1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku k
3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni. Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodin'i suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme. Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile) Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist. ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui
Dominiiklaste ordu jutlustavate vendade ordu, ülesandeks oli levitada katoliikliku õpetust ja teha misjonit Frantsisklaste ordu katolike mungaordu, mille kord nõuab heategevust ja vaesust, panid rõhku haridusele Rekonkista araablaste väljatõrjumine Hispaaniast, tagasivallutus Tudorid Inglise kuningadünastia, 15-17 saj. Habsburgid Saksa dünastia, mis valitses ka Austrias, Tsehhis ja Ungaris Generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline Inkvisitsioon katoliku kiriku juurdlus ja kohtu organ, ülesanne välja seletada kiriku vaenlased ja neid karistada Oikumeeniline ülemaailmne Munk erakuna või kloostris elav meesaskeet ( usulise vennaskonna liige) Nunn kloostris elav ja nunnaordusse kuuluv naisaskeet Abt katoliku mungakloostri ülem Prior mungakloostri ülema abi
5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Riik on teatud liiki masin, kunstlik olend, mis sarnaneb ideaalsele inimesele. Valitseja on selle ideaalinimese hing, kohus liigesed, üksmeel tervis. Kodusõda võrdub surmaga, mäss või rahuused haigusega. Põhiülesandeks on selle olendi töös hoidmine, säilitamine ning selleks tarvilike reeglite väljatöötamine. Lahenduseks on suveräänsus, pooldab Bodini suveräänsusteooriat. Ei pea küll olema monarhia, võim võib olla ka mingi volitatud kogu käes, kuid monarhia on kõige parem. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Tõeline demokraatia ei ole saavutatav. See on vaid ideaal. Riigil on autoriteedi ja sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip. Demokraatia toidab abitsioone, monarhias on kõik alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuvi, monarhi huvi = riigi huvi, demokraatias inimestel omad kasud
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Nomos – hüvede õiglane jaotamine (karjane Zaleukos sai otse jumalanna Athenalt 663/2 eKr) Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav Seadused kehtestab rahvakoosolek Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Põhiperioodid riigikorra järgi I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid. II - 510 kihutati kuningas minema ja Roomast sai res Publica (eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja
a) Valitsuse püsimine sõltub X parlamendi toetusest b) Presidendil on X esindusfunktisoon X c)Riigipea on tihedalt seotud täidesaatva võimuga d)Tähtsaim võimuinstitutsioon X on parlament Ül 3. Valitsuse moodustamine Eesti Vabariigis (2 p) Järjestage sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimisega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega. (6 õiget 1 p; 7 õiget 2 p) 1)Valimised 2) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 3) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 4) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist 5) Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18
6 nov 1632 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule 1648 festvaali rahu Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi Saksamaa jäi killustatuks 3.Absolutism Prantsusmaal · Absol kujunemine: · rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel · põhjendaja: Jean Bodin 1530-1596,(Teos:''Kuus raamatut riigist'' 1576) · esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia, monarhia · heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse · absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660- 1688 · Louis XIV ''Riik see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia,
° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17
tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18. sajandi lõpuni moodustusid seisused sünnipära alusel (erandiks oli mõistagi vaimulik seisus). Isa seisus, elukutse ning sotsiaalne staatus määrasid ära mitte ainult tema laste stardipositsiooni, vaid suures ulatuses kogu järgneva elukäigu. Sotsiaalse miljöö vahetamine oli väga keeruline ning sageli ka mõttetu. Seisuslikke vaheseinu õigustas Prantsuse revolutsioonini püsinud mõtteviis, mis pidas loomulikuks, et inimesed on sünnilt
Pärimuse järgi oli Romulus Rooma esimene kuningas. Kujunenud asula hakkas kiiresti arenema, seda soodustas soodne asukoht maismaa- ja veeteede ristumiskohal. Esialgu oli Rooma linnriik, mida valitsesid kuningad. Linnriik hakkas laienema, vallutades naaberalasid Apenniini poolsaarel. Kolosseum on suurim Vana-Rooma care. See on põhiplaanilt ovaalne teater, 48 m kõrguse välismüüriga ja see mahutas 50 000 pealtvaatajat. Pilet nr. 9- Rooma Vabariik ja keisririik 753 ekr509 ekr rooma kuningriik (monarhia) 509 ekr tagandati viimane kuningas, edaspidi ei valinud senat enam eluaegset kuningat, vaid valiti 2 konsulit (üheks aastaks). Senat ja assembleed olid esialgu ikkagi praktiliselt võimuta, nagu nad olid olnud ka kuningate ajal. Vahepeal 2 tähtsat mõistet: Pleibed rooma kodanikud (mitte orjad ega patriitsid) Patriitsid vereliini pidi päritav staatus; vana-rooma ,,eliit"-perekondade liikmed; hoidsid kaua sisuliselt kogu võimu enda käes (aristokraatia)
1.Mille poolest erinevad parlamentaarne ja absoluutne monarhia? Too mõlema kohta näiteks 1 Euroopa riik. V: Parlamentaarne monarhia on riigi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentaarne Monarhia: Inglismaa Absoluutne Monarhia: Prantsusmaa. 2.Millised muudatused toimusid absolutismi ajal ametnikkonnas ja sõjaväes? V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5. Seadusandlik kogu valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja hiljem annab kuningas neid välja. Seadusanlikust kogust sai uus riigivõimuorgan ja sinna valiti kokku 745 saadikut. Seal oli kaks kõige aktiivsemat poolt. Revolutsiooni süvendamist pooldavad saadikud- Jakobiinid ja konstitutsioonilese monarhia pooldajad. 6. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Ameerika ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti 1789. Aastal vastu. See deklaratsioon väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning leidis laialdast vatukaja ka mujalt Euroopast. 7. Kodaniku seadusandlus ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabadeks ning õiguselt võrdseteks." Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanu rõhumise puhul.
...................................................................16 Rooma religioon.............................................................................. 18 Uusaeg................................................................................................................................................. 21 Absolutism........................................................................................................................................... 22 Absolutism Prantsusmaal............................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine................................................................................................
Kui Katariina suri, sai Venemaal troonile ta poeg Paul I, kes põlgas oma kerglaste elukommetega ema ja süüdistas teda ka oma isa tapmises. Ta püüdis valitseda Katariinast tunduvalt erinevalt, Friedrich Suurt matkides, ja tekitas sellega taas rahulolematust, põhjustades viimase eduka paleepöörde. Selle käigus tsaar tapeti ja uue ROOTSIS Pärast Karl XII surma nõrgenes kuningavõim Rootsis tunduvalt. Tegelikku võimu püüdis teostada parlament, kus võitlesid Venemaa-vastaste "mütside" ja Venemaa-sõbralike "kübarate" fraktsioon ja poliitika oli suhteliselt heitlik. "Kübarate" võimuperioodil 1760. aastatel oli Rootsi muutunud sisuliselt Venemaa sõltlaseks. Kuid asjaolud muutusid, kui kuningatroonile tõusis Gustav III, kes püüdis Rootsi mineviku hiilguse taastada. Aastatel 17711788 valitses ta üha suuremas vastuolus parlamendiga, mille võimu ta oskuslikult piiras
neid on palju, pole ka suveräänsust. Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest – „sest selline on Meie tahtmine” (car tel est notre plaisir). Mõisted: monarhia, absolutism, despotism, türannia. Prantsuse keeles absolutism on despotism- vastanduvad türanniale. Türannia läheb vastuollu ka jumalike reeglitega. Kahe eelneva puhul on oluline isiku- ja omandipuutumatus. monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
eristati sünnipärast mõõgaaadlit ning riigiteenistusse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit. Muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos Enam rohkem suurenes majanduslik kihistumine. Hispaanias aadlinimi hidagolos varandus oli väike või lausa olematu. Polnud sünnis millegagi tegeleda, seda toetas nii religioossus kui seisuslik mentaliteet, mis ei luba tegeleda millegi kodanlikuga. See suhtumine tõi kaasa vaesuse. Inglismaal esile tõusnud uusaadel ehk gentry kohanes 5 uute nõudmistega kiiresti ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel oli Inglismaal tunduvalt väiksem kui MandriEuroopas. Teenistusastmete tabel Venemaa aadliühiskonna kujundajana: Välismaalastest ohvitserid asendati järkjärgult vene aadlikega
Kuigi Inglismaa kuninga valdused Prantsusmaal püsisid ei kujutanud nad enam Prantsusmaale ohtu. Nüüd kujunesid Inglismaal ja Prantsusmaal seisuslikud monarhiad. Seisuste esinduste kujunemine Inglismaal toimus see altpoolt ülesse vastu kuninga tahtmist. John... oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament. Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud. Keskaegne vaimuelu Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer, ordinatsioon, viimne võidmine
Nüüd lakkas olemast Saare- Lääne piiskopkond ja need alad liideti Taaniga provintsina · 1561 juuni - Tallinna linn, Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le · 1561 november - Liivi ordu, Liivimaa aadel ja Riia peapiiskop andsid end Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist saab esimene Kuramaa hertsog. Liivimaa kuningriik 1570-1577 Venemaa vasallriik, pealinn Põltsmaa, kuningasks hertsog Magnus. 1561. aastal lõppes Eestis keskaeg, kuna keskaegsed feodaalriigid olid likvideerunud. Sõja lõpp: 1582 Jam Zapolski vaherahu Vene-Poola Lõuna-Eesti (+ Läti alad) läksid Poola valdusesse, 1583 Pljussa vaherahu Vene-Rootsi Rootsile jäid Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa. Tagajärjed: Rahvastikukatastroof, linnaelu ja kaubanduse allakäik kaks uut linna Valga ja
Absoluutne monarhia-riik, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas valitseb koos parlamendiga Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda
tema üliinimese võimumoraali jaoks oluline. Tema arvates oli kristlik orjamoraal jama. Tema arvates olid demokraatia, sotsialism, naisõiguslaste liikumine ja patsifism orjamoraali asjad. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa mentaliteet 1870- 1914 Prantsusmaa 19.saj. Elanikke ühendas Roomakatolik kirik, absolutismi ja revolutsiooni vastuoluline pärand. Prantsusmaal roomakatoliku kirik oli rahvuskirikuks, reformatsioon levis küll sinna aga nad tõrjuti välja. Absolutism oli Louis XIV aja pärl. Segama hakkab seda revolutsiooni pärand, kus absolutismi pärand ja kirikupositsioon vaidlustatakse. Hakkab kõrvuti eksisteerima kaks Prantsusmaad (19. Ja 20.saj). on selge et Prantsusmaal on lõhe. I: Demokraatlik Prantsusmaa: austas Suure Prantsuse Revolutsiooni ,,vabaduse, võrdsuse ja vendluse" ideaale ning suhtus kriitiliselt katoliku kirikusse. Revolutsiooniline ja anarhistlik, uuendusmeelne, liberaalne ja antiklerikaalne ning urbaanne
hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. 2) Teadmiste ainsaks allikaks on mõistus. 3) Tõsikindla teadmise jõudmiseni on vaja kahelda kõiges. 4)Ideaaliks sai ratsionistlik maailmakäsitlus. 5) Ideed muudavad maailma. 6) Inimühiskonnale oli eeskujuks loodus. 7) Seati esile inimese vajadused ja kired. Voltaire arvates peab inimene lähtuma loodusseadusest. Ühiskonna korra aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isiku-, sõna- ja trükkivabadust. Riigikorra ideaal oli valgustatud absolutism. Montesque pidas riigikorra ideaaliks konstitutsioonilist monarhiat. Seaduslik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rousseau pidas ideaaliks seda, et võim lähtub rahvast. Riigi ideaal oli vabariik. Saksa valgustuse eripära seisnes selles, et valgustajad polnud vaenulikud kiriku suhtes. J. G. Herder arvas, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävimistavalda. Oma teoses ,,Rahvaste Laulud" avaldas Herder ka
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
jagamise. Rahatu majandus, kus kõik inkvisitsioon nn. kirikukohus, kus vajalik toodetakse ise või saadakse selgitati välja ketseri süü ja määrati vahetuskaubanduse vahendusel. karistus parlament seisuste esinduskogu/rahva- skolastika keskaja filosoofias õpetuste esindus; riigi kõrgeim seadusandlik kogu kogum, milles usulist maailmavaadet tsentraliseeritud monarhia tugev põhjendati Aristotelese loogika abil. kuninga poolt juhitud keskvõim, mille raad keskaegne linnavalitsus juures tegutsesid nõuandva organina tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste seisuste esindused, kaitstes kõige ühendus mõjukamate ühiskonnakihtide huve. gild keskaegne usuline ja poliitiline Täielik otsustus õigus. kutseühing senjöör ehk isand suurfeodaal; isik, kes Hansa Liit 12
püütsid järele aimata Versailles kombeid ja toredust. Versaille õukonnas hakkate esimest korda valmistama jäätist ja veini. Hugonottide jõukuse saladus oli, et nad tegid tööd ja ei pidutsenud kunagi. Louis oli kade hugonottide jõukuse pärsat ja ta võttis neilt nende õigused. Neil ei lubatud enda jumala teenistust pidada ja nende kirikud suleti või kogunisti vähitati, neile kehtestati suuremad maksud, neid vallandati riigiametitest. -- 1) Inglismaal oli parlamentne monarhia,kuid Prantsusmaal absolutismnik monarhia. 2) Inglismaa riigikirik oli anglikani kirki, kuid Prantsusmaal oli riigikirikuks katoliitliklik kirik. 3) Inglismaal oli mäss kuninga vastu millest kujunes kodusõda, kuid Prantsusmaal oli kord riigis. TEEMA NR. 2 -- Eesti jagunes kaheks kubermanguks. Põhja - Eesti oli Eestimaa (kuulus Rootsile) ||||| kuid Lõuna - Eesti koos Põhja - Lätiga oli Liivimaa. ( kuulus Poolale)
Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789)
otseselt valitseja edukusest 2. valitsus aparaadist ehk suurvasallide nõukogust. Kes otsustasid finants asju ja asendasid kuningat tema äraolekul. Ka poliitilistest küsimustest sõltus kuningas vasallide toetus kuna vajas nende raha. Välja hakkasid kujunema rahva esindus kogud. Mis olid seisuslikud. Iga seisus tegi otsused eraldi ja omavahel lepiti kokku läbirääkimise teel. Prantsusmaal õnnestus kuningal esinduskogu laiali saata ja kujundada absoluutne kuningavõim ehk absolutism. Kirik kõrg keskajal 1. gregorius ja tema reformid 1073-1085a