Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui mõis nagunii kõik endale saab ?
  • Kuidas on ristiusk mõjutanud Eesti ajalugu ?
 
Säutsu twitteris
Kronoloogia
Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 11–13 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr.
1154 – Eesti ( Astlanda ) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil
1202 – paavst Innocentius III kuulutas Vana- Liivimaa ( Maarjamaa ) ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati Mõõgavendade Ordu
1208-1227 – Muistne vabadusvõitlus
1227 – Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu Põhja-Eesti
1238 – Taani ja ordu sõlmisid Stansby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja Põhja-Eesti
1343 23. aprill – Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine . Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat
4. mai – läbirääkimised ja Eesti kuningate tapmine Paides
1523 – reformatsiooni algus Eestis
1558-1583 – Liivi sõda, 1600-1621 Rootsi-Poola sõda
1629, 16. september – Rootsi ja Poola sõlmisid Altmargi vaherahu , kogu Eestimaa sai Rootsile
1629-1699 – Rootsi aeg
1643 –45 – Taani-Rootsi soda  Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile
1695 –97 – suur nälg Eestis, suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust
1699 – Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu
1700-1721 – Põhjasõda
1703 – venelaste rüüsteretk läbi Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa
1710–1713 – viimane ning suurim katk Eestis, suri umbes 200 000 – pool rahvastikust
1721, 30. august – Uusikaupunki rahu, Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu- Karjala
1721–1917 – Vene Impeerium
1783 – Paldiski sai linna õigused
1784 – Võru linna asutamine
1802 – Tartu ülikooli taasavamine
Linnad sõdades/murrangulistes sündmustes
Tallinn 1219 MVV, Tallinnasse saabus Taani laevastik
Tartu 1224 MVV, linna piiramine ordu poolt
Paide 1343 4 eesti kuninga hukkamine , Jüriöö ülestõusu „vaimne“ lõpp
Tallinn 1524 pildirüüste seoses reformatsiooniga
Tartu 1525 kirikute rüüstamine Tartus
Tartu 1558 Liivi sõja algus, Vene väed tundisid Tartu piiskopkonda
Tallinn 1561 linn läks Rootsi kuninga võimu alla
Põltsamaa 1570 . aastatel seal resideerub Taani kuningas Magnus
Kuressaare-Valga kosusid linnadena 16. sajandil
Tartu 1631 Skytte palus Gustav II-l muuta Tartus asuv gümnaasium ülikooliks
Tartu 1632 Tartu ülikooli loomine
Narva 1700 lahing Põhjasõjas, kus Rootsi lõi Vene vägesid
Tartu 1704 Peeter I vallutab Tartu
Tallinn 1710 toimus otsustav lahing, Tallinn alistus Vene vägedele (Põhjasõda)
Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana
Võru samuti oluline linn Vene ajal
AJALUGU 4: 11. KLASS
Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini
  • Eesti muinasaeg
    Muinasaeg: 11000 eKr – 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr.
    Kiviaeg (10000-1500 a eKr)
    Selleks ajaks on välja kerkinud 2/3 praegusest Eestist. Läänemeri alles välja kujunemisel. Tekib inimasustus Eestis – kaua peeti kõige vanemaks Pulli asulat Sindi lähedal, kuid 2001. aastal samast piirkonnast , Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale (nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi Kunda lähedal Lammasmäel). Tööriistad valmistasid kundala-sed  kivist, luust , sarvest ja ka puust. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mere ääres hülgeid. Elasid sesoondselt, asukohad põhiliselt jõgede-järvede ääres.
    Pronksiaeg
    Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksese-med umbes aastast 1500 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Pron-ksist valmistatigi peamiselt vaid ehteid .
    Tänu tööriistade paranemisele oli võimalik püüda paremat saaki, koguda varandust – kujunes kaup-lemine.
    Hakati rajama kindlustatud asulaid, mille vajadus annab tunnistust rahututest oludest . Ini-mestel oli juba mida röövida – näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati põlde, mis võivad olla senini säilinud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader.
    Rauaaeg (500 e.Kr)
    Pronks oli harv ja kallis. Selleks, et seda saada, oli vaja leida tina ja vaske. Rauda leidus rohkem, see oli vastupi-davam ja odavam. Raudkirved võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi, viljakaid maid kasutusele võtta, tänu sellele suurenesid kar-jad. Eluviis muutus paikseks, rahva arvukus kasvas ja asustus tihe-nes. Tekkisid kauban-dussidemed – vahetati vilja, karusnahka ja ehteid. Ehitati kivikirst- ja tarandkalmeid.
