oksüdeerimise   saadused   ­>  alkoholid   võivad   nii  oksüdee...

Keemia - Keskkool
91 allalaadimist
Karboksüülhapped
4
doc

Karboksüülhapped

...happed on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on mööda...

Keemia - Keskkool
46 allalaadimist
Spikker
2
doc

Spikker

... on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Dihapped on looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist. *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R-OH)). *Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Tegemist on Karboksüülhappetega, mille alküülradikalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. *Rasvad on glütseriini ehk propaantriool...

Keemia - Keskkool
119 allalaadimist
Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid
4
doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

...alam Lineaarsed ahelad liiguvad palju suurema pinnaga, kui sed saavad teha hargnenud ahelad. Seetõttu on lineaarse ahela tihedus suurem ja tema molekulide üksteisest eemaldamiseks kulub rohkem energiat, s.t. keemistemp on kõrgem. OMADUSED Füüsikalised Keemilised Omadused, mida on võimalik mõõta// Füsiloogilised //võime reageerida teiste ainetega. Silmaga nähtavad või tuntavad omadused ALKAANIDE ESINDAJAD JA OMADUSI Mentaan • Lõhnatu • Värvitu • Maagaasi peamine koostisosa • Eesti impordib maagaas Venemaalt • Moodustub looduse orgaaniliste ainete lagunemisel anaeroobsete mikroobide toimel • Varem nimetati seda soogaasiks (kuna võis tekkida põhjamudas) • ...

Keemia - Keskkool
119 allalaadimist
Kordamisküsimused-Alkoholid-Eetrid-Fenoolid
3
doc

Kordamisküsimused /Alkoholid. Eetrid. Fenoolid/

...si omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool? Põhjenda. 4) Kuidas tõestada, et alkohol on nõrga happe omadustega? 5) Alkoholide keemilised omadused. ?Näide: Kirjuta reaktsioonivõrrandid ja anna saadustele nimetused a) etanooli põlemine b) metanool + kaltsium c) propanooli põlemine 6) Metanool (igapäeva nimetus, saamine, füüsikalised omadused, toime organismile, kuidas ravitakse metanooli mürgitust, metanooli kasutamine) 7) Etanool (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) 8) Millest oleneb etanooli imendumise kiirus organismi? 9) Joobeastmed 10) Millised reaktsioonid toimuvad organismis, kui ...

Keemia - Keskkool
7 allalaadimist
IA rühma metallid-kokkuvõte
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

... metallidele omane hõbevalge värvus. (Piltide allikad: autori erakogu) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2 1.4 Leelismetallide keemilised omadused Leelismetallid on lihtainena keemilised väga aktiivsed, sest nad reageerivad juba tavatingimustes väga kergelt ja energiliselt paljude lihtainete ja ühenditega, kusjuures osad reaktsioonid võivad kulgeda ka plahvatusega. Leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Õhu käes oksüdeeruvad leelismetallid kiiresti, kusjuures rubiidium ja tseesium võivad isegi õhus põlema süttida. Sel põhjusel ei olegi võimalik leelismetalle vabalt hoida ja nend...

Keemia - Keskkool
179 allalaadimist
Keemia konspekt eksami jaoks
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

...> oksiidile vastav hape SO2 + H2O > H2SO3 SiO2 ei reageeri veega Reageerib aluseliste oksiididega > Happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 > CaCO3 Amfoteersed oksiidid – oksiidid mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri Neutraalsed oksiidid – Ei reageeri hapete vee ega alustega Hapete keemilised omadused Happed dissotsieeruvad vesilahustes vesinikioonideks ja happeanioonideks Hcl >H+ + Cl Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt H2SO4 >H+ + HSO4 HSO4 < >H+ + SO4 2 e H2SO4 > H+ + HSO4 < >2H+ + SO4 2 Reageerivad metallidega > Sool ja vesinikioonideks Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas H st vasakul olevad metallid Zn + 2HCl > ZnCl2 + H2 Konsentreeritud H2SO4 ja lahjendatud või konsentreeritud HNO3 puhul on oksüdeerijaks happea...

Keemia - Keskkool
502 allalaadimist
Alkoholid-Eetrid-Amiinid
2
docx

Alkoholid, Eetrid, Amiinid

...aldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale mitmeid ainevahetusreaktsioone süsinikdioksiidiks ja veeks. Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile. Keemilised omadused – Alkoholid ja keemilised omadused on seotud hüdroksüülrühmaga. *Alkoholid reageerivad aktiivselt metallidega, moodustades alkoholaate – 2CH3CH2OH + 2NA -> 2CH3CH2ONA + N2 (naatriumetanolaat). Alkoholid on tahked ained ja hüdrolüüsivad tagasi alkoholiks – CH3CH2ONA + H2O -> CH3CH2OH + NAOH. *Alkoholide dehüdraatimine – vee eraldumine alkoholide molekulidest – CH3CH2OH -> CH2 = CH2 + H2O. *Põlemine – CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3 H2O; 2CH3CH2CH2OH + 9O2 - > 6CO2 + 8H2O. *Alkoholid...

Keemia - Keskkool
35 allalaadimist
Põhikooli kokkuvõte
4
doc

Põhikooli kokkuvõte

Keemia suur töö • Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastme...

Keemia - Keskkool
185 allalaadimist
TELLI TOIT KOJU!
Esimeselt tellimuselt 10€ ale

LAE APP ALLA


T e a t a   v e a s t