AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
 
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 
 
 
 
 
 
 
 
NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS  
VENE MEMUAARKIRJANDUSES 
 
Toomas KARJAHÄRM 
 
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; toomas.karjaharm@mail.ee 
 
On kirjeldatud,  refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene 
(Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne 
aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP  peasekretär Mihhail 
Gorbatšov , tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident  
Aleksandr Zinovjev , KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV 
Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht 
Jegor Gaidar , prominentsed poliitikud ning Vene  Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei 
Mitrofanov. Viimasel ajal Venemaal tugevnenud impeeriumi nostalgia avaldab mõju ka  memuaar -
kirjandusele, kus Liidu lagunemise kohta on kaks vastandlikku vaatepunkti: 1) impeeriumi  hukk oli 
loomulik ja see tulnuks ammu lammutada; 2) Liit tulnuks säilitada ja seda  saanuks arukama tegut-
semise korral ka teha. Nii Gorbatšov kui ka tema oponendid unitaarriigi pooldajate ringkonnast on 
veendunud, et Liitu saanuks säilitada. Mõlemad süüdistavad teineteist ja Boriss Jeltsinit impeeriumi 
lagundamises. Moderniseerimise teooria pooldajad kalduvad üliriigi kadumise põhjuseks pidama  
pigem kommunismi ja nõukogude süsteemi kriisi. Balti rahvaste vabadusliikumisel oli Nõukogude 
Liidu lagunemisel tähtis, kuid mitte peamine roll nagu iseseisvunud Venemaal. 
 
 
IMPEERIUMI NOSTALGIA 
 
Nõukogude Liidu (edaspidi ka Liidu) lagunemine on teema, millel on täna-
päeva Venemaa ühiskonnas lai kõlapind. Kuidas sai võimalikuks veel hiljuti  
täiesti võimatuna näiv asjaolu, et üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult 
kokku ja jõudude vahekord  maailmas muutus radikaalselt üllatavalt lühikese   ajaga
See küsimus on seotud tänaste venemaalaste identiteediotsingutega, postimperiaalse 
ja postsovetliku nostalgia tugevnemisega ühiskondlikus mõttes ning avalikus elus. 
Kremli uus poliitiline stiil koos musklite näitamisega, mis seab eesmärgiks taas-
tada endise üliriigi vägevus, ainult toidab  ja soosib niisugust nostalgiat. Neid, kes 
ülistavad kadunud maailmariiki ja impeeriumiideed, on rohkesti: kirjanikud  Valentin  
Rasputin ja Aleksandr Prohhanov, geopoliitik Aleksandr Dugin, võimule lähedal 
seisvad poliittehnoloogid  Stanislav Belkovski ning Gleb Pavlovski, kui nimetada 
mõnd avaliku arvamuse mõjutajat. Läkituses Venemaa Föderatsiooninõukogule 
 
131
 
2005. aastal nimetas president Vladimir  Putin  Nõukogude Liidu hukku (крушение
sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Mõned eksperdid on sellest välja 
lugenud avalikku soovi Nõukogude Liit sisuliselt taastada.1 Apelleerimine mineviku 
sümbolitele (näiteks suur võit 1945, riigihümni meloodia, punalipp armee lipuna) 
on poliitilise protsessi juhtimise mõjus instrument.  
Jegor Gaidari sõnul domineerib Venemaa avalikus arvamuses praegu nii-
sugune maailmapilt : 1) 20 aastat tagasi eksisteeris stabiilne, arenev, võimas riik – 
Nõukogude Liit; 2) kahtlased ja veidrad inimesed (võimalik, et välismaa agendid
mõtlesid välja poliitilised ning majanduslikud  reformid ; 3) nende reformide taga-
järjed osutusid katastroofilisteks; 4) aastail 1999–2000 tulid võimule need, kes 
tunnevad  muret riiklike huvide pärast; 5) pärast seda hakkas elu paremaks minema. 
See müüt on autori sõnul tõest niisama kaugel kui 1920.–1930. aastail levinud 
populaarne legend reedetud, kuid võitmatust Saksamaast.2  
Küsitlused näitavad, et märgatav nihe  venemaalaste teadvuses imperiaalse 
mõtteviisi tugevnemise poole on aset leidnud just Putini presidendiks oleku ajal. 
Aastail 1998–2003 kasvas ligi kolm korda nende venemaalaste protsent, kes hin-
dasid Stalinit positiivselt (19%-lt 53%-le), ja rohkem kui neljandik oli valmis 
hääletama türanni riigi etteotsa ka praegu.3 Samu tendentse võib täheldada Vene 
propaganda väljas asuvate eestivenelaste juures. 2005. aastal uskus 38% küsitle-
tud mitte-eestlastest, et Eesti ühines Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, ja ainult 
17%, et Eesti okupeeriti.4 Impeeriumi kaotuse valu on kerge ekspluateerida, õhuta-
maks suurriiklikku teadvust, ksenofoobiat, antiamerikanismi ja üldse läänevasta-
sust, mis on jälle moes.5 Postimperiaalne  sündroom  on avaldanud oma mõju ka 
mäletamisele ja poliitilisele memuaarkirjandusele. 
Vene poliitikas, ideoloogias, humanitaar- ja sotsiaalteadustes käib võitlus erine-
vate suundade vahel. Seetõttu pole küllaldast alust  kõnelda  mingist kindlast  üheselt 
formuleeritud Vene ajaloo kontseptsioonist, kuid teatud domineerivad tendentsid on 
selgesti näha. Vene postsovetlikus ühiskondlikus mõttes on geopoliitilisel vaate -
nurgal  suur tähtsus. Läänemeelsed atlantistid ja mondialistid, euraasialased ning 
slavofiilsusele tuginevad isolatsionistid murravad piike Venemaa  oleviku ja tule-
viku üle.6 Ekspansionistid, patrioodid, natsionalistid, kommunistid , natsionaal -
                                                           
1  Herkel, A. Pikk tee kommunismi hukkamõistmiseni. – Rmt: Herkel, A. Vene mõistatus. Ilmamaa, 
Tartu, 2007, 203–204. 
2  Гайдар Е. Т.  Гибель  империи.  Уроки  для  современной  России. 2-е  изд.,  испр.  и  доп. 
РОССПЕН, Москва, 2006, 18–19. 
3  Samas, 17. 
4  Lauristin, M. Hästi lõimunute rolli on alahinnatud. – Mõte. Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline 
ajakiri, 2007, 28. sept, 6–7; Koch, T. Venelaste arvates astus Eesti 1940. aastal vabatahtlikult 
NSVLi. – Postimees , 2007, 21. mai. 
5  Vt raamatuid seeriast “Venemaa tee”, nt Казинцев А. На что мы променяли СССР? Симулякр, 
или стеколъное царство. Яуза, Эксмо, Москва, 2004. 
6  Vt Сорокин К. Э. Геополитика современности и геостратегия России. РОССПЕН, Москва, 
1996;  Колосов В. А.,  Мироненко Н. С.  Геополитика  и  политическая  география.  Аспект 
Пресс, Москва, 2001; Нартов H. А. Геополитика. 2-e изд. Единство издательство полити-
ческой  литературы.  Москва, 2002; Сенчагов В. К.  Экономическая  безопасность:  гео-
политика, глобализация, самосохранение и развитие. Финанстатинформ, Москва, 2002. 
132  
 
liberaalid , natsionaalbolševikud jt võtavad sõna “destruktiivse” europotsentrismi 
vastu.7 Ksenofoobia lääne vastu on vene eliidi seas ja rahvahulkades süvene- 
nud mitmel  põhjusel , sh ametliku  propaganda mõjul. Putin on edasi arendanud 
nn Primakovi doktriini läänest kaugenemise osas seoses nii viimase kriitikaga 
Venemaa juhtkonna aadressil kui ka Kremli enda võimuambitsioonidega, mida 
soosivad energiakandjate kõrged hinnad.  
Kirjanduses on tõstatunud küsimus Venemaal (NSV Liidus) toimunud muu-
tuste ajaloolisest mõttest ja olemusest – kas need vastavad Venemaa rahvuslikele 
huvidele? – ning sotsiaalsest hinnast, dramaatilistest tagajärgedest miljonitele ini-
mestele.8 Märgitud on sadamate kaotust, territooriumist ilmajäämist, Venemaa 
surumist 17.–18. sajandi piiridesse , rahvastiku vähenemist poole võrra ja 20 miljoni 
kaasmaalase probleemi.  
Nõukogude Liidu lagunemise kohta on kaks äärmuslikku seisukohta: 1) impee-
riumi hukk oli loomulik ja see tulnuks ammu lammutada; 2) Liit tulnuks säilitada 
ja seda saanuks arukama tegutsemise korral ka teha. Siit peamine küsimus: kas 
Liidu lagunemine oli möödapääsmatu või oli võimalus seda säilitada? Sellega on 
seotud veel teinegi küsimus: kas Liit langes sisemise haiguse ja separatismi taga-
järjel või väliste tegurite, lääne poliitika, võidurelvastumise, nafta  hindade languse 
jms tõttu? Nõukogude-järgses vene historiograafias ei leia me nendele küsimustele 
ühest vastust. Mingit konsensuslikku vaatepunkti impeeriumi  lagunemisele pole. 
Juba 1990. aastate algul kujunes kirev  spekter lähimöödaniku interpretatsioo-
nidest, kus “revolutsionääride-purustajate” ja “fundamentalistide-säilitajate” 
(охранители) vahel ei saanud olla mingit kompromissi. Küll aga  mahtus nende 
äärmuste vahele kirju diapasoon eri žanrites kirjapandud seisukohti. 1990. aastail 
avaldasid oma  memuaarid paljud perestroikaaja juhtivad tegelased, kes nagu 
poliitikud alati ja kõikjal õigustavad oma  tegusid , süüdistavad kunagisi vastaseid 
ning oponente ja võitlevad nii oma koha eest ajaloos.  
Teaduskirjanduses tegelesid Liidu lagunemise temaatikaga lisaks ajaloolastele 
ka sotsioloogid, etnoloogid, poliitikateadlased jt humanitaaria-sotsiaalia esindajad, 
kelle visioonid kandusid edasi 21. sajandisse. Siingi etendas oma osa võimu poolt 
kultiveeritud poliitiline konjunktuur. Jeltsini võimuloleku ajal polnud terav krii -
tika Liidu “lagundajate” aadressil ametlikult soositud. Võimulähedastes ja sellega 
seotud akadeemilistes ringkondades serveeriti Liidu lõppu ebameeldiva parata-
matusena, mis tulenes kommunistliku süsteemi kriisist, kuna see ei kannatanud 
välja üleminekut demokraatiale ning turumajandusele; totalitaarset süsteemi polnud 
võimalik reformida.9 Sellele aitasid kaasa Gorbatšovi  ebaõnnestunud ja poolikud 
                                                           
7   Vt  nt  Кара-Мурза С. Г.  Евроцентризм – эдипов  комплекс  интеллигенции.  Алгоритм, 
Москва, 2002, 4, 151 jm. Vt ka Herkel, A. Europotsentrism vene silma läbi. – Rmt: Herkel, A. 
Vene mõistatus, 224–228. 
8  Межуев Б. В.  Понятие  “национальный  интерес”  в  российской  общественно-политической 
мысли. – Полис, 1997, 1, 5–6. 
9  Дмитренко В. П. (toim). История России. С древнейших времен до конца ХХ века. ХХ век. 
Институт российской истории РАН, АСТ, Москва, 1996, 584–593. 
 
133
 
reformid, passiivne rahvuspoliitika, kus pidanuks “demonstreerima poliitilist tahet 
ning otsustavust”. Ta jättis kasutamata võimaluse Liidu uuendamiseks aastail 
1988–1989, millega olid tollal nõus isegi baltlased ; kaotas dispuudid Baltikumis, 
kui ta püüdis veenda mässulisi vabariike Liitu edasi jääma .10   
Nii Gorbatšov ja tema mõttekaaslased kui ka tema omaaegsed oponendid 
pahemalt, sh augustiputšistid-riigipöörajad, on üksmeelsed selles, et Liitu saanuks 
säilitada. Mõlemad süüdistavad teineteist ja Jeltsinit riigi lagundamises. Jeltsini 
lähikondlased omakorda arvustavad liidulise juhtkonna “ebaadekvaatset” tegutse-
mist ja kalduvad üliriigi kadumise põhjuseks pidama pigem kommunismi ning 
nõukogude süsteemi kriisi.  
Akadeemilises teaduskirjanduses, eriti politoloogilises, võib Liidu lagunemise 
põhjuste kohta samuti leida väga erinevaid, sageli vastupidiseid seletusi ja seisu-
kohti. Sel teemal korraldatakse esinduslikke interdistsiplinaarseid ümarlaudu ja 
peetakse ikka veel tuliseid debatte. Professionaalsete ajaloolaste töödes on läbi-
paistvaid poliitilisi spekulatsioone tunduvalt vähem. Need autorid, kes aktsepteeri-
vad muutuste, seega ka perestroika vajadust ja seletavad toimunut n-ö objektiivsete 
põhjustega – süsteemi kriisiga, mis kutsus esile revolutsiooni (selle dateerimises 
puudub üksmeel) –, lähtuvad üldjoontes moderniseerimise teooriast, mis läänes 
hakkas levima 1960. aastail.11 Teised seevastu loevad toimunut kunstlikuks, eba-
loomulikuks ja kalduvad pooldama vandenõu- (välise või sisemise)teooriate 
mitmesuguseid variante.12  
 
 
VANDENÕU PERESTROIKA VASTU 
 
Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud mitu olulist dokumentide kogu-
mikku, mis kajastavad impeeriumi viimastel aastatel Nõukogude Liidu võimu-
ladvikus toimunut, mille peamiseks  sisuks  olid Mihhail Gorbatšovi algatatud 
reformid – perestroika. Siin on aktiivsust üles näidanud Gorbatšov-Fond, publit-
seerides dokumente fondi arhiivist (AGF). 2006. aastal ilmus fondi väljaandel 
“NLKP KK poliitbüroos...”,13 milles on valik NLKP  Keskkomitee  sekretäri ja 
poliitbüroo liikme Vadim Medvedjevi ning Gorbatšovi abide Anatoli Tšernjajevi 
ja Georgi Šahnazarovi üleskirjutustest poliitbüroo istungitel ning teistel Kesk-
komitee kõrgetel foorumitel aastail 1985–1991. Teine Gorbatšov-Fondi olu- 
line väljaanne on 2007. aastal ilmunud teose “Liitu oleks saanud säilitada. 
                                                           
10   Михайлов В. А. (toim). Национальная  политика  России:  история  и  современность. 
Научный центр “Руссика”, ИИА “Русский мир”, Москва, 1997, 587. 
11   Vt Согрин В. В. Современная российская модернизация: этапы, логика, цена. – Вопросы 
философии, 1994, 11, 3–18. 
12   Пихоя Р. Г. Москва. Кремль. Власть. Две истории одной страны. Россия на изломе тысячи-
летий. 1985–2005. (Новейшая  история.  Особый  взгляд.)  Русь-Олимп,  АСТ,  Астрель, 
Москва, 2007, 372–373. 
13   В Политбюро ЦК КПСС... По записям Анатолия Черняева, Вадима Медведева, Георгия 
Шахназарова (1985–1991). Koost  А. Черняев jt. Альпина Бизнес Букс, Москва, 2006. 
134  
 
Valge raamat”14 uus, ümbertöötatud ja täiendatud  trükk , kus lugejale pakutakse 
rikkalikku valikut mitmesuguse päritoluga dokumentidest ning materjalidest , mis 
on fookustatud perestroikaperioodi rahvuspoliitikale, eriti aga NSV Liidu lagune-
mise käigu, põhjuste ja tagajärgede kirjeldamisele. Esmatrükiga (1995) võrreldes 
on raamatusse lisatud kümne aastaga ilmunud uusi uurimistulemusi, intervjuusid, 
memuaare ja dokumente, mis varem polnud kättesaadavad. Mõlema raamatu 
projektijuhiks on Gorbatšovi endine abi välispoliitilistes küsimustes ajaloolane  
Anatoli Tšernjajev. Mõlemad raamatud on Gorbatšovi-kesksed, nende eesmärk 
on esitada niisuguseid dokumente ja ajaloosündmusi (fakte) ning nende inter -
pretatsioone, mis näitavad perestroikat ja endist NLKP peasekretäri ning NSV 
Liidu ainsat presidenti positiivses valguses, sh tema tegevust Liidu reformimisel 
ja säilitamisel, lükates ümber süüdistused, nagu oleks Gorbatšov süüdi impeeriumi 
lagundamises. Gorbatšov-Fondi publikatsioonide keskne  idee seisneb selles, et 
Liidu lagunemist kui globaalset katastroofi saanuks ära hoida, juhul kui Gorbatšov 
oleks saanud ja jõudnud ellu viia plaani teisendada unitaarriik demokraatlikuks, 
reaalseks, efektiivseks föderatsiooniks uue liidulepingu sõlmimisega, mis nurjati 
ühest küljest “reaktsioonilise”, “sisuliselt suurriikliku” augustiputšiga (mille taga-
järjel vabariigid laiali jooksid) ning teisest küljest Venemaa suveräänseks kuulu-
tamisega ja Belovežje “seadusevastaste”, “hävituslike” kokkulepetega. Lepetele 
allakirjutajad Boriss  JeltsinLeonid Kravtšuk ja Stanislav Šuškevitš, kes läksid 
rahva tahte ( referendum  17. märtsil 1991) vastu, pole selle eest mingit vastutust 
kandnud – ei juriidilist , poliitilist ega moraalset.15 Siin on ilmne Gorbatšovi ja 
tema lähikonna taotlus Putini-aegset konjunktuuri ning nostalgialainet ära kasu-
tada, tõestamaks, et Gorbatšovi Liidu reformimise ja säilitamise kava oli ainuõige. 
Niisugusele ühekülgsele poliitilisele ja messianistlikule tendentsile vaatamata sisal-
davad nimetatud kogumikud uut, unikaalset teavet, mis aitab heita valgust ka Balti 
küsimuse arutamisele kõige kõrgemates võimukoridorides. Valge raamatu uues 
väljaandes lükatakse ümber väited , nagu oleks Nõukogude Liit lagunenud väljast 
suunatud õõnestustegevuse ja lääneriikide poliitika tagajärjel.  
Mihhail Gorbatšov süüdistab Liidu lagunemises separatiste, natsionaliste ja 
kohalikku eliiti, kes, “pidades silmas omaenda  auahneid ning omakasupüüdlikke 
ambitsioone, ajasid inimestele puru silma, uinutasid neid illusioonidega, nagu oleks 
eraldi parem ja kergem elada: nad mürgitasid inimeste päid natsionalistliku ideo-
loogiaga. Ja lõppkokkuvõttes petsid nad inimesi, otsustades Belovežskaja Puštšas 
NSV Liidule lõpu teha ja lubades säilitada riigi terviklikkuse Sõltumatute Riikide 
Ühenduse sildi all, millest kujunes viigileht Nõukogude Liidu laialisaatmisele.”16 
On kummaline, et Gorbatšov näeb veel kümme aastat hiljem Saksamaa taasühine-
                                                           
14   Союз можно было сохранить. Документы и факты о политике М. С. Горбачева по рефор-
мированию  и  сохранению  многонационального  государства. 2-е  изд.,  перераб.  и  доп. 
Toim В. Т. Логинов, koost А. С. Черняев jt. Горбачев-Фонд, АСТ, Москва, 2007.  
15   Samas, 5–10. 
16   Gorbatšov, M. Kuidas
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #1 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #2 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #3 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #4 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #5 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #6 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #7 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #8 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #9 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #10 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #11 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #12 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #13 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #14 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #15 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #16 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #17 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #18 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #19 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #20 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #21 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #22 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #23 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #24 AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED #25
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor naha Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS
  • VENE MEMUAARKIRJANDUSES
  • Gratšov, A
  • Пихоя Р.

Teemad

  • IMPEERIUMI NOSTALGIA
  • крушение
  • Herkel, A
  • Гайдар Е. Т
  • Lauristin, M
  • Koch, T
  • Казинцев А
  • Сорокин К. Э
  • Колосов В. А., Мироненко Н. С
  • Нартов H. А
  • Сенчагов В. К
  • охранители
  • Кара-Мурза С.
  • Herkel, A
  • Межуев Б. В
  • Дмитренко В. П
  • VANDENÕU PERESTROIKA VASTU
  • Михайлов В. А
  • Согрин В. В
  • Mihhail Gorbatšov
  • Gorbatšov, M
  • Georgi Šahnazarov, Anatoli Tšernjajev
  • Andrei Gratšov
  • SÜSTEEMI KRIITIKUD
  • Aleksandr Jakovlev
  • Tšernjajev, A
  • Яковлев
  • Anupõld, E
  • Яковлев А. Н
  • Яковлев А. Н
  • Jegor Gaidari
  • DISSIDENDI MEELEMUUTUS
  • Шубин А. В
  • Aleksandr Zinovjev
  • система ограбления
  • оболванить
  • коммуняка
  • Zinovjev, A
  • Zinovjev, A
  • Зиновъев А. А
  • KGB-LASTE VANDENÕUTEOORIA
  • Vjatšeslav Šironin
  • Широнин В
  • Savisaar, E
  • агенты влияния
  • Vladimir
  • Krjutškov
  • черная личность
  • Крючков В. А
  • Крючков В. А
  • развал
  • проходимец
  • PEAMINISTRI NÄGEMUS
  • Nikolai Rõžkov
  • Рыжков Н. И
  • сверхдержава
  • зловещие
  • выродки
  • Рыжков Н. И
  • вселенский
  • позо
  • FÖDERALISM – LIIDU LAGUNDAJA
  • Aleksei Mitrofanov
  • Митрофанов А. В
  • Dmitri Rogozin
  • исконный
  • родовая территория русской нации
  • BALTIMAADE ROLL
  • Рогозин Д. О
  • Симонян Р. Х
  • прибалты
  • Tšernjajev, A
  • возвращая
  • чудовищные
  • Рогозин Д. О
  • истинные россияне
  • LÕPETUSEKS
  • TÄNUAVALDUS
  • THE COLLAPSE OF THE SOVIET UNION AS PRESENTED
  • IN RECENT RUSSIAN MEMOIR LITERATURE
  • Duma
  • derzhavniks
  • perestroika
  • nomenklatura
  • derzhavniks’

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

176
doc
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
23
docx
Ajaloo riigieksami kordamine 2010
23
doc
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
89
doc
Ajalugu
52
docx
Nõukogude Liidu eksam
147
docx
Eesti XX sajandi algul





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !