AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ohud sellise teguviisiga kaasnevad ?
  • Mis saab apteeki tagastatud ravimitest edasi ?
  • Keskkonnainfo.ee/main.php ?
  • Kuigi-huvitatud ?
  • Kui kaugel asub Teile lähim apteek ?
 
Säutsu twitteris

Räpina Aianduskool
Keskkonnakaitse eriala
mittestatsionaarne osakond
Reimo Teder
AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS
Lõputöö
Juhendaja
Rein Kalle M. Sc.
Räpina 2016

Sisukord


SISSEJUHATUS 3
1VANAD RAVIMID 5
1.1Jäätmetest üldiselt 5
1.2Ravimite ohtlikkus keskkonnale 8
1.3Ravimite tagastamine 12
1.4Ravimite nõuetekohane käitlus 13
2RAVIMITE TAGASTAMINE PRAKTIKAS 14
2.1Apteegid 14
2.2Jäätmejaamad 15
2.3Ravimite käitlus praktikas 16
2.4Küsitluse tulemused 22
2.5Keskkonnariskide vähendamine 25
2.6Järeldused 27
KOKKUVÕTE 29
CONCLUSIONS 29
KASUTATUD KIRJANDUS 30
Seadusandlus ja riigiasutused 30
Ajakirjandus 30
Raamatud 31
Uurimused 31
Infolehed 31
LISAD 32

SISSEJUHATUS

Autorit ajendas sel teemal kirjutama, et üsna sageli on ajakirjanduses olnud teemaks see, kuidas apteegid ei soovi aegunud ravimeid inimestelt vastu võtta, kuigi seadus neid selleks kohustab. Lisaks on autoril varnast võtta mitme aasta tagune kogemus, kui apteek küsis ravimite tagastamise eest tasu.
Tänapäeval ei kujuta pea keegi meist ette elu ilma ravimiteta. Olgu selleks siis peavalu vastu aitav ibuprofeen või seljavalude korral tarvitatav diklofenak . Antibiootikume oleme samuti oma elu jooksul korduvalt tarvitanud ning eks ole rasestumisvastased pillidki siiski ju ravimid. Ravimitest ei jää puutumata ka meie koduloomad . Kes see ikka tahaks, et tema lemmik piinleks ja kannataks. Hulk ravimeid on kasutuses aga loomafarmides.
Kui varemalt kasutati lihtsaid looduslikke meetodeid oma tõbedele leevenduse leidmiseks ja need arstimid olid ka loodusele ohutud , siis tänapäeval nõnda lihtsalt need asjad enam ei käi. Kõik ravimid ei pruugi olla looduses kiirelt lagunevad nagu sageli arvatakse. Teaduslike uuringute väitel võivad mõnede antibiootikumide toimeainete lagunemine looduses kesta lausa 9 aastat. Samas ei tea me keegi täpselt kui palju selliseid aineid võib leiduda meie reovees, kuna ravimijääkide hulka nii enne kui ka pärast reovee puhastamist üldjuhul keegi ei kontrolli. Nõnda ei ole meil õrna aimugi, kui palju sellest jõuab vabasse loodusesse, kus erinevad kauapüsivad ravimite toimeained võivad aja jooksul üsna palju kurja korda saata.
Sellest johtuvalt tekkis omajagu küsimusi :
  • Kas ja kui palju inimesed üleüldse teavad sellisest võimalusest oma aegunud ja alles jäänud ravimitest vabanemiseks ilma keskkonda kahjustamata. On ju meil igas kaupluses nähtaval kohal vanade patareide kogumiskastid, ent vanade ravimite tagastamisvõimaluste kohta üldjuhul üheski apteegis vastavat silti ei näe.
  • Kas inimesed üldse teavad, miks ei tohi ravimijääke olmeprügi sekka visata ja mis ohud sellise teguviisiga kaasnevad? Kas ja miks satuvad ravimid olmeprügi hulka? Kas meditsiiniasutused on antud probleemi lahendamisel heaks eeskujuks?
  • Mis saab apteeki tagastatud ravimitest edasi? Kes ja kuidas neid käitleb ja kas ravimijäätmeid saab taaskasutada?
Töö koostamisel viidi läbi väike anonüümne küsitlus internetis. Lisaks uuriti ajakirjanduses ilmunud artikleid ning vaadati teemaga seonduvaid teadusartikleid, uurimustöid ning raamatuid. Toomaks välja erinevate jäätmehulkade proportsionaalsust, keskendus autor päringutes suures osas 2010. aastale.
Autor tänab siinkohal kõiki abistajaid. Nimeliselt tooks esile juhendaja Rein Kalle M. Sc. ja AS-i Epler & Lorenz . Erilised tänud aga Räpina Aianduskoolile, tänu kellele on suur hulk inimesi palju keskkonnateadlikumaks saanud.
  • VANAD RAVIMID

