AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid (0)

1 Hindamata

Lõik failist

AJALUGU KORDAMINE
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL
Pinged säilivad

Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid – territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi

Suurim pettumus Saksamaal- Versailles ’ rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada

Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi

Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada

1922 SM ja VM Rapallos Versailles’ vastane koostööleping (sõjatööstus, armee )

Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan – jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi
Sõjajärgne majanduskriis

Tavaliselt maj elavnes , nüüd seda ei juhtunud – maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed)

Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid

1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida ( keskklass kaotas kõik säästud)

SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut – tööpuudus ja inflatsioon mujalgi, kasvavad sotsiaalsed probleemid
Äärmusliikumiste tugevnemine. Kominterm

Inimesed leidsid et probleem on ühiskondlikus korralduses

1919 Moskvas mood. Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern .

1920 kuuluas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsionile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele (kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks)

Eesmärk oli haarata võim, kasvõi vägivallaga

1923 Poola ja Bulgaaria, 1924 Eesti mäss – katsed suruti maha

Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada kukkus läbi

Tekkisid Euroopas äärmuslikud liikumised

1922 Itaalias võimule fašistid ( Benito Mussolini )
Uue majandusliku tõusu aastad

1920 majanduslik tõus; Dawes(USA rahandusminister): väheneb SM reparatsioonikoorem ja maksude tasumise tähtaegu pikendati – Maailmasõja haavad kaovad, elujärg paraneb

Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane
Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel

1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tšehhoslovakkia, saksamaa) – Reini tagatispakt (läänepiir SM-le)

1928 Briand ’i-Kelloggi pakt – patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15 riiki kirjutas alla, hiljem +48) – ei hoidnud uut maailmasõda ära
Ülemaailmne Majanduskriis

Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku)

Ebakindlus ühendriikide aktsiaturul

1929 29. okt – New Yorgi börsi turul paanika: hakati müüma väärtpabereid, hinnad langesid kohutava kiirusega, miljonid inimesed kaotasid varanduse , varises kokku pangandus , pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed, elanikkonna ostujõud langes järsult, tootmine vähenes veelgi, kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele, kriis jõuab euroopasse

põhjused: ületootmine (toodeti rohkem ,kui suudeti osta), vale majandamine (riigi toetusel palju laene), valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud

Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus , keskklass vaesus, inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, elatustaseme langus, kaupade nõudluse vähenemine, tootmise langus, tööpuuduse uus kasv, inimesed kaotasid lootuse, inimesed mõtlesid et ei saa ise oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi

Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht)
DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
Demokraatia levik Euroopas I ms järel

Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid – Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult

1918 – uus valimisseadus SBR’s , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Šveitsis 1971 )

Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks – demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis
Demokraatlikud ideoloogiad

19 saj liberalism ja konservatism peamised

20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise konservatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei)

Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid

20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid
Ameerika Ühendriigid

Kasvas väline võimsus, kodanike jõukus, taheti teha lõpp alkoholi tarbimisele nn kuiv seadus (inimesed ei loobunud- kuritegevus e maffia, rikastus salaalkoholi toel ja mõju suurenes)

Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa – Ameerika üheks rikkaimaks meheks tõusnud president Herbert Hoover

1929 majanduskriis, massiline vaesumine

1932 USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt – lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia

Roosevelti reform NEW DEAL (uus kurss ) – tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurendamine , tõstis makse, suurendas riigivõlga

Tähtsaimad reormid: uute töökohtade loomise toetamine riigi poolt, kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, hoolitsemine abivajajate eest (töötutele abiraha , vanuritele pension , vasetele peredele toetused), põllumajanduse reguleerimine (tootmispiirangud), riigi kontroll panganduse üle.

1933 hakati kriisist üle saama, 1936 võitis Roosevelt presidendivalimised ülivõimsalt

isolatsionismipoliitika
Inglismaa

Väljus küll sõjast võitjana, kuid kaotas juhtiva koha maailmas (USA-le), osa maailmamajanduses kahanes (söe-ja tekstiilitööstus; söe asemel nafta, moe muutumine)

Probleemiks aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega

Tööpuudus püsis kõrgel, majanduskriisi ajal tõusis haripunkti

1923. aasta valimiste tulemusel mood leiboristid liberaalide toel esimest korda parempoolse valitsuse (pretsedent oli loodud)

Välispoliitika – impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüded (esimene iirimaa, jäi dominiooniks, 1937 täielikult iseseisvaks.)

1931 Briti parlament võttis vastu Westminsteri statuut, muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti rahvaste Ühendusele.
Prantsusmaa

Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse

Enne sõda agaar -industriaalmaa, nüüd tööstusriik; majanduslik areng kiirem kui Inglismaal

Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid; valitsuse kiire vahetumine, eluiga lühem kui pool aastat

Tabas ülemaailmne majanduskriis – suurenes tööpuudus, halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised

Kommunistid ja sotsialistid kokkulepe 1934 esitasid Rahvarinde Idee, avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega

Rahvarinde valitsus (1936-1938) – suutis poliitilise olukorra stabiliseerida

Välispoliitika – pürgis PM Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, erinevalt SBR-st muutis aktiivseks ka Kesk- ja Ida-Euroopas; puudus küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud; 1930 hakkas NSVL -ga koostööd otsima (vastukaalu SM-le)
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA
Diktatuuride tekke põhjused

nn demokratia kriis – kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust, nõuti diktatuuri

Esimesena kommunistlik liikumine: soovis kommunistliku diktatuuri, kodanluse hävitamine

fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, vaenlaseks rahvuse reeturid, teised rahvad ja kommunistid.