    Eestlaste kujunemise kohta on mitu varianti. Vana teooria järgi saabusid inimesed jääpiiri taandudes ning meie esivanemateks oli kammkeraamika hõim (~5000 a tagasi). Uue teooria järgi oleme kujunenud mitme hõimu sugunemisel – seega veel varasemalt. Kõige uuema variandi järgi aga ei arva teadlased, et hõimud võivad kiirelt kujuneda ja seguneda, vaid et kõik see võttis väga kaua aega.
    Kunda kultuur
    (10000 a tagasi) –enamjaolt küttisid, oskasid valmistada kivist, luust, sarvest ja puust tööriistu. Elasid püstkodades. Võimalik, et lähtekohaks olid tänase Kirde-Poola ja Lõuna-Leedu alad.
    Kammkeraamikakultuur (5000 a tagasi idast) – kammkeraamika ajajärk oli küttimise ja kalastamise kõrgaeg, elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Osati valmistada savist anumaid, mida kaunistati kammitaolise esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Mongoliidse välimu-sega. Teada ~50 asulakohta.
    Venekirveskultuur – (nim vene paat-paaditaolised kirved). Peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima , tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma . Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Osad kirved, mis on leitud, ei näi aga olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Pärit võib-olla lõuna poolt – europiidne välimus.
    Põhjapool domineerivad kammkeraamlased, panid aluse läänemeresoome kultuurile.
    Lõunas venekirveskultuuri järglased, kellest kujunesid balti hõimud.
    Eesti ja eestlased muinasaja lõpul (13.saj) – rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Tegevusvaldkonnad : Maaharimine, käsitöö, kaubandus. Elati suitsutares. Valitses ebavõrdsus ja sõltuvussuhted – eestlaste jõukamaid talusid nimetati mõisateks. Eesti (riigis) on mõningaid märke ühtsuse kohta (Raikküla kärajad – jõukamad eestlased, kes käisid koos ja pidasid kõnekoosolekuid). 8 suurt muinasmaakonda, mis jagunesid kihelkondadeks (13. saj alguses 45 kihelkonda).
  • Eesti allutamine võõrvõimudele: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus
    Vabadusvõitlus 1208-1227
    Põhjused:
    • Baltikum oli viimane paganlik piirkond: 12. sajandil algas sakslaste tung itta
    • Eesti polnud ühtne riik
    • Balti riikide omavahelise koostöö vältimiseks rünnati „keskelt“ – Liivimaa oli seega juba ristiusutatud (juht Kaupo )
    • Innocentius III – läbi aegade auahneim, sõjakaim paavst; Liivimaa piiskop Albert – samuti agressiivne vallutaja, juhtis eestlaste ja latgalite alistusretki
    • Ristiusustamiseks oli loodud Saksa ordu, millele loodi allharuna 1202 a. Mõõgavendade ordu (Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati Baltimaade vallutamiseks)
      • 1237. a. ühines Saksa ordu Mõõgavendade orduga, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru – Liivi ordu
    Sõja käik:
  • Etapp – jõudude tasakaal
    1208 Sakslaste sissetund Ugandisse
    1210 Ümera lahing – toimus pärast Võnnu (Mõõgavendade ordu üks tähtsaim tugipunkt) piiramist. Eestlased põgenesid Võnnu alt, sest Riiast oli oodata suurt väge. Nad jäid Koiva lisajõe Ümera äärde varitsema ja tungisid neid jälitanud sakslastele, liivlastele ja latgalitele ootamatult kallale. Rünnak kulges edukalt ja eestlased saavutasid võidu.
    1212-1215 Toleida vaherahu
  • Etapp – sakslased saavutavad edumaa, sest lisanduvad uued vaenlased
    1217 Madisepäeva lahing – toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo.
    1219 Taanlased (ja rootslased ) Tallinnas – Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud lipp, millest sai Taani riigilipp. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke.
  • Etapp – eestlaste meeleheitlik, kuid tulutu vastupanu ja lõplik alistumine
    1222-1223 Eestlaste edu
    1224 Tartu alistamine
    1227 Saaremaa alistamine
    Kohe pärast MVV lõppu: sakslased vs taanlased – 1233. a veresaun Tln, kus ordu tappis 100 paavsti vasalli. Rahu pärast 1238 Stensby lahingut – Harju- ja Virumaa läksid lõplikult Taanile
    Tagajärjed, tulemus, mõju:
    • Eesti alad jagunevad 4 maahärra vahel (tülid, puhkevad kodusõjad)
    • Eesti aadelkonna ( eliit , ülikkond) kadumine (hukkusid, sulandusid jne) – kujunes välja uus aadelkond , kes koosnes võõramaalastest: Baltisakslased
    • Maarahvas (eestlased) alistati lepingutega – koormised (kümnis ja hinnus), sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine
    • Ristiusu pealesurumine – võiduristimine
    • Samas, Eesti seoti Lääne-Euroopa kultuuriruumiga: kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, Hansaaeg 13.-16. sajand
    NB! 1242 Jäälahing Peipsil – ristisõdijate edasitungi peatab Aleksander Nevski Venemaalt
    Jüriöö ülestõus 23. aprill 1343
    Põhjused:
    • Taani aladel aadlikel suuremad õigused ja talupoegade olukord oli raskem
    • Kuuldused Taani alade müügist Ordule

    Sõja käik:
    Eelnes põhjalik ettevalmistus. Algul saatis eestlasi suur edu – kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti . Vallutati Padise klooster . Lühikese ajaga oli kogu Harju (v.a. Tallinn) võõrvõimust vaba. Ülestõusnud valisid endale neli kuningat ja ühine vägi liikus Tallinna alla. Linna vallutamiseks paluti abi Rootsilt e. Turu foogtilt.
    Vahepeal puhkes ülestõus ka Haapsalu lähistel (Ordu alad!). Ordu pidi sekkuma, loobudes Vene sõjakäigust. Eestlaste juhtide ja ordu vahel toimusid Paides läbirääkimised, kus eestlaste kuningad tapeti. Mässajad olid edasipidi ilma peata ja seega ebaedukad. Ordu asus sõjategevusse, Rootsi väed jõudsid kohale liiga hilja.
    Ülestõusnud palusid abi ka venelastelt ja Pihkva vägi tungiski Tartu piiskopkonda. 24.juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti Pöide linnust, mis alistus. Liivi ordu olukord muutus keeruliseks ja ta palus abi Saksa ordult, kes saatis siia suure abiväe. Tapeti saarlaste kuningas Vesse, pärast mida abijõud kiirustades lahkusid. Järgmisel talvel koondas Liivi ordu jälle suure väe, Saaremaa löödi seega lõplikult alles 1345. aastal.
    Tagajärjed, tulemus, mõju:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #1 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #2 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #3 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #4 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #5 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #6 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #7 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #8 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #9 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #10 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #11 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #12
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor CriM3 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    AJALUGU 4: 11. KLASS
    Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

    1. Eesti muinasaeg
    Muinasaeg: 11000 eKr – 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr.
    Kiviaeg (10000-1500 a eKr)
    Selleks ajaks on välja kerkinud 2/3 praegusest Eestist. Läänemeri alles välja kujunemisel. Tekib inimasustus Eestis – kaua peeti kõige vanemaks Pulli asulat Sindi lähedal, kuid 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale (nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi Kunda lähedal Lammasmäel). Tööriistad valmistasid kundala-sed  kivist, luust, sarvest ja ka puust. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mere ääres hülgeid. Elasid sesoondselt, asukohad põhiliselt jõgede-järvede ääres.
    Pronksiaeg
    Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksese-med umbes aastast 1500 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Pron-ksist valmistatigi peamiselt vaid ehteid.
    Tänu tööriistade paranemisele oli võimalik püüda paremat saaki, koguda varandust – kujunes kaup-lemine.
    Hakati rajama kindlustatud asulaid, mille vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Ini-mestel oli juba mida röövida – näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati põlde, mis võivad olla senini säilinud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader.
    Rauaaeg (500 e.Kr)
    Pronks oli harv ja kallis. Selleks, et seda saada, oli vaja leida tina ja vaske. Rauda leidus rohkem, see oli vastupi-davam ja odavam. Raudkirved võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi, viljakaid maid kasutusele võtta, tänu sellele suurenesid kar-jad. Eluviis muutus paikseks, rahva arvukus kasvas ja asustus tihe-nes. Tekkisid kauban-dussidemed – vahetati vilja, karusnahka ja ehteid. Ehitati kivikirst- ja tarandkalmeid.
    Eestlaste kujunemise kohta on mitu varianti. Vana teooria järgi saabusid inimesed jääpiiri taandudes ning meie esivanemateks oli kammkeraamika hõim (~5000 a tagasi). Uue teooria järgi oleme kujunenud mitme hõimu sugunemisel – seega veel varasemalt. Kõige uuema variandi järgi aga ei arva teadlased, et hõimud võivad kiirelt kujuneda ja seguneda, vaid et kõik see võttis väga kaua aega.
    Kunda kultuur
    (10000 a tagasi) –enamjaolt küttisid, oskasid valmistada kivist, luust, sarvest ja puust tööriistu. Elasid püstkodades. Võimalik, et lähtekohaks olid tänase Kirde-Poola ja Lõuna-Leedu alad.
    Kammkeraamikakultuur (5000 a tagasi idast) – kammkeraamika ajajärk oli küttimise ja kalastamise kõrgaeg, elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Osati valmistada savist anumaid, mida kaunistati kammitaolise esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Mongoliidse välimu-sega. Teada ~50 asulakohta.
    Venekirveskultuur – (nim vene paat-paaditaolised kirved). Peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Osad kirved, mis on leitud, ei näi aga olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Pärit võib-olla lõuna poolt – europiidne välimus.
    Põhjapool domineerivad kammkeraamlased, panid aluse läänemeresoome kultuurile.
    Lõunas venekirveskultuuri järglased, kellest kujunesid balti hõimud.

    Eesti ja eestlased muinasaja lõpul (13.saj) – rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Tegevusvaldkonnad: Maaharimine, käsitöö, kaubandus. Elati suitsutares. Valitses ebavõrdsus ja sõltuvussuhted – eestlaste jõukamaid talusid nimetati mõisateks. Eesti (riigis) on mõningaid märke ühtsuse kohta (Raikküla kärajad – jõukamad eestlased, kes käisid koos ja pidasid kõnekoosolekuid). 8 suurt muinasmaakonda, mis jagunesid kihelkondadeks (13. saj alguses 45 kihelkonda).
    2.
    3. Eesti allutamine võõrvõimudele: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus

    Vabadusvõitlus ...

    eesti muinasaeg , võõrvõimudele vabadusvõitlus , jüriöö ülestõus , jüriöö , võitlus , põhjasõda , 1700-1721 , maarahvas , aadelkond , linnad , linnarahvas , usk , võõrvõimude vaheldumine

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    24
    docx
    Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    37
    docx
    Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    72
    docx
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    24
    doc
    Eesti ajalugu
    19
    doc
    10-klassi ajaloo eksam
    18
    doc
    Eesti ajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun