asus parteitööle. Kuna tal ei olnud kogemust poliitilises elus oli väga kuulekas ning jälgis teisi ja õppis nende pealt. Ta määrati järjest kõrgematele kohtadele ja nii kogus võimu. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht, kellena ta muuhulgas käskis Nõukogude juhtkonna käsul lammutada Ipatjevi maja, kus hukati tsaar Nikolai II. Maja lammutati üleöö koos vundamendiga ja viidi prügimäele, koht kaeti asfaldiga. 3. aprillil 1985, pärast Mihhail Gorbatšovi võimuletulekut tehti Jeltsinile ettepanek asuda juhatama NLKP Keskkomitee ehitusosakonda. 12. aprillil asus ta sellel ametikohal tööle. NLKP Keskkomitee juunipleenumil 1985 valiti ta NLKP keskkomitee ehitussekretäriks. 22. detsembril 1985 tegi Mihhail Gorbatšov Jeltsinile ettepaneku hakata Viktor Grišini asemel Moskva parteijuhiks. 24. detsembril 1985 vabastas NLKP Moskva Linnakomitee pleenum, millel võttis sõna Mihhail Gorbatšov, Viktor Grišini tema
nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistanis, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida Euroopa riikides) Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist ja toetasid kommunismivastast liikumist nii Poolas kui Afganistanis lääneriigid vähendasid NSVl sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti NSVL tasand Gorbatšovi võimuletulek. Eesmärgiks kehtiva süsteemi säilitamine, selleks et päästa NSVL pankrotist ja vähendada Lääne survet, tuli ühiskonda demokratiseerida Perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva režiimi kriisist väljatoomine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud. Perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud mitte üksnes NSVl impeeriumi, vaid varises kokku sotsialismimaailm (Euroopas) tervikuna
NSV Liidu ja idabloki lagunemine Mihhail Gorbatšov (1931) • 1985–1991 NLKP KK peasekretär, 1988–1990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. • Algatas glasnosti ja perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja võidurelvastuse pidurdamine. Muudatuste algus NSV Liidus • Perestroika ehk uutmine oli Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine;
majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. Nõukogude Liidu “vabade käte” poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida- Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga
kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Gorbatšov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele “Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?”. Kremlis arvati, et enamikus liiduvabariikides on vastus esitatud küsimusele jaatav, mis seoks ka mässumeelsed liiduvabariigid Nõukogude Liiduga. Eesti ja teised Balti riigid korraldasid ennetava rahvaküsitluse iseseisvuse küsimuses. 1991. aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul
3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5. Gorbatšov (NLKP peasekretär al. 1985.a.)tahtsis NSV Liidus muuta: oli veendunud, et on vaja ümberkorraldusi. Eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine, . Püüded majandust reformida ei õnnestunud, kuna vana käsumajandus lagunes, turumajandusele aga ei suudetud üle minna. Majandusraskused süvenesid, rahva rahulolematus kasvas. 6. Gorbatsov oli sunnitud Nlis reforme alustama : *Nlis oli stagnatsioon *Nli ähvardas pöördumatu mahajämine maailma
Seetõttu sai Andropov paratamatult aru muudatuste vajalikkusest, kuid saanud riigijuhiks polnud ta ise enam võimeline neid muudatusi tegelikult alustama. Mõningaid kampaaniamaigulisi samme võeti küll ette näiteks töödistsipliini tugevdamiseks ja kuritegevuse ohjeldamiseks, kuid olulist efekti need ei andnud. Ka alustas ta võitlust kuritegevuse vastu riigi tippjuhtkonnas. NSV Liidu reformimine jäi Andropovi protežee Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi hooleks. Aastal 1982, pärast Brežnevi surma valiti Andropov uueks NLKP Keskkomitee peasekretäriks. Ta püüdis stagneeruvat Nõukogude Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud. Andropov oli viletsa tervisega ning suri juba vähem kui poolteist aastat pärast võimule saamist. Sellega lõppes ka lühiajaline aktiivne periood pärast stagnatsiooni. Surm: Andropov suri Sarajevo taliolümpiamängude ajal 9. veebruaril 1988. a. TŠERNENKO
Loodeti, et NSV Liidu majanduslik seis pole piisavalt tugev, et selle lainega konkureerida. Tulemus oli ootuspärane, ja NSV Liit oli sunnitud tunnistama oma mahajäämist võidurelvastumises. See pani ka aluse Idabloki ja Nõukogude Liidu lagunemisele. 1985.aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Keskkomitee partei peasekretäriks Mihail Gorbatšovi. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider ja samas ka noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatšov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. See aga ei tähendanud, et ta ei uskunud kommunistlikesse ideedesse. Gorbatšov algatas perestroika ehk poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Gorbatšov algatas glasnosti, ehk avalikustamise. Esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi ja katastroofe, räägiti seni tundmatuid fakte nõukoguse ajaloost ja sellest, kuidas inimesed
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
arengule uut hoogu anda, mõistmata, et käsumaj end ammendanud; Andropov surmahaige, 1984. suri diktaatorite nõtrus muutis NSVL maailma naerualuseks, rahva seas räägiti gerontograatiast e vanurite võimust Tšernenko samuti väeti ja haige, suri 1985. a hakati mõistma, et seistakse silmitsi külma sõja kaotusega – maj pankrotis, autoriteet langenud, relvastus neelas tohutuid ressursse, vaja uuendusi → uus programm, perestroika 45. Perestroika Mihhail Gorbatšovi tõus NSVL eesotsa: 1985. võimule – ainult 54-a, esindas Hruštšovi ajal pol-sse tulnud põlvkonda eesmärk käsumaj ja impeeriumi päästmine uskus kommunistlikesse ideedesse, oli veendunud, et ka paljud teised usuvad → läks kalliks maksma loodeti NSVL fassaadi natuke muutes ja kaunistades Läänt petta, Reagan aga tugevdas oma taktikat Muudatuste algus NSVL-s:
Repressioone teostas KGB , kasutati erinevaid meetmeid, näiteks:Töölt vallandamine. Arreteerimine, riigistatud ja põllumajandus maalt väljasaatmine, ülekuulamised ja piinamised, psühhiaatriline sundravi kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused: Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. Gorbatsov algatas perestroika plaanimajandusele e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti)
edendamise vastu. 6 liiduvabariiki. Lenin tahtis, et riigid oleksid iseseisvad, aga moodustaksid liidu. 2. NSV Liidu lagunemine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades.Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. PERESTROIKA ALGUS 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse
või kutsekoolis. Negatiivsed jooned- nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Peatükk 28. Nõukogude Liidu lagunemine Mis oli perestroika eesmärk? õukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades? Ühiskonnaelu- Tsensuurireeglid pehmenesid, Glasnost – avalikustamine, sõnavabadus, Kontaktide tihenemine muu maailmaga, Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika- Vähendati kommunistliku partei rolli, Loodi NSV Liidu
iseseisev vabariik. Kuid eestlaste seas tekkisid mõtted ja liikumised seoses iseseisvumisega juba perestroika aegadel. Eesti oli teatavasti Nõukogude Liidu võimu all peale Teist maailmasõda ning Eesti suurim ning peamiselt ainuke võimuorgan oli Eesti Kommunistlik Partei. 1985. aasta kevadel, toimus üks murrangulisematest muudatustest Eesti jaoks. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatšov, kes omakorda tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algataski Gorbatšov perestroika. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi
Pärast Teist maailmasõda, kui sakslased olid kaotanud ja lahkusid Eestist, okupeeris Nõukogude Liit 1945. aastal MRP salajase protokolli järgi Baltiriigid, sh ka Eesti. Siin kehtestasid nad käsumajanduse ja poliitilise võimu ainsaks kandjaks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Okupatsioon kestis kuni 1991 aastani, mil Eesti viimaks taasiseseisvus. Mis lubas Eestil Nõukogude Liidust pääseda? 1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ja glasnosti. Perestroika kujutas endast senise
Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi NSV Liit aga üha rohkem maha. Hädasti vajati reforme, selleks tuli riigi etteotsa seada uut tüüpi liidrid. See arusaam pani aluse NSV Liidu uuendamise programmile, mis läks ajalukku perestroika nime all. PERESTROIKA Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. 54-aastane Gorbatsov oli noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud poliitikasse Hrustsovi sula ajal. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmise neid tegema. Samas polnud tema eesmärk mitte üleminek demokraatiale ja turumajandusele,
polnud võimu. 2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 4. Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. 5. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. 3) Idabloki lagunemine • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti):
Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidu majandus jõudnud kriisisituatsiooni. Selle põhjuseks oli tehnoloogiline mahajäämus Läänest, ekstensiivsel tootmisel põhinev ebaefektiivne sotsialistlik plaanimajandus ning sõjatööstuse eelisarendamine. 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Tekkisid sellised operatsioonid nagu Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvuslik sõltumatuse partei pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.
7)Partei oli sissetunginud absoluutselt kõikidesse eluvaldkondadesse 8)Dissidentluse (inimõiguste ja demokraatlike õiguste eest seismine) suurenemine- võimendus peale Praha kevadet. Dissidendid organiseeruvad-moodustavad rühmitusi ja annavad välja ajalehti. -1982- Brežnev lahkub ametist -1982-1984-NLKP peasekretär Juri Andropov -1984-1985- NLKP peasekretär K.Tšernenko -Mõlema vanamehe surm sümboliseeris vana süsteemi kadumist -1985.märts NLKP peasekretäriks sail Mihhail Gorbatšov. Võrreldes teiste NLKP eelnevate peasekretäridega oli ta haritud. Ta kuulus nooremate kommunistide põlvkonda--> Lääneriikidel mulje, et temaga saab läbirääkimisi pidada -Kuulutas välja perestroika poliitika- majandussüsteemi parandamine. Perestroikaga kaasnesid majandusvabadused: 1)Lubati kooperatiivide loomist (eramajandus) 2)Vähenes riigi roll majanduses 3)Tekkis „putkamajandus“ -Perestroika tõi endaga kaasa kommunistliku partei moderniseerimise.
Valisin selle teema, sest olen selle sündmustest palju kuulnud, kuid fakte on teemade kohta väheks jäänud. Kõige enam huvitab mind küsimus: Mis või kes aitas kõige enam kaasa Eesti iseseisvumiseks? Põhiliselt kasutasin info otsimiseks veebipõhist vaba sisuga entsüklopeediat vikipeediat. Samuti kasutasin ajaloo õpikut ,,Eesti ajalugu II", kust kogusin samuti märgatava osa infost. Uurimustöö on jaotatud nelja peatükki, mida pean perestroika puhul olulisteimaks. Esiteks uurin ülemnõukogu tegevust nii Eestis kui ka NSV Liidu peakorteris Moskvas. Teises peatükis on vaatluse all rahvaliikumised, mis etendasid tähtsat rolli ühtekuuluvuse tunde tekkimisel. Kolmas peatükk on Augustiputsist ja selle juhtfiguuridest, mis minu meelest on üks põnevamaid hetki perestroika perioodist. Neljandas peatükis käsitlen Eesti iseseisvumist mis selleni viis ja kuidas see kätte võideti.
Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi NSV Liit aga üha rohkem maha. Hädasti vajati reforme, selleks tuli riigi etteotsa seada uut tüüpi liidrid. See arusaam pani aluse NSV Liidu uuendamise programmile, mis läks ajalukku perestroika nime all. NSV Liidu etteotsa astub Mihhail Gorbatsov. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmise neid tegema. Tema eesmärk oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades. See eksiarvamus läks Gorbatsovile kalliks maksma
Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaan. Kui 1969 aastal valiti liidukantsleriks Willy Brandt, algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. Saksamaa taasühinemise tegi võimalikuks NSV Liidus toimunud perestroika ja glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SDV liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Sõlmiti kaks-pluss-neli leping, ehk kõigepealt jõudku sakslased ise oma tuleviku suhtes kokkuleppele ja siis kooskõlastagu see Teise maailmasõja võitjariikidega.. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud
21. augusti hommikuks oli jõudude vahekord Moskvas lõplikult muutunud. Linna saabusid Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes. Võim Venemaal läks Jeltsini kätte, kes lasi vandenõulased arreteerida. Moskvasse pöördus koduarestist tagasi Gorbatsov, kuid tema võim oli sama hästi kui olematuks muutunud. Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine Riigipöördekatse läbikukkumisega oli NSV Liidu saatus otsustatud. Selle osad kuulutasid end üksteise järel iseseisvaks, impeerium säilis peagi veel vaid paberil. Balti riikide iseseisvuse taastamise järel olid lääneriigid üksteise järel taastanud nendega diplomaatilised suhted, 6. septembril 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit. 24. augustil 1991 kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. augustil Valgevene ja Moldaavia, järgnevate kuude jooksul järgnes neile enamik teisi endisi liiduvabariike. 8. detsembril 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Valgevenes Belovezjes avalduse
teenida). Poliitikas pidi Lääs oma huvide kaitseks aktiivselt välja astuma, kristlik- demokraatlikud poliitikud tõusid suuremate riikide etteotsa. Pooldasid sõjalise võimsuse suurendamist. Ikestatuid rahvaid tuli toetada tegudega, mitte sõnadega (pingelõdvenduse lõpp). 5. Mõisted - perestroika - ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus (glasnost), mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti eraettevõtluse (kooperatiivid) teatav tekitamine ja kaasamine, mis varem oli olnud pea täiesti keelatud. Mihhail Sergejevits Gorbatsov - NSV Liidu viimane riigipea. NLKP KK Poliitbüroo liige, peasekretär, NSVL Ülemnõukogu esimees ja NSV Liidu I president. Eesmärgiks oli
Uus ärkamisaeg Eestis. Sündmused 1987-1988. 1987- Fosforiidikampaania, mille tulemusel hakkas Eesti ärkama ja mil hakati Eestisse rajama fosforiidikaevandusi (Kabala-Toolse). 23. august 1987- Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus esines Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga avalikustada 1939. aasta pakti tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ajakirjandus püüdis maha vaikida. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli demokraatlike põhimõtetega ja hakkasid vabadussõja mälestusmärke taastama ja avalikustama küüditamisi jne. 1988- Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal, millega loovintelligents ühines uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnale. Moodustati Rahvarinne, millega ühinesid isegi kommunistid, kohaliku võimu esindajad. Loodeti iseseisvuse taastamist ning demokratiseerida valitsevat reziimi. 1988- Laulev revolutsioon. Al
Gorbatsovi aeg NSV Liidus On avaldatud arvamust, et perestroika initsiaatoriks oli KGB. Alates 1956. a partei 20. kongressist hakkas KGB roll ühiskonnas kasvama. Tippjuhtkonda imbus salapolitsei veelgi tugevamalt kui varem. Selepini ja Semitsastnõi ajal (50-ndate lõpp 60-ndad) tuli KGB-sse uut kaadrit, kõrgema haridusega kaastöötajad. Loodi KGB teaduslik-tehniline baas. 1967.a KGB juhiks Juri Andropov. Tema karjäär: 1956 Ungaris 1968 KGB juhina surus maha Tsehhoslovakkias Praha kevade
Boriss Jeltsin Sisukord: Boriss Jeltsini noorpõlv...........................................lk3 Jeltsini parteikarjäär.............................................lk3-4 Venemaa juht Boriss Jeltsin....................................lk4-5 Riigipöörde katse...................................................lk5 NLKP lagunemine..................................................lk6 Kasutatud materjalid..............................................lk7 2 Boriss Jeltsini noorpõlv Boriss Jeltsin sündis 1931. aastal Sverdlovski oblastis. Ta oli pärit rikaste talunike perest ja tema vanaisa tehti kulakuks ja küüditati. Hiljem räägiti, et kui Jeltsin oleks oma vanaisast elulookirjelduses kirjutanud, ei oleks temaga üldse tegemist tehtud ja ta poleks saanud nii kõrgele kohale. Ta õppis ehitajaks ja tegeles vahepeal kõiksugu erinevate ehitustöödega nagu tema isa. Töötas ehitusorganisatsioonides. Tema e
Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Ühel hetkel sündmused lihtsalt väljusid tema kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused ammu küpsenud. Aprillipleenumi järel NSV Liidu juhtkond uuenes tugevalt (lisaks vahetati välja oblastite parteikomiteede sekretärid, sõjaväe juhtkond). Ministrite Nõukogu esimeheks sai Nikolai Rõzkov, välisministriks Eduard Sevardnadze. 1986 hakkas perestroika kõrval kõlama teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. See tähendas, et seni kiivalt igasugust vähegi negatiivset infot varjanud nõukogude võim hakkas rahvale rääkima probleemidest kuritegevusest, majandusraskustest jne. Vähenes (veel ei lõppenud!) ajaloo moonutamine. Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