  • Jäätmetest üldiselt


    „Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda.
    Eurostati andmetel on jäätmete teke inimese kohta Eestis üks Euroopa suuremaid . Meid edestasid 2012. aastal vaid Bulgaaria ja Soome (vt Joonis 1.1). Eesti jäätmeteke on peaaegu 4 korda suurem kui on euroopa keskmine näitaja.
    Joonis 1.1 Jäätmete tekke võrdlus Euroopas 2012. Eurostat “Jäätmestatistika”
    Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad materjale ehk jäätmeid. Seejuures on kõige olulisem vältida jäätmete tekkimist. Kui jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Oluline on vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnariski.“ (Keskkonnaministeerium).
    Selle teostamiseks lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult minimaalseks. Eelistatumad on hierarhia kõrgemad astmed ja kui need võimalused on tehnoloogiliselt teostamatud või liiga aja- või ressursikulukad, siis liikuda hierarhia madalamaatele astmetele. Jäätmekäitluse hierarhia koosneb viiest astmest, mis on ära toodud joonisel (vt Joonis 1.2).
    Joonis 1.2 Jäätmekäitluse hierarhia
    Riigi jäätmekavas 2014-2020 kirjutatakse järgmist „Üleriigiline regulaarne teavitus suuremate meediakanalite kaudu on senini olnud ebapiisav. Teadlikkuse tõstmiseks ja säästva käitumismaneeri kinnistamiseks jäätmekäitluses on järjepidevad teavituskampaaniad eri sihtrühmadele äärmiselt vajalikud.“
    JATS-i (jäätmearuandluse infosüsteem) päringu tulemusel saame teada, et 2010. aastal koguti Eestis meditsiinijäätmeid (inimeste või loomade tervishoiu või sellega seotud uuringute käigus tekkinud jäätmed (välja arvatud köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud) (jäätmekood 18)) 2 675 tonni. Samas kui tugineda Tartu haiglate 2010. aasta patsientide arvule ja kokku kogutud meditsiinijäätmete hulgale, oleks Eesti haiglates pidanud sel aastal neid tekkima ligikaudu 23 000 tonni ( Kriipsalu jt 2016). Kui tugineda nendele andmetele, siis selgub , et meditsiinijäätmete osakaal kõikide jäätmete kogutekkest moodustavad kõigest 0,12%. 2010. aastal tekkis jäätmeid kokku 19,5 miljonit tonni (vt Joonis 1.3), millest 11,66 miljonit tonni ladestati prügilaisse või muul sarnasel viisil (Keskkonnainfo 2010). Peamiselt tekkisid jäätmed põlevkivitööstusest (vt Joonis 1.4) aga suur osakaal on ka muudel ohtlikel jäätmetel (vt
    ), mille hulka kuuluvad ka osad meditsiinijäätmed.
    Joonis 1.3 Ohtlike ja tavajäätmete teke aastail 1995–2011 (Keskkonnaministeerium “Jäätmevaldkonna ülevaade 2013”
    Joonis 1.4 Jäätmeteke aastatel 2007-2011 (Keskkonnaministeerium „Jäätmed“)
    Tabel 1 Ohtlike jäätmete osakaal. Keskkonnainfo “Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2008–2010” (Leevik jt 2012)
    2006
    2007
    2008
    2009
    2010
    Jäätmeteke
    20 012 488
    21 236 625
    19 345 595
    15 627 283
    19 500 404
    Sellest ohtlike jäätmete teke
    6 763 532
    8 617 851
    7 736 679
    6 783 924
    9 097 834
    sh põlevkivijäätmed
    6 635 362
    8 404 317
    7 490 992
    6 607 223
    8 883 444
    sh ohtlikud jäätmed ilma
    põlevkivijäätmeteta
    128 170
    213 534
    245 687
    176 701
    214 391
    Ohtlike jäätmete % kogutekkest
    34%
    41%
    40%
    43%
    47%
    Suur osa meditsiinijäätmetest on ravimijäätmed ehk ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud, samuti ka ravimitootjate praakpartiid. Ravimijäägid loetakse ohtlikuks jäätmeks ja sellest johtuvalt tuleb nende käitlemisel kohaldada muid meetmeid kui lihtsalt prügilasse ladestamine. Ravimijääkidele järgnevalt keskendumegi.
  • Ravimite ohtlikkus keskkonnale


