AJALUGU pt 3 ja 3A, 9.klass (0)

Demokraatia ja diktatuur 1920-30. aastatel

Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt

Ajaloo kontspekt: peatükid 3 - 5

Ajaloo kt pt.3-5 mõisted Dominioon- Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õig

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Eriti arenes siidi-, sameti-, parfümeria-, kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenes ka masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Prantsusmaal oli ka palju kalureid ning mereande müüdi rohkelt välismaale. Prantsusmaa keskuseks oli Pariis, seal arenes kultuur kiiresti. Pariisis oli ülikool, raamatukogud, muuseumid, pildigaleriid ja teatrid, mis meelitasid inimesi ligi üle kogu maailma. Prantsusmaa oli vabariik. Neil ei olnud küll väga pikk demokraatia ajalugu, aga siiski oli demokraatlik kord seal tugev. Prantsusmaal oli palju parteisid. Neil oli vähem asumaid kui näiteks Suurbritannial, aga siiski oli neil ka asumaadega lahkhelisid. Börsikrahh ei tekitanud Prantsusmaal alguses erilist ärevust. Aga siiski jõudis ka see lõpuks nende riiki. Valitsus ei suutnud majanduskriisi ületada ning see innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. Kuid riigipööre õnnestus maha suruda.

Lääne-Euroopa Suurriigid

sellest kõige rohkem kasu). Natsionalismi abil oli võimalik ületada iga riigi sees teravnevad klassikonfliktid. Teine konkureeriv ideoloogia oli sotsialism. Rahvusaade osutub edukaks ja I maailmasõda näitab, et rahvas on valmis kaitsma oma riiki. Benedict Anderson: 19.saj rahvusriigid on ettekujutatud imaginaarsed konstruktsioonid. See seisukoht on liialdus. Ajaloost võib leida sellise keelelise enese identifitseerimise näiteid ka varemast, aga maailma ajalugu hakkab ta mõjutama alles 19.saj Teine tegelane on Eric Hobsbawn: Rahvusaade on alati piiratud territooriumil valitsev ,,rahvususk", mis 19saj kinnitas elanikud rahvustervikuga areneva turumajanduse tingimustes. Lisaks majanduslikele teguritele oli vaja ka poliitilisi muutuseid. 19saj poliitiline mobilisatsioon eeldas ühendavat abstraktsiooni ehk rahvust. Olulised rahvustunde propageerijad olid algkoolid, kodanlik avalikkus (mille tekitasid ajalehed), sõjaväekohustus.

Väga põhjalik ajaloo konspekt

1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: ven

12. klassi ajalugu.

IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi j

11. klassi ajaloo üleminekueksam

vigaseks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. · Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahjtluse alla lääne tsiviliatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. Maailm kalestus. · Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk teise maailmasõjani! Kaardid lk. 74-77, 79 II (EESTI AJALUGU II) Aasta 1917. (ptk.27) Veebruarirevolutsioon · 1917.a. Venemaa jõudnud katastroofi äärele. Idarinne varises kokku 1,5 milj sõdurit deserteeerus. Puudus kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest. Sõjatüdimus ja umbusaldus keisri vastu. Töölisrahutused Peterburis kasvasid revolutsiooniks · Sõjavägi läks rahva poolele üle. Nikolai II loobus troonist. Venemaast sai vabariik. Ajutine Valitsus (soovib iga hinna eest sõda jätkata). Vasakpoolsete (bolsevike,