AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

Kui mõis nagunii kõik endale saab?
Kuidas on ristiusk mõjutanud Eesti ajalugu?

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #1

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #2

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #3

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #4

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #5

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #6

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #7

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #8

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #9

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #10

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #11

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #12

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

CriM3 Õppematerjali autor

AJALUGU 4: 11. KLASS
Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

1. Eesti muinasaeg
Muinasaeg: 11000 eKr – 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr.
Kiviaeg (10000-1500 a eKr)
Selleks ajaks on välja kerkinud 2/3 praegusest Eestist. Läänemeri alles välja kujunemisel. Tekib inimasustus Eestis – kaua peeti kõige vanemaks Pulli asulat Sindi lähedal, kuid 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale (nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi Kunda lähedal Lammasmäel). Tööriistad valmistasid kundala-sed kivist, luust, sarvest ja ka puust. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mere ääres hülgeid. Elasid sesoondselt, asukohad põhiliselt jõgede-järvede ääres.
Pronksiaeg
Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksese-med umbes aastast 1500 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Pron-ksist valmistatigi peamiselt vaid ehteid.
Tänu tööriistade paranemisele oli võimalik püüda paremat saaki, koguda varandust – kujunes kaup-lemine.
Hakati rajama kindlustatud asulaid, mille vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Ini-mestel oli juba mida röövida – näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati põlde, mis võivad olla senini säilinud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader.
Rauaaeg (500 e.Kr)
Pronks oli harv ja kallis. Selleks, et seda saada, oli vaja leida tina ja vaske. Rauda leidus rohkem, see oli vastupi-davam ja odavam. Raudkirved võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi, viljakaid maid kasutusele võtta, tänu sellele suurenesid kar-jad. Eluviis muutus paikseks, rahva arvukus kasvas ja asustus tihe-nes. Tekkisid kauban-dussidemed – vahetati vilja, karusnahka ja ehteid. Ehitati kivikirst- ja tarandkalmeid.
Eestlaste kujunemise kohta on mitu varianti. Vana teooria järgi saabusid inimesed jääpiiri taandudes ning meie esivanemateks oli kammkeraamika hõim (~5000 a tagasi). Uue teooria järgi oleme kujunenud mitme hõimu sugunemisel – seega veel varasemalt. Kõige uuema variandi järgi aga ei arva teadlased, et hõimud võivad kiirelt kujuneda ja seguneda, vaid et kõik see võttis väga kaua aega.
Kunda kultuur
(10000 a tagasi) –enamjaolt küttisid, oskasid valmistada kivist, luust, sarvest ja puust tööriistu. Elasid püstkodades. Võimalik, et lähtekohaks olid tänase Kirde-Poola ja Lõuna-Leedu alad.
Kammkeraamikakultuur (5000 a tagasi idast) – kammkeraamika ajajärk oli küttimise ja kalastamise kõrgaeg, elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Osati valmistada savist anumaid, mida kaunistati kammitaolise esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Mongoliidse välimu-sega. Teada ~50 asulakohta.
Venekirveskultuur – (nim vene paat-paaditaolised kirved). Peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Osad kirved, mis on leitud, ei näi aga olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Pärit võib-olla lõuna poolt – europiidne välimus.
Põhjapool domineerivad kammkeraamlased, panid aluse läänemeresoome kultuurile.
Lõunas venekirveskultuuri järglased, kellest kujunesid balti hõimud.

Eesti ja eestlased muinasaja lõpul (13.saj) – rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Tegevusvaldkonnad: Maaharimine, käsitöö, kaubandus. Elati suitsutares. Valitses ebavõrdsus ja sõltuvussuhted – eestlaste jõukamaid talusid nimetati mõisateks. Eesti (riigis) on mõningaid märke ühtsuse kohta (Raikküla kärajad – jõukamad eestlased, kes käisid koos ja pidasid kõnekoosolekuid). 8 suurt muinasmaakonda, mis jagunesid kihelkondadeks (13. saj alguses 45 kihelkonda).
2.
3. Eesti allutamine võõrvõimudele: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus

Vabadusvõitlus ...

eesti muinasaeg võõrvõimudele vabadusvõitlus jüriöö ülestõus jüriöö võitlus põhjasõda 1700-1721 maarahvas aadelkond linnad linnarahvas usk võõrvõimude vaheldumine

Sarnased õppematerjalid

doc

Liivi sõda

Tlna raehärrad eelistasid iga võimu Venemaale. Rootsi sekkus, sest : 1.Tahtis suurendada oma alasid (ka soome oli sel ajal rootsil) 2.Tahtis venemaa võimu vähendada. Kõik rigid olid selle poolt, et venemaa ei tohi saada sadamaid ja veel enam tugevneda. *1560-61 hoogu juurde sõjale. (Liivi sõja jooksul oli ka aastaseid v veel pikemaid pause, nt 1559 a. aprillis vaherahu pooleks aastaks) *1561- Lõuna-Eesti oli Poola huviorbiidis, Põhja-eestit tahtis Rootsi. Lõuna eesti andis truudusvande poolale jne *1561 pikem paus Liivimaal, sest Venemaa pidi vägesid korrastama, kuid Läänemerel sõdisid Taani ja Rootsi. *1569 Põltsamaa kuningriik Magnuse valduses. Venemaal juba vallutatud alad, lõi pisikese vasallriigi. Magnus abiellus Ivan IV sugulasega ning määras ta kuningaks. Oli liitlasena kasulik. Magnus aga ei olnud hea valitseja ning tekkisid tülid. *1571-72 Venelaste suurem pealtung, koondati vägesid, et vallutada Liivimaa.

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus!

Ajalugu

odt

Kordamisküsimused teemal "Sõdade ajajärk"

Ajaloo kordamisküsimused 1. Millal oli Eesti ajaloos ,,Sõdade ajajärk"? Sõdade ajajärk oli 16. sajandil. 2. Milliseid sõdu sellel perioodil peeti? Liivi sõda (1558-1583) Venemaa sõdis Riia peapiiskopi ja Poolaga (1556-1557) Narva piiramine ja pommitamine Vene vägede poolt (1558 kevad) Tartu piiramine ja pommitamine (1558 juuli) Eesti talupoegade ülestõus (1560 1561) 3. Nimeta 16. sajandi suurriigid Läänemere ääres. Venemaa, Poola Leedu, Taani ja Rootsi. 4. Mis oli Tartu maks? Tartu maks oli Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut Vene tsaarile. Maksma pidi aastas iga elaniku pealt 1 marga. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud

Ajalugu

doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.

Ajalugu

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr "aestid" Keskmine rauaaeg (5. 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl),

Eesti ajalugu

doc

Liivi sõda

Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eelkõige eelistati sadamaid, aga linnad olid ka rikkad.Otsiti lihtsalt põhjuseid, nii või naa oleks siinne ala venelaste poolt varem või hiljem ära vallutatud. 22.jaanuar 1558- venelased tungisid peale, oli rohkem rüüsteretke moodi 1588 aprill algas tõsine sõjategevus Narva pommitamisega. Esialgu oli sõda Venemaa ja Ordu vahel(mitte Venem ja Eesti!) Esimesena sekkus Poola, kuna taheti vastu astuda Venemaa suurenemisele. Tartu piiskop palus appi, nende vahel ka enne sõda juba head suhted. Tegelikult olid Poolal aga omad kasud eelkõige mängus.Hoidis madalat profiili, Tõusis esile alles siis kui Ordu lõplikult purustati. 1558-1559 Venemaa alistas endale piirkonna, mis talle meeltmööda oli. Ordu ei suutnud siinseid alasid sõjaliselt kaitsta ja venelased tulid järjest rohkem peale.

Ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta AADLIK aadli seisusse kuuluja LINNUS kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik VAKUS vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid MÕIS aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest 1241.a. Liber Census Daniae Taani hindamisraamat Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli Täitke tööleht: Üleminek muinasajast keskaega. Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõja eeldused, huvigruppide eesmärgid EELDUSED Drang nach Osten 1143.a. rajati Läänemere lõunakaldale Lübecki linn, millest sai edasitungi keskus koged PÕHJUSED Saksa rüütlid pattude lunastamine, sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisusekohaseid valdusi hankida Saksa kaupmehed ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega

Ajalugu

docx

Ajalugu I kursus

Maakonnad, mis olid haaratud: Rävala, Läänemaa, Harjumaa, Saaremaa 4. mai 1343. Paides eestlaste kuningate ja Liivimaa meistri kohtumine, kus eestlased pidid selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. Eestlased proovisid võita aega, mil abi Rootsis saabub. Põhjused, miks sakslased surusid ülestõusu maha 1. Eestlaste loodetud abi Rootsist jäi hiljaks 2. Ülestõus ei haaranud kõiki Eesti maakondi 3. Eestlaste vanemate tapmine Paides tekitas suure segaduse Mahasurumine 1. Talupoegadele – jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud 2. Aadlikke – väikevasallid vaesusid, sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita 1346. müüs Taani oma valdused Eestimaal Liivi ordule Kõige rohkem võitis Liivimaa ordu -> Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik -> rohkem mõisaid Vabadusvõitlus ja Jüriöö tõus

10.klassi ajalugu

Rohkem sarnaseid