    Keskkonna saastumine ravimitega on muutunud oluliseks uurimisvaldkonnaks. Organismi läbinuna, väljuvad ravimite toimeained kas muundumata kujul või metaboliitidena (edaspidi kokkuvõtvalt lihtsalt toimeaine ) keskkonda. Seda leidub sõnnikus ja reovees, reoveesettes ja pinnavees, kompostväetises ja väetatud mullas. Ravimid võivad keskkonnale kahjulikeks osutuda, kuna nad on loodud eesmärgiga mõjutada bioloogilisi objekte. Neil on sageli biostruktuuridega sarnased füüsikalis-keemilised omadused nagu lipofiilsus, mis võimaldab läbida biomembraane ja stabiilsus, mis hoiab ära nende inaktiivseks muutumise enne raviefekti saabumist. Nii on ravimitel olemas vajalikud omadused, et akumuleeruda organismides ja kutsuda esile muutusi vee ja pinnase ökosüsteemides. Sõnniku ja reoveesette kompostväetise koostises jõuavad ravimid põllumajandusmaadele, mis on praeguseks juba globaalne probleem. Osa neist lagundatakse mulla mikroorganismide poolt mõne päeva või nädala jooksul, stabiilsemad võivad mullas muutumatuna säilida isegi mitmeid aastaid. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis kehtiv reoveesette kasutamise määrus (kehtiv redaktsioon 01.01.2016) lubab reoveesetet peale töötlemist kasutada põllumajandusväetisena, kui see ei sisalda üle normi fekaalseid coli-laadseid baktereid ega raskemetallide jääke. Teiste bioloogiliste või keemiliste saasteainete sisalduse kontrollimine ei ole kohustuslik (Lillenberg 2011).
    Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, avastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke. Kuigi valdavalt on tegemist madalate kontsentratsioonidega, mis jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste saasteainete kontsentratsioone, võib see põhjustada probleeme. Ravimid sisaldavad farmakoloogiliselt aktiivseid aineid ja keegi ei ole uurinud nende toimet madalatel kontsentratsioonidel. Kuigi enamik ravimeid lagunevad keskkonnas kiiresti, tekivad tänu pidevale kasutusele suhteliselt kõrged kontsentratsioonid, mis võivad osutuda veeorganismidele kahjulikuks. Nii mitmedki ravimid ei ole biolagunevad ja oma püsivuse tõttu võivad need lõpuks jõuda joogivette ( Ravimiamet 2015).
    Paljud retseptiravimid liigituvad komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 alusel ohtlikeks jäätmeteks ja seega ei tohi neid visata olmeprügisse, kuna sealt võivad need sattuda laste kätte või ebakorrektselt suletud prügikasti kaane puhul võivad erinevaid tablette sisse süüa näiteks linnud . Lindudele ja loomadele võivad lisaks ravimitele endile ohtlikuks saada ka ravimite pakendid nagu muudki pakendid, mida nad võivad pakendi kirevuse tõttu ekslikult toiduks pidada või meelitab neid lõhn seda sööma. Ka on võimalus, et olmeprügisse visatud ravimite vastu võivad huvi tunda inimesed, kes kasutavad neid aineid joovastavate või uimastavate ainete tegemiseks või püüavad neid heausksetele inimestele edasi müüa.
    Tallinna tehnikaülikooli merebioloogia instituudi teaduri Kai Künnis-Berese hinnangul on ravimijääkide jõudmine merevette Läänemere ökosüsteemile üha kasvav probleem. Inim- ja veterinaarmeditsiinis on kasutusel enam kui 3000 erinevat keemilist ühendit ja toimeainet, millest osa on bioaktiivsed ained ja mõeldud mikroorganismide hävitamiseks. Eluslooduses aga on mikroorganismid hädavajalikud kuna nad on peamised lagundajad ning ka lüliks toiduahelates. Ravimite kergekäeline kasutus ja vale käitlemine toovad kaasa pinna- ja põhjavee saastumise toimeainetega, mis omakorda jõuab praeguseks juba niigi palju saastunud ja väga õrna ökosüsteemiga Läänemerre ( Oidermaa 2016).
    Mõningad vedeliku kujul olevad ravimid võivad olla ka tuleohtlikud (näiteks Dermovate, Duofilm või Regaine nahalahused jms – ravimite infolehed), kergesti lenduvad või toksilised. Samuti on võimalik, et olmeprügisse sattunud ja purunenud rohupudelist välja valgunud ravim võib tekitada nahakahjustusi kodututel, kes prügikastide sisuga tutvumas käivad. Halvasti suletud prügikonteineri puhul võivad ohustatud olla ka linnud ning hulkuvad loomad. Sageli on viimasteks kassid ja linnarebased.
    Suur osa ravimijääke satub väljaheidete kaudu reovette ja kuna reovee puhastamise protsessis seni veel ravimijääke eriti ei eraldata või ümber ei töödelda, siis satuvadki enamik ravimeid, mis kehas ei imendu, reoveega loodusesse (vt Joonis 1.5). Kõik ained pole küll kahjulikud ja kogused pole suured, kuid siiski osad ained on väga püsivad ning seetõttu akumuleeruvad vees elavatesse ja neist toituvatesse organismidesse. Ka võib ühele organismile ohutu olev aine osutuda teisele organismile äärmiselt mürgiseks ning alati pole ka teada, mis ühenditeks üks või teine aine edasi laguneb (Kaseorg 2006).
    Joonis 1.5 Ravimite toimeainete erinevad teekonnad veekeskkonda.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #1 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #2 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #3 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #4 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #5 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #6 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #7 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #8 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #9 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #10 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #11 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #12 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #13 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #14 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #15 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #16 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #17 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #18 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #19 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #20 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #21 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #22 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #23 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #24 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #25 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #26 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #27 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #28 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #29 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #30 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #31 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #32 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #33 AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS #34
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Villem Volk Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Ravimijäätmete käilemine. Ravimijäätmete ohtlikkus ja keskkonnamõju. Käitlemistehnoloogia. Ravimite tagastamine apteeki.
    Meditsiinijäätmed , ravimijäätmed , jäätmed , jäätmekäitlus , apteek , jäätmejaam , ravimid

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    64
    pdf
    Jäätmemajanduse loengumaterjalid
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    34
    doc
    Jäätmemajandus- ja käitlus
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    31
    doc
    Jäätmeprobleemid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !