AJALUGU: I ja II maailmasõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid · hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond · ohvrid ka rahvusvähemused · ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel · kokku ligi 40 mln hukkunut · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja "agressorite" ohjeldajana 18. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: · diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem  · Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist · Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga · 1936 ­ Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida,

Ajalugu

38

doc

Venemaa kokkuvarisemine

sageli ohvrid endised liitlased  näidisprotsessid  hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond  ohvrid ka rahvusvähemused  ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel  kokku ligi 40 mln hukkunut  Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja “agressorite” ohjeldajana 19. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine:  diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem   Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist  Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga

Venemaa

44

docx

Lähisajalugu: Külm sõda

LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus  II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt  Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähe

Ajalugu

14

pdf

Maailm 20 saj algul

MAAILM XX.saj ALGUL 1914-1991- lähiajalugu ehk lühike 20.s sajand 1914, sest: 1. I MS osalesid kõik riigid 2. 1881-1914 polnud EU suuri sõdu (Lõppes Preisi-Prantsuse sōjaga 1981) 3. 100a suurimast sõjast (Napoleoni sõda?) 4. lõppes belle épique 1991, sest: 1. NSV liidu kokkukukkumine 2. sotsialismileeri kokkuvarisemine …ka 2001, sest: 1. uued konfliktid (kaksiktornid 9/11) 2. nn uus vaenlane (islami terrorism, ISIS) ➔ 20 saj alguses rahvaarv 1,6 miljardit, neist 60% elas koloniaal-poolkoloniaal maades (pkoloniaal- tegelt jagatud suurriikide vahel, nt Hiina oli jagatud 5 riigi vahel- Prantsusmaa, Suurb, Jaapan) ➔ Sõltumatuid riike oli 56 (1900a), suurriike 8 (Prantsusmaa, Suurb, Saksamaa, Itaalia -omasid ülemkolooniaid), USA, Venemaa, Austria-Ungari, Jaapan) ➔ Venemaa rahvaarv kasvas kiiresti, sest neil oli kõrge loomulik positiivne iive ➔ USAs kasvas rahvaarv kiiresti sisserännu tulemusena (e

12. klassi ajalugu

22

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

kaupu Usa's müüa. Ületootmine Euroopas. Sisu: *tööpuudus ­ mässud, nälg *börsikrahh ­ väärtpaberiturg variseb kokku *palgalangus *sotsiaalsed probleemid *ettevõtted läksid pankrotti Osa riikidest säilitas demokraatia ­ Soome, Ingl, Pr Osa riikidest läks diktatuurseks, sest rahvas ootas karmikäelist juhti ­ Sm, Itaalia Pilet 7 Demokraatia 1920-30.aastatel Demokraatia laienes nii väliselt kui ka siseselt: VÄLISELT: *Pärast I maailmasõda muutus enamik Euroopa riike demokraatlikuks SISEMINE: Riigi siseselt valmisiõiguslike inimeste arv suurenesnaised said valimisõiguse ning kaotati varandusliktsensus ehk piirangud, valida said töölised Konservatism säilitas oma toetajaskonna ja mõjukuse. Aeglane ja vana. Liberalismi asemel tekkis esile sotsiaaldemokraatia: toetasid töölised, kes soovisid saada võrdsemat ühiskonda. Pilet 8 Prantsusmaa 20-30.aastatel Riigikord: parlamentaarne vabariik

Ajalugu

7

docx

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda Euroopa 1938-1939 1937 a novembris toimus Hitleri juures nõupidamine, selles nõupidamisel pm käistleti Saksamaa eluruumi küsimust ja et sm alad on liiga väikesed ja rahvus elab sm piiridest väljas ja ressursse on väha ja et tuleb eluruumi suurendada relva jõul. Pandi paika ka millal peaks see toimuma. Lähim daatum oleks olnud 1938ja kaugem 1943-45. Tegelikusses võeti see kõige varasem daatum. 1938 aastaks oli välja töötatud plaan Otto. See nägi ette Austria liidendamist Saksamaaga. Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anslussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lääneriigid, ing, prnts, k

Ajalugu

4

odt

I Maailmasõda, Vene Revolutsioonid, Eesti Vabariigi sünd

KORDAMISKÜSIMUSED I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44 1. MÕISTED ANTANT ­ ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele KESKRIIGID ­ SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel ,,BALKANI PÜSSIROHUKELDER" - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN ­ SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA ­ kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING ­ 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslase

Ajalugu

1

doc

Austria anšluss, totaalne sõda, holokaust

Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.kuulutas välja mobilisa

Ajalugu

Kommentaarid (0)