AJAKIRI KULTUUR JA ELU (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Ajakirja Kultuur ja Elu üksiknumbri retsensioon

Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

14

pptx

Ajakiri Looming

1945­1946 Jaan Kärner 1946 Mart Raud 1946­1952 August Alle 1953­1957 Ilmar Sikemäe 1957­1960 Paul Kuusberg 1960­1968 Anton Vaarandi Friedebert Tuglas 1968­1976 Paul Kuusberg 1976­1987 Kalle Kurg 1988­1997 Andres Langemets 1997­2005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt Mihkel Mutt Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga. Kuna kaastöölisteks on sõltumata nende maailma-vaatest ja esteetilistest hoiakutest enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on Looming tähtsaim kirjandusajakiri Eestis. Proosatekstid ja artiklid on sisukad ning Loomingus avaldatakse ka pikemaid intervjuusid. Võrreldes nõukogude ajaga on lugejahuvi vähenenud. Ajakirja saab tellida, lugeda internetist, osta kaubandusest, seega on ajakiri

Kirjandus

10

docx

ajakiri Imeline Teadus referaat

LIHULA GÜMNAASIUM 11.klass Kristin Kunz IMELINE TEADUS Referaat Juhendaja: Heli Raavel Lihula 2022 1. AJAKIRJAST 1.1 Ajakirja ilmumine Imeline Teadus on mitmes keeles ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille eestikeelne tõlkeversioon ilmub alates novembrist 2010. Ajakirja taanikeelne nimi on Illustreret Videnskab, ingliskeelne Science Illustrated. Skandinaavia maades on ajakirjal Imeline Teadus 350 000, maailmas umbkaudu 500 000 tellijat. Imeline Teadus ilmub 15 keeles ja 20 riigis. Ajakiri kuulub ettevõttele Bonnier Publications, mis on üks Põhjamaade suurimaid ajakirjade kirjastajaid. Eestis kirjastab ajakirja Bonnieri kontserni tütarettevõte AS Äripäev. 2011. aastal liitis

Eesti keel

19

docx

Suburg-ajakiri LINDA: Ilu ja Ideed

NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda ­ / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge

Kultuurilugu

14

docx

Imeline Teadus vs. Horisont - kanali analüüs

Kuna tegu on teadusajakirjadega, siis on ilmselge, et autorid kajastavad probleeme võimalikult neutraalselt ning positsiooni võtmata, ehkki kui positsioon võetakse, ollakse pigem teaduse poolel, mis on iseenesest mõistetav. Temaatikalt, vähemasti nende kahe numbri põhjal, pole sama ning kajastatakse erinevaid teemasid, kuigi aegajalt kattuvad teemavaldkonnad (näiteks ajalugu on populaarne). Keeleliselt ei trumpa kumbki ajakiri üksteist, mõlemates esineb rohkelt teemakohast keelekasutust ning jutt on ladus ja haakuv. Kujunduslikult on ’’Imeline Teadus’’ üsnagi ekstravagantne, samal ajal on ’’Horisont’’ mõnevõrra tagasihoidlikum. See ei anna küll mingit eelist kummalegi, ent visuaalselt, nagu juba varem mainitud, on ’’Imelisel Teadusel’’ eelis ’’Horisondi’’ üle.

Meedia

23

docx

Eesti ajakirjad 2014

Lisaks on veel universaalne Telegram, ulmeajakiri Reaktor, majandusteemaline Veebikiri, hobusteteemaline Horsemarket ning kodu loomise ja kujundamise veebiajakiri Kodu24. Samas on portaalis ESTER kirjas ka Eesti uuem veebiajakiri VP, mille temaatikaks on lauamängud. Kasutades otsinguportaali google.ee, leidsin veel veebilehti, mille tutvustuses on öeldud, et tegu on veebiajakirjadega. Näiteks Eurokratt, mis on Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse ajakiri ning Sportxtreme, mille lugejaskonnaks on ekstreemspordiga tegelevad inimesed. Üksnes mõni kuu vana on veebiajakiri Perfection, mis keskendub Eesti inimestele, nende tegemistele ja olemistele. Mitmed leitud veebiajakirjad on aktiivse tegutsemise lõpetanud ning seega ei kajastu need siin referaadis. Samuti ei ole mainitud kaubanduskettide veebis ilmuvaid reklaamlehti, mis on kommertsliku eesmärgiga. Sinna alla kuulub näiteks Club One veebiajakiri, mis on mõeldud Tallinki Club One

Ajakirjandusajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

rahuldas vähenõudlikuma lugeja infotarvet, oli pika traditsiooniga ning odav. Kalendrikirjastajate ja nende kalendrite kohta võib näiteid leida Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20 Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad. Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" ­ kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal.

Sotsiaalteadused

11

doc

Seminari küsimuste vastused

tehnika (kiirpressid, illustratsioonid), telefoni tulek, 1804 esimene ühtne tsensuurimäärustik * 19. saj alul ikaldus, nekrutivõtt ­ valgustusideede levik, trükisõna levimine * 19. saj lõpp ­ suured massiüritused, kampaaniad (palvekirjad), rahvusliku ajakirjanduse loomine 6. Võrrelge Briti 19. sajandi radikaalset pressi ja Eesti talupojale orienteeritud ajakirjandust. Baltisaksa ajakirjandus kui eestikeelse kirjasõna taimelava. Esimene eestikeelne ajakiri ja ajaleht (teada nimesid, väljaandjaid-toimetajaid ja aastaarve!) Pärast Põhjasõda avaldas Eesti aladel mõju pietism, valgustus ja saksa romantism. Aadli hulgas oli au sees lugemisharjumus ja lai silmaring. Enamasti võtsid baltisaksa ajalehed informatsiooni Saksa lehtedest (sageli kopeeriti üks-ühele), mistõttu ülekaalus olid välisuudised. Intelligentsi jaoks olid kodumaised ajakirjad auasi (Saksamaal on, meil mitte, kurat küll!) 19

Massikommunikatsiooni ajalugu

Kommentaarid (1)