Kolm liikumist nägid edasimineku esmase vahendina diktatuuri (vägivald)

Põhjused: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle kogenematust diktaatorid ära kasutasid; pettumus Versailles’ süsteemis, toetati juhte kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada; pettumine demokraatlikus riigikorralduses; majanduslikud raskused (lubati elujärje parandamist)
Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid

Autoritaarne: enamik võimust ühe isiku või rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks)

Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste ja üldse kogu elu üle, hirmuvalitsus (pidev inimõiguste rikkumine ), kõrgemaks seaduseks diktaatori suva (Näited Hitler SM, Stalin NSVL )
Fašistlik doktatuur Itaalias

Esimene diktatuur Lääne-Euroopas; Itaalia oli kandnud raskeid kaotusi, ei tunnustatud panust sõjas, majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus

Rahulolematust kasutasid ära kommunistid – paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaotusesse. – Nende vastu astus välja fasistide liikumine (Benito Mussolini)

Mussolini lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium ; õpetuses tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, üksikisikul polnud tähtsust

Mussolini korraldas mustade särkidega toetajatega marsi Rooma, 1922 määrati peaministriks: mõne aastag likvideeris demokraatliku riigikorralduse

1925 üheparteisüsteem – Mussolinile ehk duce ’le (juhile) anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei, rajati koonduslaagreid (ulatuslik terror puudus)

Tegelikult ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata, majanduskasv tema valitsemise ajal madalam, kui enne ja pärast seda.

Agressiivne välispoliitika
Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal

Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematus – Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), juhiks Adolf Hitler

1923 üritas Hitler võimu haarata, läbikukkumine, kaaslastega koos vangi, teos „ Mein Kampi“ („Minu võitlus“)

Hitleri arvates tuli kõrvaldada demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised õõnestavad tegurid; aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks; esialgu ei suutnud natsid SM-l suurt toetust koguda

Ülemaailmne majanduskriis – natside populaarsuse plahvatuslik kasv, 1932 aastal sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm

Stalin pidas sotsiaaldemokraatiat peamiseks vaenlaseks ning seega keelas ära koostöö.

1933 Hitler kantsleriks valitsuse eesotsas – tegutses esialgu põhiseaduse raamides, peagi aga kogu võim temal , hakkas piirama demokraatlikke vabadusi, mitme erakorralise valimisega saavutas oma parteile terrori ja hirmutamisega lõpuks absoluutse enamuse.

1933 seadus, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused (üheparteisüsteem, kõik peale NSDAP saadeti laiali). Hitler sai diktaatoriks ehk füüreriks.
Hitleri Saksamaa

demokraatlike institutsioonide ning vabaduste kaotamine; nende asemel riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus riigi kontrolli alla (nelja-aasta plaanid).

Rigi ülesanne: rassilise puhtuse tagamine – kehtestati hulk eraelu kontrollivaid seadusi, aktiivne juutide tagakiusamine; 1935 piirati seadusega juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi

Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused.

Tugisambaks SS (kaitsemalev), jjuhtis Hitleri lähim kaastööline Heinrich Himmler – allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo

Eesmärgiks SM kiire taasrelvastamine ja Versailles’ rahulepingu köidikutest vabanemine – roheksti uut sõjatehnikat, palju uusi teid, tööpuuduse likvideerimine ja elatustaseme tõus

Välispoliitika äärmiselt agressiivne, sest Hitler vajas võidukat sõda
Autoritaarsed riigid

Demokraatia kriis, otsustati autoritaarse riigi kasuks ( üks esimesi euroopas oli Portugal kukutas 1926 vabariigi; 1932 Salazar diktatuur – üle 35 aasta võimul)

1926 Poola, 1935 Leedu, 1924 Albaania , 1929 Jugoslaavia , 1932 Austria, 1934 Läti Eesti Bulgaaria, 1936 Kreeka
KOMMUNISTLIK DIKTATUUR VENEMAAL
Olukord Venemaal pärast kodusõda. Nõukogude Liidu loomine

kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud verise kodusõjaga

al 1918 üheparteisüsteem, teised keelatud peale kommunistliku partei

1922 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ametlikult kõik võrdsed, kuid tegelikult tähendas Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas.

1936 Taga- Kaukaasia NFSV Armeenia , Aserbaidžaani ja Gruusia Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks

1921 kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas – suruti suurte kaotustega maha, rahulolematus ei lõppenud
Uus majanduspoliitika

Uus majanduspoliitika NEP – toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis ülejäägid turule viia; rahareform taastas raha väärtuse; ennistati kauplemisvabadus, tegutsemisõigus eraettevõtlusele; enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla, omapärane segamajandus

Majandus hakkas taastuma (ebaühtlaselt), kommunistide jaoks NEP ajutine lahendus
Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule

1924 suri Lenin , soovitas järglaseks Lev Trotskit, kuid võimuvõitluses ei suutnud viimane end maksma panna – esile tõusis partei peasekretäri kohal töödanud Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast

1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad juhtkonnast eemaldada (karjääri tegi Molotov , 1930-1941 NL valitsusjuht)

1929 Trotski liidust välja, samal aastal suure pidulikkusega Stalini 50. juubel , sai ainuvõimu

isikukultus : kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“, kõikjal plakatid, skulptuurid , kirjutati kompartei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid .

Riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama
Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus.

Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu: Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduses, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi, Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks, loobus majanduse tasakaalustatud arendamisest, tegi panuse industrialiseerimisele, loobuti välismaistest investeeringutest, majandus range tsensurse juhtimise all, viisaastaku plaanid (eesmärke ei saavutatud) – NSVL tööstusriigiks

Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ei mõjunud eriti ülemaailmne majanduskriis, hoogne sõjatööstuse areng, eelistati rasketööstust, puudus tururegulatsioon, tootlikkuse langus, elanike vaesumine
Sundkollektiviseerimine.

1920-ndate lõpp raskused viljavarumisega – Stalin kasutas vägivalda, konfiskeeriti talupoegadelt kõik jõuga, vilja varumise eest ähvardas surmanuhtlus

1932-1933 Suur nälg (inimsöömise esinemine)

Sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse: jõukamad talupojad kulakuteks, saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse (Kokku küüditati 1929-1933 ligi 9 miljonit talupoega)

Raske hoop põllumajandusele
Suur Terror

1934 Stalini vägivallakampaania – seni oli suunatud klassivaenlastele, aga nüüd ohvriteks kompartei, nõukogude võimu keskasutus, julgeolekuorganid, armee, rahvusvähemused, rahvavaenlased

Sunnitöölaagrite süsteem GULAG – ebainimlikud tingimused, töölised surid massiliselt, üle jõu käiv töö

NSVL välispoliitika agressiivne – erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

AJALUGU KORDAMINE-diktatuurid ja demokraatlikud riigid #1

AJALUGU KORDAMINE-diktatuurid ja demokraatlikud riigid #2

AJALUGU KORDAMINE-diktatuurid ja demokraatlikud riigid #3

AJALUGU KORDAMINE-diktatuurid ja demokraatlikud riigid #4

AJALUGU KORDAMINE-diktatuurid ja demokraatlikud riigid #5

AJALUGU KORDAMINE-diktatuurid ja demokraatlikud riigid #6

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ave999 Õppematerjali autor

hitler diktatuur stalin poliitika tööpuudus majanduskriis välispoliitika mussolini kommunistid ülemaailmne majanduskriis rahulolematus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kahe maailmasõja vahel

27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu. Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

b) vale majandamine:liigne laenude võtmine ja suutmatud neid hiljem tagasi maksta laostas kogu panganduse c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged tollimaksud · TAGAJÄRJED: aktsiate langus-pankrotilained-töötus-ostujõu langus-tootmise vähenemine-miljonid inimesed kaotasid töö-vaesumine-rahulolematused-diktatuuride teke Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik-demokraatlike vabaduste laienemine · Konservatiivid: vaba turg, riik ei sekku majandusellu, üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine (Inglise konservatiivid ja USA Vabariiklik partei eesotsas Herbert Hooveriga) · Sotsiaaldemokraadid :pahempoolne liikumine, kaitsesid tööliskonna huve, kõrgemad maksud, abivajajate aitamine, ainelise ebavõrdsuse puudumine, suurem sekkumine

Ajalugu

pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki

Ajalugu

docx

Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa

vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis on enamik võimu koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte, poliitilised erakonnad on kas keelatud või piiratud, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena, riigikorraldus pole diktatuur Totalitaarses riigis on riigikorraldus diktatuur. Võim koondunud ühe juhi ja tema

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri

Ajalugu

docx

Majandus demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel

Inglismaa väljus majanduskriisist kiiremini võrreldes teiste riikidega, mis aitas tugevdada nende positsiooni maailmamajanduses Inglased olid kaua püüdnud alla suruda iirimaa tahet suurbritannaist eemalduda, kuid see lõppes 1921. aastal kompromissiga, milles 6 põhja-iirima krahvkonda jäid suurbritannia koosseisu , kuid ülejäänud iirimaa saavutas sõltumatuse, ning 1937 saavutati täielik iseseisvus. Briti Rahvaste Ühendusele pandi alus, kuna teised riigid, kes allusid Londonile, hakkasid ka iseseivust taotlema(nt Kanada ja Austraalia), see muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks. Prantsusmaa: Sõja tulemusena liitis prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke Tänu sellele oli sõjajärgne majanduskriis prantsusmaal väiksem kui enamikus euroopa riikides Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks

Ajalugu

Rohkem sarnaseid