50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaisumai
Õppematerjali autor
........................................ 21 5.3 Vaatlus ....................................................................................................................... 21 5.4 Intervjuu..................................................................................................................... 22 5.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................. 23 6 Meetodite kasutamise võrdlus ......................................................................................... 24 7 Kasutatud materjalid ........................................................................................................ 26 8 Lisa ................................................................................................................................... 27 8.1 Lisa 1 Ülevaade osalejate tööst ............................................................................
York Herald) selles mõttes, et ta lõi uudistekogumise süsteemi: saatis välja reportereid kindla ülesandega kindlasse kohta, võttis tööle esimesed väliskorrespondendid ja oli hiljem agar telegraafi kasutaja. Ungari-juudi päritolu Pulitzer* oli mees, kes pääses Missouri osariigi senatisse, kajastas selle tegevust ja asus võitlema poliitilise korruptsiooni vastu algul kohalikul tasandil, seejärel üleriigiliselt. Üsna vaesena alustanud, kogus osav reporter kapitali ja ostis oksjonil ajalehe, mille ta selle konkurendiga kohe liitis ja töötajad vallandas. Tema ajakirjanikud pidid hakkama üksteisega konkureerima, mistõttu osa hakkas jooma, teine osa kaotas närvid. Pulitzeri ajalehtedes oli sensatsioon kõrvuti tõsiste teemadega. Tema loosungiks oli täpsus. Paljastades rikaste kaksikelusid, pühendas Pulitzer samas oma lehe New York World rahvale, korraldades agulilastele pidusid või
pidepunkti meile.“ (Liiv 2001) Ka 2014. aasta seisuga pole Muttika vaid filmikunstile pühendunud, ehkki seda ta oma tegelikuks kireks peab. Televiisorit vaatab ta enda sõnul nii palju, et oma vigu analüüsida teletöös, ent ei midagi enamat. Muttika ise väidab, et see pole kindlasti tema kirg, sest vabal ajal ta televiisorit ei vaatagi. (Engelbrecht 2009) Muttikale pakuti 2009. aastal „Ringvaate“ reporteri töökohta, mille ta võttis vastu. Põhjus, miks ta „Ringvaate“ reporteri töökoha vastu võttis, oli tema jaoks selge – „see on visuaalse info edastamise seisukohalt vajalik harjutamine – nii nagu ma ajalehed töötades olen õppinud loo jutustamist, et kirjutada paremaid filmistsenaariume.“ (Engelbrecht 2009) 2014. aasta suvel töötas Jüri Muttika ka „Ringvaate“ saatejuhina, asendades põhisaatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbu. Ta on töötanud saatejuhi-toimetajana (Kanal 2, Raadio Kuku, AS Trio LSL, ETV) ja
vähevalivate või alamasse klassi kuuluvate inimeste kultuuriliste eelistustega. Laialdaselt kasutatuna oli rohkem ideoloogiline kui empiiriline mõiste, kuna kõik peale väikese vähemuse kaldusid osalema vähemalt mõnes massikultuuri vormis. Massikultuur: · Ebatraditsiooniline · Mitte-elitaarne · Massiline toodang · Populaarne · Kommertslik · Ühtlustunud 16. Massikommunikatsiooni protsessi nelja mudeli võrdlus Massikommunikatsiooni kui protsessi algne definitsioon tugines erinevatele meediumitele ühistele massitootmise, levitamise ja taasesituse põhimõtetele. Tegemist on väga tehnoloogia ja organisatsioonikeskse määratlusega. · 1.mudel edastamise e transmissiooni mudel Teade on määratletud saatja või allika poolt. Massikommuniktsiooni uurimine on püüe vastata küsimusele: ,,Kes ütleb, mida, kellele, millise kanali kaudu ja missuguse mõjuga?". Westley ja McLeani saavutuseks oli
Sõna peavad saama eri seisukohtadega inimesed. Eriti näiteks siis, kui on valimisaeg, 4 igaühel on oma arvamus, mida tahetakse avaldada. Kui seda teha ei saa, tekitab see meelepaha, mis on sageli veel hullem kui rahvarohke mäss. Uudis peab olema tasakaalustatud. Uudise kirjutamisel peavad kõik faktid olema kontrollitud, oma arvamus ja emotsioonid peavad olema välistatud (Aava: 154). Kontrollimine on reporteri kohustus. Kõiki allikaid tuleb kontrollida skeptiliselt. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks (Hennoste 2008: 59). Kõiki fakte on oluline kontrollida, sest kui kirjutada vale informatsiooni, võib kaotada töö, sest on rikutud ajakirjanduse eetikat. Tähtis on üle vaadata ka nimed ja peab kinnituma mitmele allikale, mitte kasutama vaid üht. Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on artiklite kogumikuga,
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid