50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
margarethmmm
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest ma arvasin, et see tegelane on huvitav. Olin temast ka varem kuulnud ja loodsin, et siit saab väga palju uut infot ja huvitavat infot. Leiutajate kohta on alati võimalik midagi uut teada saada, mida enne ei teadnud. 3 Varane eluiga Alfred Bernhard Nobel sündis 21. oktoober 1833 Immanuel Nobeli ja Andriette Ahlsell Nobeli kolmanda pojana perre. 21.oktoobril 1833 koos oma perega Saint Perterburgi. Alfred õppis keemiat professor Nikolay Nikolaevich Zininini käe all. 18-aastaselt kolis ta Inglismaale, et seal keemiat õppida. Ta õppis seda kokku neli aastat ja töötas vähest aega John Ericssoni käsutuses. Pilt 1 Alfred Nobel 4 Leiutised
1833-1896 10.klass 11.09.2007 Tallinn 2007 Alfred Bernhard Nobel Alfred Bernhard Nobel, üks maailma tuntumais rootsi nimesid, sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis. Tema insenerist ja leiutajast isa Immanuel Nobel sai jõukaks Venemaal, kus ta tootis maa- ja meremiine sõjaväele. Noorena kolis Nobel Venemaale. Ta isa oli abielus Carolinega ja neil oli kaheksa last. Et tõrjuda Alfredi huvi luuletajaks saamise vastu, saatis isa ta Pariisi end täiendama keemias, mille vastu noormees samuti suurt huvi tundis. Enne Rootsisse naasamist 1859. aastal, töötas ta veel mõnda aega USA-s. Nobeli nime sai suguvõsa Nöbellövis sündinud esivanemalt, kes esimesena lõpetas ülikooli, aga Alfred ei õppinud üheski kõrgkoolis ning ei saanud ühtegi teaduskraadi
oktoobril 1833 Stockholmis perekonda, kus isa Immanuel oli ettevõtja ja ema Andriette koduperenaine. · Isa tegeles ehitustöödega ning tal oli ridamisi mitmeid ebaõnnestumisi, mille tulemuseks oli pankrot Alfredi sünniaastal. · Alfredil oli kolm venda : Ludvig, Robert ja Emil. · Alfredi isa kutsuti ta leiutatud maamiini tõttu Venemaale tööle . · Tänu isa kõrgele palgale hakkasid ka lapsed haridust saama. Pereäri Peterburis · Aastal 1838 kolis Immanuel Nobel Turust Peterburi. · Immanuelil õnnestus Peterburis veenda Venemaa sõjaametnike ja ta sai suure preemia ja kutsus 1842 ka oma pere Peterburgi. · Immanueli lõhkeaineäri õitses ja ta ostis perele maja ja palkas lastele eraõpetajad. · Immanuel ostis ka oma äripartneri osa välja, laiendas tegevust ja kolis äri uude kohta. · Ettevõtte nimeks sai Fondieres et Atélieres Mécaniques, Nobel & Fils. Alfredi õpingud · Alfredile palgati eraõpetaja, kes õpetas
· Areng, arendus · Visioon ja alternatiivne tulevik · Tervis ja rehabilitatsioon · Lapsed ja haridus · Kultuurilised ja hingelised väärtused 5 · Vähemuste kaitsmine · Energia · Nukleaarprobleemidega tegelemine, Radiatsioon · Toit ja jätkusuutlik põllumajandus · Tarbija jõud · Alternatiivsed tehnoloogiad 4. RLA ja Nobeli preemia võrdlus Ajavahemikul 1980-2000 * Nobel on andnud 214 auhinda kuues * RLA on andnud 94 auhinda kasutamata kategoorias: Rahu, Keemia, Füüsika, kategooriaid, kuid kohaldades väga erinevaid Meditsiin, Ökonoomika ja Kirjandus kriteeriume, mis laadi inimesed ,,viimase aasta * Preemiad on läinud ülekaalukalt töö jooksul on andnud suurima toetuse Ameerika ja Euroopa meestele, selgelt inimkonnale". peegeldades selle piirkonna domineerimist * RLAsid on pälvinud 34% naisi
J. W. Goethe (17491832). Mõiste tähistas esialgu Euroopa suurrahvaste kirjandusklassikat, tänapäeval hõlmab aga kõiki üldinimlikku huvi pakkuvaid kirjandusteoseid. ¤ MK on üldiselt suurte rahvaste kirjandus. Kaasajal on kirjanduse hindamises poliitikal üsna suur roll. Kirjandust ei saa mingite täiesti selgete mõõdupuudega mõõta. Olulisemad kirjandusauhinnad Nobeli kirjanduspreemia. Alfred Nobel (18331896) oli insener ja tööstur, patenteeris 1867 dünamiidi, rajas mitmes riigis lõhkeainetehaseid, pärandas osa varandust omanimelise preemia asutamiseks. Pärandi protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal võrdseteks osadeks, mis antakse (esimest korda 1901) preemiana isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu, kaasneb diplom ja kuldmedal, mille esiküljel on Nobeli
Edmund Phelps Uurimuslik essee Õigusteaduskobnd I Nobeli auhind on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. rahuauhind).
täpselt, selgitades tema spektrijoonte olemust. Siiski ei suudetud Bohri mudelit üldistada mitmeelektronilistele aatomitele. Bohri mudel ei suuda ka seletada spektrijoonte peen- ja ülipeenstruktuuri, Zeemani efekti ja spektrijoonte intensiivsusi (http://et.wikipedia.org/wiki/Bohri_aatomiteooria: loetud 24.veebruar 2010, kell 21:20). 4. NOBELI PREEMIA 4.1 Mis on? Nobeli auhind on Rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Nobeli auhinna määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal), Kuninglik Meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi Akadeemia (kirjanduse alal) ja Norra parlamendi Nobeli komitee (rahuauhinna). Need komiteed pöörduvad iga aasta septembris kogu maailma poole, et nad teeksid ettepanekuid, keda auhinnata
preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. 6. Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid